Metsa järjepidev hooldamine tõstab selle väärtust

Metsa järjepidev hooldamine tõstab selle väärtust

Hooldusraietega kujundame metsad puhtamaks ja ilusamaks, nii kasvab rohkem kvaliteetset puitu ja suureneb metsast saadav tulu.

Stora Enso metsandusjuhi Indrek Tusti sõnul on suuremate metsa­tööde jaoks kõige pa­rem aeg talv. Siiski on ka mitmeid selliseid hooldustöid, mida talvel paksu lu­me tõttu teha ei saa. «Sügisel enne lume tulekut, kui lehed on puudelt langenud ning rohi närtsinud, ta­sub metsaomanikul läbi käia oma värskelt rajatud metsakultuur ning «päästa» põõsa- ja rohurinde alt välja need taimed, mis sinna on istutatud ja mida soovitakse metsa­maal säilitada,» rääkis Tust.

Ka RMK metsamajanduse pea­spetsialist Rainer Laigu märkis, et teistest töödest rohkem tehakse sügisel metsauuenduse hooldamist ja valgustusraiet. Sügisel on rohttai­med koltunud ning puudel lehed langenud, seetõttu on lihtsam üles leida roheliseks jäävaid okaspuid.

«Nende tööde eesmärk on ee­maldada väljavalitud puude ümb­rusest kasvamist segavad taimed ning kujundada noore metsa tulevikukoosseis ehk viia väljavalitud puude arv ja nende vahekaugus õigeks,» selgitas Laigu.

Hooldustöid tehakse enamasti võsasaega ning tööde käigus vali­takse, millised puud on kvaliteet­sete tüveomadustega ja paremakasvulised, et need alles jätta.

INVESTEERI OMA METSA

Kui võrrelda kahte sarnaste kasvutingimustega metsaomandit, mil­lest ühe metsa omanik tegeleb jär­jepideva hooldamisega ja teine ei sega metsa kasvule vahele ning ootab lõpptulemust, siis võidab Ind­rek Tusti sõnul see omanik, kes eri­nevates metsakasvufaasides in­vesteeris metsa oma aega, raha ja hoolt.

«80-aastase lageraie puhul võib hoolas metsaomanik teenida kuni 7000 eurot hektari kohta, passiivne metsaomanik vaid 3500 eurot hektari kohta samades looduslikes tin­gimustes kasvanud metsa eest,» rõ­hutas Indrek Tust, et metsa väärtu­se tõstmise nimel tuleb seda järjepidevalt hooldada.

MÄRGATAV VAHE

Kaheksakümmend aastat on pikk aeg ja selle aja jooksul kasvatab hoolas metsaomanik Tusti sõnul välja puhta kuusiku, passiivsel metsaomanikul laiutavad metsas aga pea­miselt lehtpuud haabade, leppade ja kaskede näol.

«Kui arvestada, et eestlase keskmine metsaomand on ligema­le 10 hektarit, siis hoolsa ja passiiv­se metsaomaniku tulevikuväljavaa­ted on päris erinevad – rahalises väärtuses võib see tähendada ku­ni 35 000 euro suurust erinevust,» rääkis Tust.

Indrek Tusti väitel soovitavad kogenud metsamehed hooldustöid teha kaks korda aastas – kevadel enne lehtede ja rohurinde kasvu ning sügisel pärast lehtede lange­mist.

Rainer Laigu aga nentis, et ku­na mets vajab pidevalt hooldust, võiks hooldustöid teha lisaks sügi­sele ka teistel aastaaegadel. «Metsa kasvatamine on nagu lapse kasva­tamine – sellega tuleb tegeleda aas­ta läbi, mitte vaid siis, kui kool sü­gisel algamas,» märkis ta.

Maarja Otsa,
Postimees (Erileht), 11.11.2013

 

2013-11-11T10:00:00+00:00Esmaspäev, 11. november, 2013|Uudised|