Mida toob kaasa toetuste vähenemine?

Mida toob kaasa toetuste vähenemine?

Pangad on toetuste vähenemisega oma analüüsides arvestanud.

2014 on vaheaasta, kui Eesti riik ei maksa üleminekutoetusi ja otsetoetuste summa ei ole veel nii kõrge, et kataks ära üleminekutoetuste kadumisest tekkiva puudujäägi. Kuna edaspidi muutub ka toetuste jagunemine ettevõtete vahel, võib põllumeeste lähiaastate rahaseisus oodata olulisi muudatusi.

Löögi all piimafarmid

Toetuse vähenemisega on pangad oma analüüsides arvestanud. Vaatamata sellele on halb üllatus, et kõigi turuosaliste jaoks realiseerus negatiivne stsenaarium: 2014. aastal ei maksta ühtegi üleminekutoetust ja kokku kaotavad kõik põllumajandusettevõtted, võrreldes 2013. aastaga, keskmiselt 11 protsenti toetuste üldmahust.

Kuna üleminekutoetuste hulgas oli märkimisväärne osakaal piimatoetustel, kaotavad reaalselt kõige enam suured piimafarmid.

Kuigi 2014. aasta Euroopa Liidu eelarvest antakse rohkem otsetoetusi, jagatakse need põllumeeste vahel laiali lähtuvalt hektarite arvust. See tingib olukorra, kus suurte piimafarmide toetuste vähenemine võib olla varasema tasemega võrreldes isegi 25–40 protsenti.

Toetuse drastilise vähenemise mõju leevendab praegu küll suhteliselt kõrge piima varumishind (ca 0.40 eurot/kg), mis parandab ettevõtete üldist tuluteenimise võimet.

Aga esiteks ei pruugi see katta kogu toetuse kadumise negatiivset efekti ja teiseks on vähetõenäoline, et toorpiima hind, mis on olnud pea pidevas tõusus alates 2012. aasta suvest, pikalt nii kõrgel püsib.

Toetuse kahanemise mõjude puhul tuleb silmas pidada, et kui muidu võib ettevõtte tulude vähenemine kaasa tuua ka mõne kulu vähenemise (nt kui mõni eksporditurg ära langeb, saab kokku tõmmata ka asjakohaseid turunduskulusid), siis toetuste puhul see võimalus puudub.

Sisuliselt väheneb toetuste kahanemise ulatuses tulubaas, aga kulud mitte. See toob kaasa rahavoogude halvenemise. Eriti mõjutab see kapitalimahukaid tegevusvaldkondi, eelkõige uute farmide ehitust.

Harjumuspärane investeeringuloogika ei kehti

Isegi kui olemasolevate projektide ja valmis ehitatud farmihoonete puhul on toetuste vähenemise mõju arvesse võetud ja ettevõte suudab sellega toime tulla, pole uute investeeringute tegemine harjumuspärase loogikaga enam võimalik.

Vähenenud rahavoog pikendab endise kulubaasi juures projekti tasuvusaega ja ainus võimalus toime tulla on omanike täiendav investeering ettevõttesse – kui selleks raha jätkub.

Kindlasti on toetused olnud piimasektoris olulise osakaaluga ja minimaalselt 10–15 protsenti aastatuludest, aga väga kehval majandusaastal, kui põhitegevuse tulud on väiksemad, isegi kuni 30–40% tuludest. Seetõttu on järsul toetuste vähenemisel väga suur mõju rahavoole ja ettevõtte finantsvõimekusele.

Viimastel aastatel on Eesti põllumajanduses materiaalsesse põhivarasse investeeritud päris palju − 2012. aastal kokku 215 ja 2013. aastal 237 miljonit eurot.

Ühe keskmisest suurema piimafarmi täielik käivitamine on ajamahukas, võttes aega kaks-kolm aastat. Alles pärast seda on saavutatud plaanitud rahavoog ja saab hinnata projekti lõplikku edukust. Seega on 2012.–2013. aastal tehtud suurte investeeringute puhul just praegu selline ohtlik aeg, kui projekti lõplikku edu on vara hinnata.

Oht on selles, et vahetult pärast investeeringu tegemist pole rahavoo paranemist veel saavutatud. Isegi kui plaanid realiseeruvad 2–2,5 aastaga ja siis saavutatakse täiendav rahavoog, võib sellistel ettevõtetel lühiajaliselt (6–12 kuud) tekkida ikkagi likviidsusprobleeme.

Piimasektor on Eestis ühe parema ekspordi-impordi suhtarvuga majandusharu. Toodame piimatooteid rohkem, kui ise tarbime ja kogu piimatoodete eksport ületab importi 2,6 korda. Mis tahes järsud muutused sektori üldises poliitikas toovad kaasa ka kaudse tagasilöögi väliskaubandusbilansile. Seega olnuks riigil kasulik üleminekutoetustega puhverdada seni, kuni otsetoetuste summa on juba märkimisväärne.

Millal oleks mõistlik investeerida?

Keeruline on hinnata, kas põllumehel oleks targem suuremate investeeringutega oodata või peaks ta püüdma need kohe ära teha. Praegusest, toetuste järsu vähenemise stsenaariumist olnuks veel keerukamat raske ette näha. See, et tulevikus aasta-aastalt kasvav otsetoetuste mõju kompenseerib praegu tekkinud negatiivset olukorda, toetab pigem soovitust suuremate investeeringutega oodata.

Samas kehtib ka põllumajanduses üldine põhimõte, et kui on olemas hästi läbi mõeldud projekt, siis on kõige odavam investeerida n-ö halbadel aegadel. Maailmamajandus on praegu depressioonis, mistõttu laenude intressitasemed on üsna madalad ja ehitusettevõtted on nõus suurprojektide puhul koostööd tegema (eeldatavasti ka paremat hinda pakkuma). See toetab hea projekti elluviimist juba praegu.

Iga-aastase tavapärase põhivara amortiseerumise katteks on vaja vältimatuid investeeringuid aegsasti ette planeerida ja koostada võimalikult hea äriplaan rahastamisasutuse jaoks. Toimiva ettevõtte puhul, kellel normaalne majandustegevus, on pankadel jätkuvalt võimalik mõistlikel tingimustel jooksvaid investeeringuid rahastada. Selles kontekstis mõjutab toetuste kahanemine pigem ettevõtjate võimekust tuleviku suurprojekte ellu viia ning olemasolevaid ja äsja ehitatud suurprojekte töös hoida. 

Eerika Vaikmäe-Koit SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht,
Maaleht, 26.04.2014 

 

2014-04-28T10:00:00+00:00Esmaspäev, 28. aprill, 2014|Uudised|