Mis saab siis, kui tasuvust ei tulegi?

Mis saab siis, kui tasuvust ei tulegi?

"On ennatlik arvata, et ainuüksi raha saamine ongi peamine probleem. Raha on meie väikeses riigis ja laenuturul juba kaunikesti küllalt," rääkis Eesti ühe suurema mahetootja OÜ Saidafarm juhataja Juhan Särgava.

Tema juhitav majand pärjati tänavu rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitliga. Läänemere äärsete riikide ühise konkursi nelja-aastase ajaloo jooksul jõudis säärane tunnustus esmakordselt Eestisse.

Särgava jätkas, et peaküsimus on siiski ühe või teise projekti tasuvuses. "Mis saab siis, kui tasuvust ei saavutatagi? Kelle raha, maja ja tagatised siis turule lähevad? Kes ja millise palga eest on nõus olema viimane juht, kes likvideerija ja halduriga asjad klaarib juhul, kui kõigile näilistele tugevustele vaatamata projekt ei muutugi maksujõuliseks?" tõstatas mahepõllumees rea küsimusi.

Saidafarmi jaoks on praegusel ajal Särgava sõnul põhiküsimus laudahoonete rekonstrueerimine ning nende kaasajastamiseks on vaja ligikaudu 600 000 kuni 900 000 eurot. "Raskuspunkt seisneb asjaolus, et selle tasuvusaeg kipub kümnesse aastasse," märkis farmijuht.

"Toiduturu muutused on nõnda kiired ja suured, et täna on kümme aastat ette head tasuvuse usku raske ülal hoida," lausus Särgava. Ta möönis, et kindlasti on see võimalik, sest on isegi paarkümmend aastat sellist usku toitnud ja ka toime tulnud.

Saidafarm on tegutsemise jooksul kasutanud investeeringuteks peamiselt omavahendeid. "Vajadusel oleme laenanud ka eraisikutelt ning varem kasutasime arvelduskrediiti," kirjeldas Särgava. "Kuid arvelduskrediidiga juhtus nii, et pank järsult karmistas tingimusi, nõudis omanike käendust. Sattusime keerukasse seisu ning võtsime õppust."

Särgava kogemuste põhjal õigustab end näiteks täielikult ka liisimine. "Liisitud asi ise on endale tagatiseks. Pealegi on see reeglina likviidne – asjaolude muutumisel müüdav," arutles Särgava ja lisas, et liisimine on ventiiliks ka käibevahendite vabastamisel teiste projektidele, mille jaoks laen oleks vähemõistlik.

Nii kavatsebki Saidafarm investeeringuteks kasutada valdavalt omavahendeid kombineerides neid liisingutega.

"Kui lautadega järjele hakkame saama, siis on jälle aeg uute toodetega edendada töötlemist ning seda eelkõige viljakamate töömeetoditega," avas Särgava majandi plaane. "Ükski farm ei saa kunagi lõpuni valmis nii nagu Tallinna linngi. Valmis saamine oleks lõpp, kaoks huvi ja vajadus edasi elada."
 

Marko Liibak
Äripäev, 22.09.2013

2013-09-22T10:00:00+00:00 Pühapäev, 22. september, 2013|Uudised|