Eestimaa talupidajate keskliit palub põllumajandusministeeriumil algatada ametkondlik juurdlus, mis peaks selgitama, kuidas saavad ühe ja sama piima kvaliteedianalüüsid erineda laborite lõikes mitukümmend korda.
“Eestimaa Talupidajate Keskliit on saanud oma liikmetelt informatsiooni selle kohta, et nende poolt toodetud piima kvaliteediproovide tulemused ei pruugi kajastada objektiivselt tegelikku piimakvaliteeti,” märgib Eestimaa talupidajate keskliidu (ETK) peadirektor Kaul Nurm kirjas põllumajandusministeeriumile.
Loo keskmes on Saaremaa piimatööstus, Pärnumaal tegutsev piimatootja Mätiku Talu OÜ ja jõudluskontrolli keskuse (JKK) labor Tartus. Sündmused said hoo sisse jaanuaris, kui Saaremaa piimatööstuse piimaringiga liitus Pärnumaal Koonga vallas tegutsev Mätiku Talu OÜ, kelle piimaproovides luges labor juba aasta teisel nädalal neli korda rohkem baktereid, kui kvaliteetses piimas lubatud.
Mätiku Talu OÜ juht Aivar Pikkmets ütles Saarte Häälele, et probleemid piima ülemäärase bakterite sisaldusega algasid tõepoolest jaanuaris, kui Leetu eksporditud piim hakkas minema EPIKO kaudu Saaremaa piimatööstusse. “Oleme tootnud piima juba enne iseseisvusaega, aga bakteriprobleemi ei ole meil kunagi olnud,” kinnitas Pikkmets.
Erinevatest laboritest erinevad tulemused
Näiteks mullu detsembris Leetu saadetud piimast võetud proovide alusel määras Kaunase labor (analoogne labor Eesti jõudluskontrolli laboriga) bakterite üldarvu pärnaka toodangus kolmel korral ja sai bakterite üldarvuks 12 000–14 000 bakterit milliliitris piimas. See piim oli väga kvaliteetne, sest bakterite arv oli lubatud piirmäärast (100 000 bakterit ml piimas) mitu korda madalam.
Kuna Mätiku Talu OÜ turustab piima ka mahepiimaautomaatides, viis veterinaar- ja toidulaboratoorium detsembri keskel läbi automaadipiima kestvuskatsed, kus bakterite üldarv kolmel päeval võetud proovides ulatus 4600–7000-ni. Igati korras olid jaanuari alguses võetud proovid, mis Aivar Pikkmetsa tütar lasi teha seoses piimatehnoloogia alase magistritööga, kus ta jälgib piima kvaliteedi muutusi teel kodust piimaautomaati ja automaadist tarbijani.
Seevastu Saaremaa piimatööstuse poolt JKK laborisse saadetud iganädalased piimaproovid olid jaanuaris kolmel juhul korrast ära, nimetatud labori analüüsitulemused on aga aluseks piimaraha maksmisel. Poleemikat tekitab tõsiasi, et üks ja sama proov annab erinevates laborites ülimalt erinevaid tulemusi.
30. jaanuaril ühest ja samast piimast ühel ja samal ajal võetud proov näitas JKK laboris 293 000 bakterit milliliitris piimas ja keskkonnauuringute keskuse Pärnu laboris 23 000 bakterit milliliitris piimas. Veelgi suuremad käärid tulid ilmsiks 3. veebruaril võetud piimaproovides. Veterinaarametniku osavõtul samal ajal samast piimast võetud proov andis JKK laboris bakterite sisalduseks 509 000 bakterit, veterinaar- ja toidulaboratooriumi laboris Tallinnas aga 20 000 bakterit.
Lisaks eelnevale võeti 13. veebruaril OÜ Mätiku Talu ühest ja samast piimast neli proovi. Neist üks saadeti JKK laborisse Mätiku talu koodiga ja tulemuseks saadi 243 000 bakterit ml piimas, teine proov läks JKK laborisse Saaremaa piimatööstuse koodiga ja tulemuseks saadi 146 000 bakterit ml piimas. Kolmas proov saadeti Pärnu KUK-i laborisse ja tulemuseks saadi 37 000 bakterit ml piimas. Neljandat proovi analüüsiti Saaremaa piimatööstusele kuuluvas laboris, kasutades kaht erinevat bakterite määramise metoodikat, ning tulemuseks saadi ühel puhul 8000 bakterit ja teisel juhul 38 000 bakterit ml piimas.
“Ei ole normaalne, et ühe ja sama piima näitajad nii palju erinevad,” ütles Aivar Pikkmets. “Siin peab olema miski muu asi. On sellist infot ennegi kuulda olnud, et aastas paar korda on proovid tuksis ja nädal aega annad piima tasuta ära,” lausus Pikkmets, jättes siiski täpsustamata, kas ta kahtlustab pettuses piimatööstust või laborit.
Tekkinud segadusega ei ole rahul ka Saaremaa piimatööstuse juht Andi Saagpakk, kelle sõnul pöördus piimatööstus järelevalveorganitesse, et saada selgust, mis siis põhjustab laborite analüüsitulemustes nii suuri erinevusi.
“Asjad läksid seal täiesti rappa, üks päev näitasid proovid ühte ja teine päev teist,” ütles Saagpakk, kelle sõnul on juhtunust kujunenud pigem laborite omavaheline vaidlus, kus Saaremaa piimatööstus on kõrvaltvaataja. “Oleme siiski samamoodi huvitatud, et asi saaks selgeks, sest me ei taipa, mis seal toimub,” lisas ta.
Saagpakk kinnitas, et sarnast segadust Saaremaa tootjatega juhtunud pole. “Kui näitajad on korrast ära olnud, siis on ka piim olnud ebakvaliteetne,” sõnas tööstuse juht. Saagpakk teadis siiski öelda, et Pärnumaa tootja viimane piimaproov Tartu laboris oli siiski üle pika aja korras.
Eestimaa talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm märgib oma kirjas põllumajandusministrile, et keskkonna-uuringute keskuse Pärnu labori ja veterinaar- ja toidulaboratooriumi tulemuste erinevus on mõistetav, kuid jõudluskontrolli keskuse laboratooriumi mitmekümnekordsed erinevused on täiesti arusaamatud. “Tekib küsimus – kuidas on võimalik, et ühe laboratooriumi tulemused nii suurelt erinevad kahe teise laboratooriumi tulemustest ning kuidas vältida sellise olukorra tekkimist tulevikus,” kirjutab Kaul Nurm.
Nurme sõnul on piimatootjatele teada tõsiasi, et piimakvaliteedi näitajate põhjal survestavad piima varujad tootjaid piima hinna suhtes, kus kaotajaks on enamasti piima tootja. “On üsna tavaline, et aeg-ajalt ületavad piimaproovi tulemused bakterite lubatavat ülempiiri, mistõttu kuulutatakse piim sordituks ja selle eest üldreeglina raha ei maksta,” viitab Kaul Nurm, kelle sõnul esineb mitmete piimavarujate võetavate ja analüüsitavate proovide tulemustes hüppelisi erinevusi, millel tavaliselt puudub loogiline seletus.
Kaul Nurm palub põllumajandusministril algatada ametkondliku juurdluse, mis selgitaks välja piima kvaliteedianalüüside nii erinevate tulemuste põhjused ja mille põhjal oleks võimalik muuta piimaproovide võtmise ja analüüsimise korda selliselt, et see garanteeriks analüüsitulemuste objektiivsuse.
“Nii suurte erinevuste puhul ei saa me välistada analüüsitulemuste tahtlikku võltsimist, mis annaks võimaluse piima varujatel varuda piima selle eest tasu maksmata,” ei hoia Nurm kahtlusi vaka all.
Jõudluskontrolli keskuse labori juhataja Mart Kuresoo kinnitusel on JKK labor teinud piisavalt investeeringuid, et labor oleks nõuetekohane ja usaldusväärne.
JKK laboris läbiviidud auditi tulemused kinnitavad, et labori väljastatud analüüsitulemused nimetatud perioodil on usaldusväärsed ja on saadud kehtestatud norme järgides. Auditis selgus, et Saaremaalt saabunud piimaproovide temperatuur on laborisse saabumisel vastanud kehtestatud väärtusele ja piimaproovid on analüüsitud 36 tunni jooksul proovide võtmisest.
Samas vastutab labor vaid piimaproovipudelis laborisse jõudnud piima näitajate tõepärasuse eest. Piimaproovi võtmisega tegelevad reeglina piimatööstuste piimavarumisautojuhid, mistõttu labor proovide kvaliteedi eest ei vastuta ega saa tagada, et proovid oleks võetud nõuetekohaselt.
Proovid võivad olla valesti võetud
Tuginedes varasemale kogemusele on Kuresoo sõnul üsna tõenäoline, et vaidlusalused piimaproovid pole võetud võrdlevatele analüüsidele nõuetekohaselt. Võrdluskatsete puhul kehtivad piimaproovi võtmisel hoopis karmimad nõuded. Et külma piimaga saada bakteriproovidele võrreldavaid tulemusi, tuleb proov Kuresoo sõnul 25 korda ettevaatlikult läbi segada. Segamisel jagunevad piimas olevad komponendid võrreldavate proovide vahel ühtlaselt.
Arvestades, et osa piimautojuhte tegutseb igapäevaselt tavaliste standardite järgi ning osa vaidlusi tekitanud proovidest võttis piimatootja peretütar oma magistritöö raames, võib Kuresoo öelda, et kõnealused proovid ei esinda piima sellisel kujul nagu nõuded võrdlevale analüüsile ette näevad.
Märgatavad erinevused proovide võrdluses võivad tulla ka sellest, et laborid kasutavad erinevaid analüüsimeetodeid. Näiteks sajandivanuse külvimeetodi puhul on nii, et kui ühes laboris saadakse milliliitri kohta 100 000 bakterit, siis bakterite tegelik arv võib kõikuda 36 000 – 280 000 bakterini, rääkis Kuresoo, kelle sõnul kasutavad külvimeetodit näiteks piimatööstuste endi laborid.
Mart Kuresoo sõnul teeb piima kvaliteet tavaliselt suuri kõikumisi siis, kui farmis on midagi juhtunud. Tootmises, kus on majapidamine korras, on bakterite hulk piimas alati väga väikene ja stabiilne. “Tegelikult võime öelda praegu ühte, teist või kolmandat, kuid mingit tõde praegu ei ole, on vaid spekulatsioonid,” sõnas JKK labori juhataja.
Mart Kuresoo osutas, et ilmselt poleks praegu üleval mingit vaidlust, kui piimatööstused lähtuksid piimaraha maksmisel piima kvaliteedi geomeetrilistest keskmistest. Euroopa Liit defineerib piima kvaliteeti geomeetriliste keskmiste kaudu, mis somaatiliste rakkude puhul sisaldab piimaproovi tulemuste kolme kuu ja bakterite puhul kahe kuu tulemuste keskmist näitu milliliitris piimas. Sellisel juhul võiks hea kvaliteediga piima analüüs näidata korra kahe kuu jooksul kasvõi miljon bakterit milliliitri kohta, kuid tootjale makstavat piimaraha see ei mõjutaks.
Kommenteerides kahtlusi, et analüüsitulemused on võltsitud, ütles Kuresoo, et kõne alla võib tulla piimaproovi võltsimine, kuid tulemust ja analüüsimist ei õnnestu kuidagi võltsida. “Meil on isegi protseduur analüsaatoris olevate analüüsitulemuste ja andmebaasis olevate tulemuste võrdlemiseks,” kinnitas Kuresoo, kelle sõnul kasutati viimati võrdlust auditi käigus detsembri keskel.
Ain Lember, Saarte Hääl (23.02.2013)
