Põllumajanduslik rendileping peab olema korrektne, kuna sellest sõltub rentniku huvide kaitstus ja põllumaale jagatavate toetuste jätkumine.
Rentnikule on oluline, et sõlmitud rendileping kehtiks ja tagaks maatüki kasutamise õiguse lepingu plaanitud lõppemise ja saagi koristamiseni. Puudulikud või puuduvad maa kasutusõigust tõendavad dokumendid võivad saada probleemiks ka toetuste taotlemisel. Enamlevinud ohuks on kohustus maksta tagasi kindlaks perioodiks ettenähtud toetus, nt keskkonnatoetus, kui uus rentnik ei jätka kohustuste täitmist.
Võlaõigusseadus sätestab põllumajandusliku rendilepingu kohta mitmed erisused. Põllumajanduslik rendileping on sõlmitud põllumajanduslikuks tootmiseks määratud kinnisasja, selle osa või ettevõtte rentimiseks. Sellise lepinguga võtab rentnik kohustuse kinnisasja või ettevõtte põllumajanduslikuks kasutamiseks. Põllumajandusliku rendilepingu regulatsioonist rentniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Regulatsiooni ei kohaldata, kui maatüki suurus on alla 2 hektari.
Olulisemad erisused seonduvad põllumajandusliku rendilepingu pikenemise ja lõpetamisega. Vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud tähtajalise rendilepingu lõpetamiseks peab üks pool teisele vähemalt kaks kuud enne lepingu lõppemist teatama, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Vastasel juhul muutub leping tähtajatuks. Tähtajatu põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemine on aga võimalik vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldas vormis (näiteks e-kirjaga) ning ülesütlemisest peab ette teatama vähemalt üks aasta. Selliselt üles öeldes saab lepingu lõppemise päevaks olla vaid 1. aprill või 1. oktoober. Rentnikul ei ole õigust lepingu lõppemise ajaks koristamata jäänud saagile, kuid tal on õigus nõuda saagi saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
Tasub teada
Rendilepingu koostamine
Põllumaa rendileping ei pea olema pikk ja keeruline, kuid siiski tasub see korralikult läbi mõelda ning kaaluda ka õigusnõustaja kaasamist.
Oluline on, et rendilepingu sõlmimise ajal puuduvad kinnistu suhtes kolmandate isikute õigused, mis võiksid takistada kinnistu kasutamist.
Kasutatav kinnisasi tuleb lepingus võimalikult täpselt kirjeldada, lisades lepingule vajadusel ka maatüki plaani.
Rendilepingu sõlmimisel tuleb kontrollida kinnistusraamatust, kas lepingu sõlmija on ikka kinnistu (ainus) omanik ning ega kinnistusraamatusse ole kantud varasemat rendilepingut või muud maa kasutamist takistavat õigust. Rentniku huvides on sõlmitava rendilepingu kohta märke tegemine kinnistusraamatusse. Kokku tuleb leppida rendi täpne suurus või selle arvutamise ja maksmise kord ning maatükilt saadavate põllumajandustoetustega, maamaksuga ja renditasult makstava tulumaksuga seonduv.
PÕLLUMAA ostmise eel tasub kontrollida, ega kinnistu ole kaasomandis või arestitud ning millised koormatised kinnistul on.
29.05.2014, Põllumajandus, Äripäev (erileht), lk 20.
