Põllumajanduslik rendile­ping peab olema korrekt­ne, kuna sellest sõltub rent­niku huvide kaitstus ja põl­lumaale jagatavate toetuste jätkumine.

Rentnikule on oluline, et sõlmitud rendileping kehtiks ja tagaks maatüki kasutami­se õiguse lepingu plaanitud lõppemise ja saagi koristami­seni. Puudulikud või puudu­vad maa kasutusõigust tõen­davad dokumendid võivad saada probleemiks ka toetus­te taotlemisel. Enamlevinud ohuks on kohustus maksta ta­gasi kindlaks perioodiks ette­nähtud toetus, nt keskkonnatoetus, kui uus rentnik ei jätka kohustuste täitmist.

Võlaõigusseadus sätestab põllumajandusliku rendile­pingu kohta mitmed erisu­sed. Põllumajanduslik rendi­leping on sõlmitud põlluma­janduslikuks tootmiseks mää­ratud kinnisasja, selle osa või ettevõtte rentimiseks. Sellise lepinguga võtab rentnik ko­hustuse kinnisasja või ettevõt­te põllumajanduslikuks kasu­tamiseks. Põllumajandusliku rendilepingu regulatsioo­nist rentniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühi­ne. Regulatsiooni ei kohalda­ta, kui maatüki suurus on al­la 2 hektari.

Olulisemad erisused seon­duvad põllumajandusliku ren­dilepingu pikenemise ja lõpe­tamisega. Vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud tähtajalise rendilepingu lõpetamiseks peab üks pool teisele vähemalt kaks kuud enne lepingu lõp­pemist teatama, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Vastasel juhul muutub leping tähtaja­tuks. Tähtajatu põllumajan­dusliku rendilepingu ülesüt­lemine on aga võimalik vä­hemalt kirjalikku taasesita­mist võimaldas vormis (näi­teks e-kirjaga) ning ülesütlemisest peab ette teatama vä­hemalt üks aasta. Selliselt üles öeldes saab lepingu lõppemi­se päevaks olla vaid 1. aprill või 1. oktoober. Rentnikul ei ole õigust lepingu lõppemise ajaks koristamata jäänud saa­gile, kuid tal on õigus nõuda saagi saamiseks tehtud kulu­tuste hüvitamist.

Tasub teada

Rendilepingu koostamine

Põllumaa rendileping ei pea olema pikk ja keeruline, kuid siiski tasub see korra­likult läbi mõelda ning kaa­luda ka õigusnõustaja kaa­samist.

Oluline on, et rendilepin­gu sõlmimise ajal puuduvad kinnistu suhtes kolmanda­te isikute õigused, mis võik­sid takistada kinnistu kasu­tamist.

Kasutatav kinnisasi tuleb lepingus võimalikult täpselt kirjeldada, lisades lepingule vajadusel ka maatüki plaani.

Rendilepingu sõlmimisel tuleb kontrollida kinnistusraamatust, kas lepingu sõl­mija on ikka kinnistu (ainus) omanik ning ega kinnistus­raamatusse ole kantud va­rasemat rendilepingut või muud maa kasutamist takis­tavat õigust. Rentniku huvi­des on sõlmitava rendilepin­gu kohta märke tegemine kinnistusraamatusse. Kokku tuleb leppida ren­di täpne suurus või selle ar­vutamise ja maksmise kord ning maatükilt saadava­te põllumajandustoetustega, maamaksuga ja rendita­sult makstava tulumaksuga seonduv. 

PÕLLUMAA ostmise eel tasub kontrollida, ega kinnistu ole kaasomandis või arestitud ning millised koormatised kinnistul on.

29.05.2014, Põllumajandus, Äripäev (erileht), lk 20.