Avaldatud: 2. veebruar 2022Kategooriad: UudisedSildid: , , ,

Allikas: Novaator, Marii Rasva
31.01.2022

Viimase 20 aastaga on põllumajandustootjate arv Eestis vähenenud 80 protsenti, kuid ühe põllumajandustootja maakasutuse keskmine pindala on sama ajaga suurenenud viis korda. Paraku ei ole Eestis põllumajandusliku maakasutuse ja -omandi koondumisele piisavat tähelepanu pööratud.

Pilvine taevas põllu kohal
Eesti talunike järelkasvu kasvu kohal laiuvad murepilved. Autor/allikas: Marii Rasva

Paarikümne aastaga on kogu Euroopas vähenenud nii põllumajanduslike talumajapidamiste kui ka põllumajandussektoris töötavate inimeste arv. Samal ajal on haritava maa pindala püsinud suuremate muutusteta. See näitab, et maakasutus on koondunud järjest väiksema arvu tootjate kasutusse, kirjutab Eesti Maaülikooli doktorant Marii Rasva.

Koondumise tulemusena jätavad suured põllumajandustootjad, kes ostavad või rendivad väiketootjate maad, väiksemad tootjad maa kasutamise võimalusest ilma. Eriti terav on probleem just Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riikides.

Mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimise seisukohast on aga oluline ka väikesemahulise tootmise olemasolu. Oma doktoritöös selgitan põllumajandusliku maakasutuse koondumise hetkeseisu Eestis ja pakun teiste riikide kogemustele tuginedes välja parimad praktikad olukorra parandamiseks.

Pikaajaline protsess

Taasiseseisvumise järel alustatud maareformi üks eesmärk oli taastada endine talumajapidamistel põhinev põllumajanduslik tootmine Eestis. Maareformi algusaastatel põllumajandustootjate arv Eestis kasvas, kuid aastate möödudes on see hakanud hoopiski vähenema.

“Viimase 20 aastaga on ühe põllumajandustootja keskmise maakasutuse pindala Eestis suurenenud 70 hektari võrra. Eelkõige on kasvanud suurtootjate haritavad maavaldused.”

Põllumajandustootjate arvu vähenemine Eestis on toimunud peamiselt väikeste tootjate arvelt. Viimase 20 aastaga on ühe põllumajandustootja keskmise maakasutuse pindala Eestis suurenenud 70 hektari võrra. Eelkõige on kasvanud suurtootjate haritavad maavaldused.

Lisaks on selgunud, et suureneb ettevõtete kasutuses olev põllumajanduslik maakasutus. Samale viitavad ka hiljutise põllumajandusloenduse esimesed avalikustatud tulemused.

Maakasutuse koondumist soodustavad majanduslikud tegurid, kuna sageli saavad suurtootjad toota odavamalt kui väiketootjad. Nii võib olla näiteks sõnnikuhoidla ehituse kogumaksumus sama nii väike- kui ka suurtootja jaoks. Kuna loomade arv on aga erinev, siis suurema karjaga tootjale on investeering ühe looma kohta väiksem. Lisaks on põllumajanduspoliitika pikalt soosinud erinevate toetusmeetmete ja bürokraatiaga suuremaid põllumajandusettevõtjaid.

Euroopas laiemalt on üks äärmuslikum  maaomandi ja -kasutuse koondumise näide Šotimaa, kus kohalik keskkond soosis pikalt maa koondumist väheste tootjate kätte. Probleemiga tegelema hakkamise hetkeks oli kümnendik maast 18 eraomaniku käes. Praeguseks on sealne maaelu suuresti hääbunud ja valitsus teeb jõupingutusi, et seda suurte investeeringutega uuesti käima tõmmata.

Ennetades Šotimaad

Mida tuleks teha selleks, et Eestist ei saaks uus Šotimaa? Sellele küsimusele mul veel täit vastust ei ole, kuid maakasutuse koondumisele Eestis varakult tähelepanu pöörates on võimalik koondumise protsess peatada ja ümber pöörata. On ouline, et maa oleks kättesaadav väikestele talumajapidamistele ja noortele, kes soovivad end põllumajandusega siduda.

Siin tulevad abiks mitmed toetused, mida juba praegu väiketootjatele ja noortalunikele jagatakse. Probleemi tõsidusele on Euroopas tähelepanu pöörama hakatud ja on mõistetud, et põllumajandussektorisse sisenejaid, sh noori on vaja toetada. Sellest tulenevalt plaanitakse reformida ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), mis on pikalt soosinud suuremaid tootjaid, sh maakasutuse ja -omandi koondumist.

ÜPP-reformi tulemusel toetatakse väiksemaid tootjaid ja põllumajandusega alustavaid noori. Tulevik näitab, kas reform annab ka soovitud tulemuse.

Lisaks tuleks piirata suurte põllumajandustootjate maakasutuse pindala edaspidist suurenemist ja tähelepanu pöörata sellele, kuidas luua selge ettevõtete struktuur. Praegu on Eestis väga keeruline välja selgitada, kui palju maad tegelikult ühe ettevõtte omandis või kasutuses on, sest ettevõtete struktuurid on väga keerukad.

” Põllumajandustootjate arv väikeste talumajapidamiste arvelt väheneb endiselt. Samal ajal on väikesed põllumajandustootjad maaelu arengu seisukohalt väga olulised.”

Kuigi viimastel aastatel on hakatud Euroopas enam tähelepanu pöörama väikeste ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete toetamisele ning noorte kaasamisele põllumajandusse, ei ole maakasutuse koondumine Eestis vaibumas. Põllumajandustootjate arv väikeste talumajapidamiste arvelt väheneb endiselt. Samal ajal on väikesed põllumajandustootjad maaelu arengu seisukohalt väga olulised.

Marii Rasva
Eesti Maaülikooli doktorant Marii Rasva. Autor/allikas: Erakogu

Probleemi lahendama hakkamiseks tuleb esmalt probleemi olemusest, ulatusest ja selle tekitajatest aru saada. Eestis on aastate jooksul põllumajandustootjate arv hirmuärataval kiirusel vähenenud ja aasta-aastalt suurenev maakasutus ühe tootja kohta näitab trendi jätkumist. Seega juba niigi suured põllumajandustootjad kasvavad üha suuremaks.

Viimased koroona-aastad on loonud Eestis olukorra, kus paljud inimesed on maapiirikondadesse tagasi pöördunud. Nüüd tuleb nendele inimestele luua vastav keskkond selleks, et nad seal ka paikseks jääksid ja maaelu arengule kaasa aitaksid.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi “Teadus 3 minutiga” raames, mille pidulik finaal toimub 11. veebruaril.

Toimetajad: Jaan-Juhan Oidermaa, Liina Ulm

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/