Põllumehele on edukaks majandamiseks vaja nõuandeid, mis koondaksid teiste põllumeeste, erialateadlaste ja konsulentide kogemuse. Selleks on Eestil vaja arendada välja ühtne nõuandekeskus.
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on asunud välja arendama üle-eestilist nõuandekeskust, mis hakkab tulevikus pakkuma põllumeestele laiapõhjalist nõu parimate majandamisvõtete leidmiseks ja kasutuselevõtmiseks. Saarte Hääl (23. jaanuar) kirjutas, et maakondlikud nõuandekeskused pelgavad tugeva riikliku konkurendi tulemist oma tegevuspõllule.
Nõuandesüsteemi arendamine on riigi poolt MESile seatud põhikirjaline ülesanne ja seda täitma asudes kohtusime mõistagi põllumeeste erialaliitudega. Nendelt kohtumistelt jäi kõlama, et pakutava nõuande kvaliteet võiks olla parem.
Põllumajandus areneb kiiresti. Uued loomapidamisviisid, loomatõud ja põlluharimise põhimõtted vajavad juba uuenenud teadmisi, mida põllumeestel on praegu võimalik hankida enamasti välismaalt või teise sama eriala tootja käest. Vajadus teabe järele on pidev, kuid Eesti väiksus ja rahastamisprobleemid tingivad paratamatult kompetentsi puudumise osas valdkondadest. Kompetentsi tekitamine mingis valdkonnas võtab aga aastaid. Praegune nõuandeteenuste süsteem ei suuda piisavalt ajakohasena püsida. Liiga nõrk on side teadusasutustega, mis ei lase värskemal teadusinfol praktikasse rakenduda.
Sisemine konkurents
Et anda kvaliteetset nõuannet kogu Eesti ulatuses, on vaja senisest paremat informatsioonivahetust ja teabe ühtset arhiveerimist. Praegu on see puudulik, sest nõuandeteenust osutatakse konsulentidest FIEde, konsulentide poolt loodud ettevõtete ja tunnustatud nõuandekeskuste kaudu, kes kõik on omavahel konkurendid. Samas ilmneb huvitav fakt Eesti Maaülikoolis 2012. aastal tehtud uuringust, mille järgi 132 tegutsevast põllumajanduskonsulendist kümme kõige aktiivsemat annavad 39% kogu osutatud nõuandeteenuse mahust. Nendele kümnele tublile maakondlikule nõustajale on vaja järelkasvu.
MES on tegutsenud vastavalt nõuandeteenistuse arengukavale, mis näeb ette ühe üle-eestilise nõuandesüsteemi loomist. Esialgne kokkulepe luua organisatsioon Eesti põllumeeste keskliidu ja talupidajate keskliidu eestvedamisel ei saanud kahjuks teoks, seepärast oleme asunud seda ise ette valmistama. Kogu protsessi oleme juhtinud ühise tegutsemise kokkuleppega liitunute lepingu kaudu, mille on allkirjastanud tunnustatud nõuandekeskused ja tootjate- või erialaorganisatsioonid. Lisaks on toimunud kord kvartalis üle-eestilised nõuandesüsteemi arendamise teemalised koosolekud. Oleme küsinud osalejate ettepanekuid ja kõikvõimalikel viisidel osapooli kaasanud. Näiteks loonud soovitud nõuandetooteid ja läbi viinud koolitusi, kus on igal aastal osalenud ca 100 konsulenti.
Eelmise aasta teises pooles toimunud teabepäevadel on kava põhjalikult tutvustatud nii tootjate keskliitudele kui ka nõuandeteenistustele. Seega on ekslik väita, et maakondlikud keskused sellega kursis ei ole.
Põllumehe huvid tulgu esimesena
Raske on juhtida nõuandeteenistust, millel ei ole kindlat töötajaskonda, sest konsulendid on seotud ühe või mitme nõuandeteenistusega. Nende tase on väga kõikuv. Kui paljud konsulendid annavad nõu üle Eesti, siis teised toimetavad vaikselt ning pigem tagasihoidlike tulemustega.
Loomulikult on iga muudatus valulik, seepärast oleme teinud nõuandekeskustele ka ettepaneku asuda meiega koostööle.
Oma tegevustes peame silmas pidama aga põllumehe kui kliendi huve. Parim nõuanne põllumehele on selline, mida tal on tegelikult vaja ning millest on võimalik kasu ammutada. Sellise nõu andmiseks on vaja edukate põllumeeste ja erialateadlaste kogemuste ning konsulentide ja piiritaguse teabe koondumist. Maaelu Edendamise Sihtasutus on sellega algust teinud. Oleme ka öelnud, et kui tulevikus soovitakse väljaarendatud süsteem üle võtta, siis oleme koostöös põllumajandusministeeriumiga piisavalt selge visiooni korral nõus seda ka tegema.
Raul Rosenberg
Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees
Saarte Hääl, 02.02.2013
