Putukatõrje on saanud mesilastele saatuslikuks

Putukatõrje on saanud mesilastele saatuslikuks

Sarnaselt eelmisel nädalal ilmsiks tulnud juhtumile Läänemaal, kus suri suur hulk mesilasi tõenäoliselt rapsipõldudel tehtud hiilamardikatõrje tõttu, on ka Lõuna-Eesti mesilasi niitnud sama põhjus.

Laskesuusatamise treener Ants Orasson peab mesilasi nii Otepää kui ka Põlvamaal Valgjärve vallas. Pritsimise tagajärjel hukkunud mesilindudega on ta pidanud pead vaevama just Põlvamaa kandis. «Ma surnuid üle ei lugenud, aga neid oli taru ees päris palju. Talunik mürgitas päise päeva ajal rapsipõldu. Seda ma täpselt ei tea, mis ta sinna pani,» ütles ta.

Tema sõnul pääses enamik mesilastest surmasuust, kuna teevad korjet metsades, mitte põllul. «Aga üks grupp käib ka seal põllul, kus siis päise päeva ajal mürgitati. Pritsija võiks sellega arvestada, et õitsvaid taimi ei pritsi ja kui on vaja pritsida, siis teha seda õhtul pärast mesilaslennu lõppu,» rääkis ta.

Orasson usub, et tõrjet tehti mitte umbrohu, vaid hoopis putukate vastu. «Eks noor talunik arvas, et see mürk mesilastele midagi ei tee, aga pärast oli rohi kõik äärtest pruun. Kui lennumesilane selle mürgi selga saab, siis loomulikult ta sureb ära,» rääkis Orasson. Ta lisas, et lennult tulnud mesilased olid pärast kõik ka väga ärritunud.

Põllumehed olgu mõistlikud

Orassoni sõnul jääb taolistes olukordades üle loota vaid põllumeeste mõistlikkusele. «Mulle teada andmine, et nüüd läheb pritsimiseks, polegi vajalik, aga pritsida võiks ikka vastavalt heale tavale ehk pärast päikeseloojangut,» ütles Orasson.

Otepää tarudega tal taolist probleemi olnud ei ole. «Seal on väga vähe suurpõllumajandust, mistõttu mul on meetoodang seal väga puhas, aga Põlvamaal on palju tootmismaad ümberringi ja siin lähedal on põllumehed, kes vist väga hästi ei saa aru, mis nad tegema peavad.»

Põldude mürgitamise tagajärgedega on tõtt pidanud vaatama samuti Põlvamaal Valgjärve vallas mesilasi pidav Maidu Kukk. «Naabrimees ütles küll, et pani ainult lehemädaniku rohtu – mõeldes, et see ei tee midagi. Kui aga läksin õhtul mesilasi vaatama, nägin, et nad on närvilised. Tohutu hulk vigaseid lennumesilasi tassiti teiste mesilaste poolt tarust välja, sest mesilased ei salli vigaseid,» rääkis Kukk.

«Sõitsin lähedal asuva rapsipõllu äärde ja nägin, et traktorijälg oli just sealt välja tulnud – eks siis olid sotid kohe selged, et mis nendel mesilastel viga oli. Hukka sai neid päris palju, aga loodan, et sellist intsidenti enam ei juhtu,» rääkis ta.

Kuke sõnul soodustab põldude mürgitamist ka riigi suhtumine. «Jääb mulje, et väärtustatakse pigem suurtootmist, mitte mahetootmist. Eriti ei mõelda mürgitamise tagajärgede ja looduse peale – taga aetakse vaid suurt raha.»

Tema meelest peaks karmistuma ka pritsimiseks loa saamise kord. «Kui ikka valel ajal pritsid, tuleks luba ära võtta, nii et järgmine kord pead endale teenuse sisse ostma ja ise ei tohigi pritsida, või et võetaks PRIA toetusi maha. Praegu tundub, et selliseid karme meetodeid kahjuks ei rakendata,» lisas Kukk.

Valgamaal seni läinud õnneks

Taheva vallas mesilinde pidav Jaanus Tull pole mürgitamise tõttu mesilasi kaotanud. «Meil on seal ümberringi pigem mahepõllumehed ja põllud on väiksemad. Meil domineerib seal mets, neid põllukultuure, mida oleks mürgitada vaja, on minimaalselt,» rääkis Tull.

Samas nentis ta, et mürgitamine ei ole otseselt põllumehe viga, kuna õhtusel ajal on see lubatud. Tema arvates tuleks pigem teatud mürgid üldse keelustada ja lubatud võiksid olla vaid mesilindudele vähemkahjulikud ained.

Ka Sangaste mesinik Rein Männiste pole mürgitamise tõttu mesilasi kaotanud. «Tundub, et minu mesilaste lähedal olevad põllumehed on asjast õigesti aru saanud ja mürgitavad põlde õigel ajal ehk öösiti. Vähemalt siiani ei saa kurta,» ütles ta.

Mesinikud laususid kui ühest suust, et praegu on korje täies hoos ja ilmastikuolusid arvesse võttes võib ennustada täiesti arvestatavat meesaaki.

Eveliis Eek,
Valgamaalane, 06.07.2013

 

 

2013-07-06T10:00:00+00:00Laupäev, 6. juuli, 2013|Uudised|