Seeder: Eesti põllumajandus peab olema konkurentsivõimeline

Seeder: Eesti põllumajandus peab olema konkurentsivõimeline

PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA, Järgmise seitsme aastaga investeeritakse Eesti maaelu arendamisse, põllumajandusse ja toidutootmisse üle 930 miljoni euro.

Praegu koostatav maaelu aren­gukava aastateks 2014-2020 määratleb Euroopa Liidu järg­misel eelarveperioodil Eestis ühise põllumajanduspoliitika raames toetatavad valdkonnad ja meetmed. Põhiliselt rahasta­takse 936 miljoni euro suuru­se eelarvega arengukavast in­vesteeringuid põllumajandus- ja toidutootmisse, põllumajanduse keskkonnamõju vahendamis­se ning maaelu arengusse laie­malt. Kolmveerand rahast saa­dakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, veerand jääb Eesti enda leida.

Vaja arukaid valikuid

Kosilasi arengukava rahale on palju ja huvid kohati vastand­likud. Kuigi huvirühmadel on arengukava investeeringutest ja toetustest erinevad arusaamad, siis eesmärk on põllumajandus­minister Helir-Valdor Seederi sõnul sama – et ka järgmisel kümnendil oleks kodumaine leib laual, meie põllumajandus-ja toidutootmine suudaks välis­turgudel läbi lüüa, põllumajan­duse mõju keskkonnale oleks kontrolli all ning maapiirkon­dades piisavalt tööd, et need ei tühjeneks inimestest veelgi.

«Sadade miljonite eurode avaliku raha investeerimi­ne maaelu arengusse peab ole­ma arukas ja lähtuma eelkõige Eesti kui terviku huvidest,» üt­leb Seeder. «Neid toetusi peame kasutama nii, et meie põlluma­jandus, toidutootmine ja maa­elu saaksid 2020. aastaks jalad alla. Kas pärast seda ka toetusi samas mahus tuleb, pole prae­gu veel ju kindel.»

Kõige laiemad rõhuasetused maaelu arengukavas tulenevad Euroopa Liidu ühisest põlluma­janduspoliitikast. Seederi sõnul on liikmesriikide ühine ees­märk keskkonnasõbralikum ja rohelisem põllumajandustoot­mine, konkurentsivõime kas­vatamine ning võitlemine klii­ma- ja keskkonnamuutustega.

Targem põllumajandus

Euroopa Liidu uue eelarveperioodi puhul rõhutatakse igas aspektis eriliselt ühenduse konkurentsivõime tõstmist ja innovatsiooni. Minister Seeder rõ­hutab, et ka Eesti põllumajan­dus- ja toidutootmine peavad muutuma senisest enam teadmistel põhinevaks. «Põlluma­jandustootmine liigub tehni­ka, tehnoloogia ja teaduse aren­gu tõttu kiiresti edasi ning me peame suutma ajaga kaasas käia,» on Seeder kindel. «Põllu­majandus pole enam pelk rüh­kimine põllul, vaid see on oma spetsiifika tõttu üks keerulise­maid majandusvaldkonda»

Näiteks põldu tuleks Eestis harida targemalt. «Kui praegu haritakse ja väetatakse kogu põllumassiivi ühe mõõdu järgi, siis märksa rohelisem ja tulu­sam on võtta kasutusele täppisviljelus,» ütleb Seeder. Lühidalt tähendab arvuti juhitud täppisviljelus, et külvamisel ja väeta­misel arvestatakse põllu erine­vate osade mulla omadusi. Ta li­sab, et põllumajandustootmise rohelisemaks muutmisel ongi kõige suuremaks võimaluseks investeerida keskkonnasõbra­likumasse tehnikasse ja tehnoloogiasse. 
 
«Oleme võrreldes n-ö vana­de liikmesriikidega kehvemas seisus. Näiteks Skandinaavia riikides on toetuste abil suu­detud oma hooned korda teha. Samas ega toetustest üksi pii­sa, vaja on ka mõttelaadi muu­tumist.»

Töötlemine uuenduslikumaks

Põllumajandustootmine on ahelas esimene lüli ja kui sel­lele ei järgne hästi korralda­tud töötlemist, on teiste riiki­de toodanguga raske konku­rentsis püsida.

Minister Seeder toob kaks näidet innovatsiooni tähtsu­sest piimanduse valdkonnas. «Kõige moodsamates piimalautades teevad enamiku tööst ära robotid – veistele segatak­se sööt, toidetakse ja lüpstakse automaatidega. See tagab piima kõrge kvaliteedi ja tootmise tõ­hususe,» räägib Seeder ning li­sab, et sellisele tõhusale toot­misele peab järgnema toormest võimalikult hinnalise toodangu tegemine.

«Näiteks piima töötlemisel juustuks jääb järele vadak. Teh­nika viimane sõna suudab sel­lest eemaldada soolad ja too­ta demineraliseeritüd vadakupulbrit, mida kasutatakse beebitoitude tegemisel. Selle järele on praegu väga suur nõudlus Aasias, eriti Hiinas.» Vadakupulbri hind tõuseb demineraliseerimisel lausa kahekordseks.

Seni on hinnalise demineraliseerija ostnud vaid üks Eesti piimatöötleja, kuid Seederi sõ­nul soodustatakse uue maaelu arengukavaga just sellist uute tehnoloogiate kasutuselevõt­mist.

Ministri sõnul tasub Eesti põllumajanduses ja toidutootmises võtta eeskuju lõunanaab­ritest Lätist ja Leedust. «Läti ja Leedu on meist näiteks piima­tööstuses ette jõudnud ning panustavad enam kallimale too­dangule – ka osa Eesti piimast veetakse Leetu, kus sellest te­hakse juust ja eksporditakse. Ka meile,» ütles Seeder ja lisas, et Eesti peaks suutma ka ise n-ö kallima otsa tooteid eksporti­da. Võib juhtuda, et haarates poeriiulilt Leedu juustu, on see tehtud tegelikult Eesti piimast.

Eesti eripära on ka väga väi­ke siseturg ja ekspordiks koha­ti liiga väiksed tootmisvõimsu­sed. «Seepärast pole Eesti põllumajandus ja toidutootmine võimalik ilma ekspordita, sest suudame paljusid saadusi too­ta oluliselt rohkem, kui me ise tarbime,» ütleb Seeder ning li­sab, et kõige võimekamad ole­me piima, sealiha, teravilja ja kala tootmisel. Eksport vajab tugevat koostööd nii tootjate kui ka töötlejate puhul.

Rohkem ühistegevust

Eesti põllumajandustootmine on üpris killustunud. «Kui Eesti põllumajandustootjad suudak­sid rohkem ühiselt tegutseda, siis õnnestuks paremini turus­tada toodangut nii Eestis kui mujal – läbirääkimistel annab positsiooni tootmisvõimsus, tarnekindlus ja ühtlane kvali­teet,» märgib Seeder.

«Praeguse killustatuse juu­res jäävad selgelt kaotajaks tootja ja töötleja,- kellel on jae­kaubandusega läbi rääkides nõrgem positsioon. Väga pi­kalt selline asjade korraldus ei saa töötada, seepärast soodus­tab uus maaelu arengukava iga­ti ühistegevust,» lisas Seeder.

Ministri sõnul on riigi sei­sukohalt oluline, et suurtoot­jate kõrval oleks Eestis tuge­val positsioonil ka väiketoot­jad. «Suured ekspordivõimeli­sed tootjad on Eesti majandu­sele väga vajalikud ja nad pea­vad arenema. Peame looma meetmed, et neil oleks võima­lik konkureerida teiste suurte tootjatega välismaal.»

Samal ajal on möödapääs­matult vajalikud ka väike­tootjad ja peretalud, kelle tu­gev positsioon on oluline mit­mest aspektist, lisaks tootmi­sele ka keskkonna, maaelu ja rahvuskultuuri seisukohast. «Väiketootjad mitmekesista­vad põllumajandussektorit ja annavad valikuvõimaluse. Mi­da mitmekesisem on põlluma­janduslik tootmine, seda sta­biilsem ja jätkusuutlikum on põllumajandus tervikuna,» sõ­nab minister.

Kui keskenduks vaid paa­rile sektorile, näiteks piimale või sealihale, siis sektorit ta­bav kriis tähendaks kriisi ko­gu põllumajandusele ja seda ei saa lubada.

Välja toetussõltuvusest

Raha jagamisel ja toetuste ot­simisel ei saa üle aga terminist toetussõltuvus. Ministri sõnut­si on tegu kogu Euroopa Liidu probleemiga. «Selle muutmine ei ole kahjuks poliitiline reaal­sus ja võtab ilmselt mitu Eu­roopa Liidu eelarveperioodi,» arvab Seeder. «Netomaksjatest liikmesriigid, kes panustavad Euroopa Liitu rohkem kui ise tagasi saavad, saavad seda just läbi põllumajanduse otsetoetus­te. Nad ei ole valmis seda polii­tikat reformima.»

Kuna suurt poliitilist muu­tust Euroopa tasandil näha po­le, siis tuleb Seederi sõnutsi ole­masolevas süsteemis võimali­kult tõhusalt tegutseda. «See tähendab, et peame seisma sel­le eest, et toetused läheksid just sinna, kuhu neid enim vaja ja kus need kõige enam tulemu­si annavad.»

Arengukava kümme rõhuasetust

• Põllumajandustootjate konkurentsivõimet tuleb tõsta.

• Väike- ja peretalud peavad jääma püsima ja pääsema ligi investeeringutele.

• Eesti peab suutma põllumajandussaadusi enam töö­delda, et tulu müüdavast toodangust oleks suurem ja töökohad jääksid Eestisse. Peame olema töötlejad, mitte tooraine eksportijad. Praegu oleme toidutöös­tuse põhikonkurentidest Leedus ja Lätis maha jää­mas.

• Maakogukondadel peab olema piisavalt vahendeid oma sotsiaalse eluolu parandamiseks. Seepärast jät­kuvad LEADER! toetused – toetatavad projektid vali­takse välja kohalikul tasandil, kus vajadustest on kõi­ge parem ülevaade.

• Senisest suurema tähelepanu saab teadus- ja aren­dustegevus, et teadlaste väljatöötatud tõhusamad tootmisviisid jõuaksid kiiremini põllumehe kasutusse.

• Põllumajandustootja ja tarbija vahel peab olema vä­hem vahelülisid, põllumeestel tuleb suurendada oma toodangu müüki otse tarbijatele. See tugevdab põllu­mehe võimet ettevõtjana paremini hakkama saada Ja annab tarbijale selge päritoluga toidu.

• Põllumajandustootjad peavad rohkem tegutsema ühi­selt, et olla võrdsed partnerid läbirääkimistel jaemüü­jatega. Eriti oluline on ühistegevus nappide ressurssi­dega väikepõllumeestele.

• Põllumajandus peab olema võimalikult keskkonnasõb­ralik ja ressursisäästlik, seepärast soodustatakse uues arengukavas keskkonnaalaseid investeeringuid.

• Keskendume pikaajalistele investeeringutele (loomalaudad, kuivatid jms), vaid üksikutel juhtudel toeta­takse traktorite jm liikuva tehnika soetamist.

• Suureneb maapiirkonna ettevõtjate ja põllumajandus­tootjate ligipääs kapitalile, sest kavas on hakata and­ma soodustingimustel laene ja tagatisi.

Kuldar Kullasepp
Postimees (erileht), 23.08.2013

2013-08-23T10:00:00+00:00Reede, 23. august, 2013|Uudised|