PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA, Järgmise seitsme aastaga investeeritakse Eesti maaelu arendamisse, põllumajandusse ja toidutootmisse üle 930 miljoni euro.
Praegu koostatav maaelu arengukava aastateks 2014-2020 määratleb Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil Eestis ühise põllumajanduspoliitika raames toetatavad valdkonnad ja meetmed. Põhiliselt rahastatakse 936 miljoni euro suuruse eelarvega arengukavast investeeringuid põllumajandus- ja toidutootmisse, põllumajanduse keskkonnamõju vahendamisse ning maaelu arengusse laiemalt. Kolmveerand rahast saadakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, veerand jääb Eesti enda leida.
Vaja arukaid valikuid
Kosilasi arengukava rahale on palju ja huvid kohati vastandlikud. Kuigi huvirühmadel on arengukava investeeringutest ja toetustest erinevad arusaamad, siis eesmärk on põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul sama – et ka järgmisel kümnendil oleks kodumaine leib laual, meie põllumajandus-ja toidutootmine suudaks välisturgudel läbi lüüa, põllumajanduse mõju keskkonnale oleks kontrolli all ning maapiirkondades piisavalt tööd, et need ei tühjeneks inimestest veelgi.
«Sadade miljonite eurode avaliku raha investeerimine maaelu arengusse peab olema arukas ja lähtuma eelkõige Eesti kui terviku huvidest,» ütleb Seeder. «Neid toetusi peame kasutama nii, et meie põllumajandus, toidutootmine ja maaelu saaksid 2020. aastaks jalad alla. Kas pärast seda ka toetusi samas mahus tuleb, pole praegu veel ju kindel.»
Kõige laiemad rõhuasetused maaelu arengukavas tulenevad Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast. Seederi sõnul on liikmesriikide ühine eesmärk keskkonnasõbralikum ja rohelisem põllumajandustootmine, konkurentsivõime kasvatamine ning võitlemine kliima- ja keskkonnamuutustega.
Targem põllumajandus
Euroopa Liidu uue eelarveperioodi puhul rõhutatakse igas aspektis eriliselt ühenduse konkurentsivõime tõstmist ja innovatsiooni. Minister Seeder rõhutab, et ka Eesti põllumajandus- ja toidutootmine peavad muutuma senisest enam teadmistel põhinevaks. «Põllumajandustootmine liigub tehnika, tehnoloogia ja teaduse arengu tõttu kiiresti edasi ning me peame suutma ajaga kaasas käia,» on Seeder kindel. «Põllumajandus pole enam pelk rühkimine põllul, vaid see on oma spetsiifika tõttu üks keerulisemaid majandusvaldkonda»
Näiteks põldu tuleks Eestis harida targemalt. «Kui praegu haritakse ja väetatakse kogu põllumassiivi ühe mõõdu järgi, siis märksa rohelisem ja tulusam on võtta kasutusele täppisviljelus,» ütleb Seeder. Lühidalt tähendab arvuti juhitud täppisviljelus, et külvamisel ja väetamisel arvestatakse põllu erinevate osade mulla omadusi. Ta lisab, et põllumajandustootmise rohelisemaks muutmisel ongi kõige suuremaks võimaluseks investeerida keskkonnasõbralikumasse tehnikasse ja tehnoloogiasse.
«Oleme võrreldes n-ö vanade liikmesriikidega kehvemas seisus. Näiteks Skandinaavia riikides on toetuste abil suudetud oma hooned korda teha. Samas ega toetustest üksi piisa, vaja on ka mõttelaadi muutumist.»
Töötlemine uuenduslikumaks
Põllumajandustootmine on ahelas esimene lüli ja kui sellele ei järgne hästi korraldatud töötlemist, on teiste riikide toodanguga raske konkurentsis püsida.
Minister Seeder toob kaks näidet innovatsiooni tähtsusest piimanduse valdkonnas. «Kõige moodsamates piimalautades teevad enamiku tööst ära robotid – veistele segatakse sööt, toidetakse ja lüpstakse automaatidega. See tagab piima kõrge kvaliteedi ja tootmise tõhususe,» räägib Seeder ning lisab, et sellisele tõhusale tootmisele peab järgnema toormest võimalikult hinnalise toodangu tegemine.
«Näiteks piima töötlemisel juustuks jääb järele vadak. Tehnika viimane sõna suudab sellest eemaldada soolad ja toota demineraliseeritüd vadakupulbrit, mida kasutatakse beebitoitude tegemisel. Selle järele on praegu väga suur nõudlus Aasias, eriti Hiinas.» Vadakupulbri hind tõuseb demineraliseerimisel lausa kahekordseks.
Seni on hinnalise demineraliseerija ostnud vaid üks Eesti piimatöötleja, kuid Seederi sõnul soodustatakse uue maaelu arengukavaga just sellist uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist.
Ministri sõnul tasub Eesti põllumajanduses ja toidutootmises võtta eeskuju lõunanaabritest Lätist ja Leedust. «Läti ja Leedu on meist näiteks piimatööstuses ette jõudnud ning panustavad enam kallimale toodangule – ka osa Eesti piimast veetakse Leetu, kus sellest tehakse juust ja eksporditakse. Ka meile,» ütles Seeder ja lisas, et Eesti peaks suutma ka ise n-ö kallima otsa tooteid eksportida. Võib juhtuda, et haarates poeriiulilt Leedu juustu, on see tehtud tegelikult Eesti piimast.
Eesti eripära on ka väga väike siseturg ja ekspordiks kohati liiga väiksed tootmisvõimsused. «Seepärast pole Eesti põllumajandus ja toidutootmine võimalik ilma ekspordita, sest suudame paljusid saadusi toota oluliselt rohkem, kui me ise tarbime,» ütleb Seeder ning lisab, et kõige võimekamad oleme piima, sealiha, teravilja ja kala tootmisel. Eksport vajab tugevat koostööd nii tootjate kui ka töötlejate puhul.
Rohkem ühistegevust
Eesti põllumajandustootmine on üpris killustunud. «Kui Eesti põllumajandustootjad suudaksid rohkem ühiselt tegutseda, siis õnnestuks paremini turustada toodangut nii Eestis kui mujal – läbirääkimistel annab positsiooni tootmisvõimsus, tarnekindlus ja ühtlane kvaliteet,» märgib Seeder.
«Praeguse killustatuse juures jäävad selgelt kaotajaks tootja ja töötleja,- kellel on jaekaubandusega läbi rääkides nõrgem positsioon. Väga pikalt selline asjade korraldus ei saa töötada, seepärast soodustab uus maaelu arengukava igati ühistegevust,» lisas Seeder.
Ministri sõnul on riigi seisukohalt oluline, et suurtootjate kõrval oleks Eestis tugeval positsioonil ka väiketootjad. «Suured ekspordivõimelised tootjad on Eesti majandusele väga vajalikud ja nad peavad arenema. Peame looma meetmed, et neil oleks võimalik konkureerida teiste suurte tootjatega välismaal.»
Samal ajal on möödapääsmatult vajalikud ka väiketootjad ja peretalud, kelle tugev positsioon on oluline mitmest aspektist, lisaks tootmisele ka keskkonna, maaelu ja rahvuskultuuri seisukohast. «Väiketootjad mitmekesistavad põllumajandussektorit ja annavad valikuvõimaluse. Mida mitmekesisem on põllumajanduslik tootmine, seda stabiilsem ja jätkusuutlikum on põllumajandus tervikuna,» sõnab minister.
Kui keskenduks vaid paarile sektorile, näiteks piimale või sealihale, siis sektorit tabav kriis tähendaks kriisi kogu põllumajandusele ja seda ei saa lubada.
Välja toetussõltuvusest
Raha jagamisel ja toetuste otsimisel ei saa üle aga terminist toetussõltuvus. Ministri sõnutsi on tegu kogu Euroopa Liidu probleemiga. «Selle muutmine ei ole kahjuks poliitiline reaalsus ja võtab ilmselt mitu Euroopa Liidu eelarveperioodi,» arvab Seeder. «Netomaksjatest liikmesriigid, kes panustavad Euroopa Liitu rohkem kui ise tagasi saavad, saavad seda just läbi põllumajanduse otsetoetuste. Nad ei ole valmis seda poliitikat reformima.»
Kuna suurt poliitilist muutust Euroopa tasandil näha pole, siis tuleb Seederi sõnutsi olemasolevas süsteemis võimalikult tõhusalt tegutseda. «See tähendab, et peame seisma selle eest, et toetused läheksid just sinna, kuhu neid enim vaja ja kus need kõige enam tulemusi annavad.»
Arengukava kümme rõhuasetust
• Põllumajandustootjate konkurentsivõimet tuleb tõsta.
• Väike- ja peretalud peavad jääma püsima ja pääsema ligi investeeringutele.
• Eesti peab suutma põllumajandussaadusi enam töödelda, et tulu müüdavast toodangust oleks suurem ja töökohad jääksid Eestisse. Peame olema töötlejad, mitte tooraine eksportijad. Praegu oleme toidutööstuse põhikonkurentidest Leedus ja Lätis maha jäämas.
• Maakogukondadel peab olema piisavalt vahendeid oma sotsiaalse eluolu parandamiseks. Seepärast jätkuvad LEADER! toetused – toetatavad projektid valitakse välja kohalikul tasandil, kus vajadustest on kõige parem ülevaade.
• Senisest suurema tähelepanu saab teadus- ja arendustegevus, et teadlaste väljatöötatud tõhusamad tootmisviisid jõuaksid kiiremini põllumehe kasutusse.
• Põllumajandustootja ja tarbija vahel peab olema vähem vahelülisid, põllumeestel tuleb suurendada oma toodangu müüki otse tarbijatele. See tugevdab põllumehe võimet ettevõtjana paremini hakkama saada Ja annab tarbijale selge päritoluga toidu.
• Põllumajandustootjad peavad rohkem tegutsema ühiselt, et olla võrdsed partnerid läbirääkimistel jaemüüjatega. Eriti oluline on ühistegevus nappide ressurssidega väikepõllumeestele.
• Põllumajandus peab olema võimalikult keskkonnasõbralik ja ressursisäästlik, seepärast soodustatakse uues arengukavas keskkonnaalaseid investeeringuid.
• Keskendume pikaajalistele investeeringutele (loomalaudad, kuivatid jms), vaid üksikutel juhtudel toetatakse traktorite jm liikuva tehnika soetamist.
• Suureneb maapiirkonna ettevõtjate ja põllumajandustootjate ligipääs kapitalile, sest kavas on hakata andma soodustingimustel laene ja tagatisi.
Kuldar Kullasepp
Postimees (erileht), 23.08.2013
