Talivilja saatus on ilmataadi otsustada

Talivilja saatus on ilmataadi otsustada

VILJAKASVATUS

Tänavune talv on olnud soe ja nii jõu­lud kui ka aastavahetus möö­dusid lumevaeselt. Kui ilma­taat aga liiga tujukaks muutub, võib see olla ohtlik taliviljale ja põllumeeste sügisel tehtud töö hõlpsasti ära rikkuda.

„See talv on tõepoolest eris­kummaline olnud, talve po­le nagu olnudki," sõnas kon­sultant Meelis Värnik, kel­lel on taskus diplom põlluma­jandussaaduste turustamises ja tootmises. Ta selgitas, et on käinud rukist, talinisu ja rapsi uurimas ning need põllud, mi­da tema näinud on, pole mär­gatavaid kahjustusi saanud.

„See soe talv ei olnud tai­medele nii kurnav, nagu veel mõne aja eest kardeti. Ma olen mõne teise põllumehe­ga ka rääkinud ja kuulnud, et pole midagi hullu," ütles Vär­nik. Mõned põllumehed käi­vad külmumata maad ka rul­limas, kuid Värnik kahtles, kas sellest ka mingit abi on. Kõrg­haridusega põllumees tegeleb muuhulgas ka viinamarjakas­vatusega, ent tema kasvuhoo­netesse ei ole külm sel aastal sisse murdnud. Talivüja aitab Värnik kasvatada aga Kängsepa talus, mis asub Linnamäe külas Sõmerpalu vallas.

Rapsipõllud haisevad

Kängsepa talu peremees Taavi Serv kinnitas Meelis Värniku sõnu. „Praegu ei saa, jah, veel midagi öelda," sõnas ta. ./Tali­rapsile võib ta liiga teha. Rapsipõllud haisevad ka kuida­gi kahtlaselt. Praegu pealtnä­ha vaadates on korras, aga või­malik, et on kevadeks täitsa ära mädanenud."

Teiste taliviljadega Serva arvates midagi valesti pole. „Kõik oleneb sellest, milline ilm edaspidi on," kordas Serv ka siin Värniku mõttekäiku. Eelmisel aastal oli Serval kogu talivili hävinud, sest lumi sa­das liiga sooja maa peale ja tai­med haudusid selle lumekatte all ära.

Navis asuva Jaagomäe talu peremees Tarmo Timmi leidis, et eelmise aastaga võrreldes on tema vilja seis parem. „Hirmu tundsime küll, et mis saab, eri­ti rapsi pärast, aga siis tuli ker­ge lumi maha nagu suletekk," tõi Timmi võrdluse ja lisas, et praeguse seisuga paistab tema raps elus olevat.

Enne kevadet targemaks ei saa

«Põllumajandus ongi selli­ne ala, et peab ikalduseks val­mis olema. Eelmisel aastal oli viis kuud absoluutset lumekatet, mis tuli sulamaa peale, vi­li haudus täiesti ära ja kevadel lämbusidki taimed ära," seletas Timmi, kelle viljal oli möödu­nud aastal samasugune saatus nagu Kängsepa talu omalgi.

Võrumaa Taluliidu tegevjuht Mari­ka Parv ütles, et taliviljaprobleemidega pole liidu poole veel ükski kohalik põl­lumees pöördunud. „Ega enne kevadet lõpptulemusi ei näe­gi," ütles Parv ja mär­kis samuti, et eelmise aasta talvel rikkusid halvad ilmad mitmel pool talivilja ära. „Та võib siin igasugust külma ja vihma teha, aga praegu pole mõ­tet kaartide pealt en­nustada."

Eesti taimekasva­tuse instituudi  tea­dur Malle Järvan selgitas, et ehkki linnades võib tun­duda, et teed on lörtsised ja õhk tavatult niiske, on maa­piirkondades ning põldudel maa korralikult külmunud. Seega pole taliviljaga praegu veel midagi halba juhtunud. „Ma ise olen EMHI ilmaportaalist lumekatte paksust ja miinimumtemperatuure pi­devalt jälginud ning talivilja pärast pisut muretsenud," sõ­nas Järvan ja rõhutas, et prae­guse seisuga pole põllumees­tel veel midagi karta.

Praeguse seisuga muretseda pole

Kuni eelmise nädala lõpuni oli taliviljapõldude olukord üldiselt hea, sest kogu Ees­tis külmus maa korralikult ja peaaegu kõikjal kaitses taimi madalamate miinuskraadi­de eest kerge kohev lumika­te. Taliviljade puhul ongi üks suurim risk see, kui külmu­mata maale tuleb paks lumi­kate. Sellisel juhul võivad ta­liviljade kahjustused lumi-seene ja ärahaudumise tõttu olla vägagi suured.

Häda võib tulla pigem sel­lest, kui lähiajal tuleb vihma ja lörtsi näol rohkesti sade­meid. Sügavalt külmunud pinnase puhul ei imbu sa­demed maasse. Külmumi­se korral tekitavad nad jää-kooriku ja reljeefi madala­mates kohtades ka jäätunud lõikusid. Kui selline jäätumi­ne peaks pikemat aega püsi­ma, siis jäävad taimed hap­nikupuudusesse ja nende talvekindlus väheneb. Mul­la pindmise kihi korduv su­lamine ja külmumine teki­tab külmakerkeid, mis võib taimejuuri rebestada.

Seda, mida ilm hakkab te­gema, ei tea tõepoolest mit­te keegi. „Mida pikemaks et­te prognoosida, seda ebatäp­seni see on," nentis Valeria Siirand Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teabeosakonnast. „Meie teeme oma prognoosid vaid kuu aega ette ja isegi, kui leiate kuskilt mõne, mis prognoo­sib ilma kaugemale ette, siis on see kahtlane ennustus," sõnas Siirand.

RUKIS

Rukis on kõige külmakindlam teravili, talub külma kuni -25…-35°C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügava­le tungiv, mistõttu vee ning mulla toitainetesisaiduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Põuakartlik on rukis ainuit sügisel võrsumise ajal, saaki vähendab ka juulikuine põud. Talirukkipõld peab olema ühtlase rel­jeefiga ja põllu madalamatesse kohtadesse ei tohiks liig­vett koguneda; ei sobi ka kõrge põhjavee tase.

NISU

Talinisu on kasvutingimuste suh­tes nõudlikum kultuur kui taliru­kis. Hästi karastunud talinisutaimed taluvad külma -25…-25°C Talinisu juurestik on rukki omast nõrgem, mistõttu peavad toitai­ned ja vesi olema paremini kät­tesaadavad. Saaki määrava täht-

susega on niiskuse olemasolu kevadise kasvu algusest loomiseni. Talinisu on rukkist tundlikum talvekahjustuste ning taimehaiguste suhtes, seetõttu peaks nisu-põld olema väikese kallakuga, et kevadel sulavesi kiirelt eemalduks ja ei moodustaks jääkatet. Samuti on tähe­le pandud, et tuulte eest kaitstud põllud, kus lumikate paremini püsib, on talinisule talvitumiseks soodsamad.

ODER

Odral esinevad nii tali- kui ka suvivormid. Talioder on tänuväär­ne kultuur oma varaja­se küpsemise poolest, mistõttu sobiks ta hästi koristuskonveierisse. Negatiivseks omadu­seks on teistest taliviljadest tunduvalt nõrgem talvekind­lus, raskel 2009/2010. aasta tahvel hukkusid praktiliselt kõik taliodra külvid. Ka külma talub talioder teistest hal­vemini (kuni —15°C).

Allikas: Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus 

Kärt Rebane, Võrumaa Teataja, 13.02.2014 

 

2014-02-14T10:00:00+00:00Reede, 14. veebruar, 2014|Uudised|