VILJAKASVATUS
Tänavune talv on olnud soe ja nii jõulud kui ka aastavahetus möödusid lumevaeselt. Kui ilmataat aga liiga tujukaks muutub, võib see olla ohtlik taliviljale ja põllumeeste sügisel tehtud töö hõlpsasti ära rikkuda.
„See talv on tõepoolest eriskummaline olnud, talve pole nagu olnudki," sõnas konsultant Meelis Värnik, kellel on taskus diplom põllumajandussaaduste turustamises ja tootmises. Ta selgitas, et on käinud rukist, talinisu ja rapsi uurimas ning need põllud, mida tema näinud on, pole märgatavaid kahjustusi saanud.
„See soe talv ei olnud taimedele nii kurnav, nagu veel mõne aja eest kardeti. Ma olen mõne teise põllumehega ka rääkinud ja kuulnud, et pole midagi hullu," ütles Värnik. Mõned põllumehed käivad külmumata maad ka rullimas, kuid Värnik kahtles, kas sellest ka mingit abi on. Kõrgharidusega põllumees tegeleb muuhulgas ka viinamarjakasvatusega, ent tema kasvuhoonetesse ei ole külm sel aastal sisse murdnud. Talivüja aitab Värnik kasvatada aga Kängsepa talus, mis asub Linnamäe külas Sõmerpalu vallas.
Rapsipõllud haisevad
Kängsepa talu peremees Taavi Serv kinnitas Meelis Värniku sõnu. „Praegu ei saa, jah, veel midagi öelda," sõnas ta. ./Talirapsile võib ta liiga teha. Rapsipõllud haisevad ka kuidagi kahtlaselt. Praegu pealtnäha vaadates on korras, aga võimalik, et on kevadeks täitsa ära mädanenud."
Teiste taliviljadega Serva arvates midagi valesti pole. „Kõik oleneb sellest, milline ilm edaspidi on," kordas Serv ka siin Värniku mõttekäiku. Eelmisel aastal oli Serval kogu talivili hävinud, sest lumi sadas liiga sooja maa peale ja taimed haudusid selle lumekatte all ära.
Navis asuva Jaagomäe talu peremees Tarmo Timmi leidis, et eelmise aastaga võrreldes on tema vilja seis parem. „Hirmu tundsime küll, et mis saab, eriti rapsi pärast, aga siis tuli kerge lumi maha nagu suletekk," tõi Timmi võrdluse ja lisas, et praeguse seisuga paistab tema raps elus olevat.
Enne kevadet targemaks ei saa
«Põllumajandus ongi selline ala, et peab ikalduseks valmis olema. Eelmisel aastal oli viis kuud absoluutset lumekatet, mis tuli sulamaa peale, vili haudus täiesti ära ja kevadel lämbusidki taimed ära," seletas Timmi, kelle viljal oli möödunud aastal samasugune saatus nagu Kängsepa talu omalgi.
Võrumaa Taluliidu tegevjuht Marika Parv ütles, et taliviljaprobleemidega pole liidu poole veel ükski kohalik põllumees pöördunud. „Ega enne kevadet lõpptulemusi ei näegi," ütles Parv ja märkis samuti, et eelmise aasta talvel rikkusid halvad ilmad mitmel pool talivilja ära. „Та võib siin igasugust külma ja vihma teha, aga praegu pole mõtet kaartide pealt ennustada."
Eesti taimekasvatuse instituudi teadur Malle Järvan selgitas, et ehkki linnades võib tunduda, et teed on lörtsised ja õhk tavatult niiske, on maapiirkondades ning põldudel maa korralikult külmunud. Seega pole taliviljaga praegu veel midagi halba juhtunud. „Ma ise olen EMHI ilmaportaalist lumekatte paksust ja miinimumtemperatuure pidevalt jälginud ning talivilja pärast pisut muretsenud," sõnas Järvan ja rõhutas, et praeguse seisuga pole põllumeestel veel midagi karta.
Praeguse seisuga muretseda pole
Kuni eelmise nädala lõpuni oli taliviljapõldude olukord üldiselt hea, sest kogu Eestis külmus maa korralikult ja peaaegu kõikjal kaitses taimi madalamate miinuskraadide eest kerge kohev lumikate. Taliviljade puhul ongi üks suurim risk see, kui külmumata maale tuleb paks lumikate. Sellisel juhul võivad taliviljade kahjustused lumi-seene ja ärahaudumise tõttu olla vägagi suured.
Häda võib tulla pigem sellest, kui lähiajal tuleb vihma ja lörtsi näol rohkesti sademeid. Sügavalt külmunud pinnase puhul ei imbu sademed maasse. Külmumise korral tekitavad nad jää-kooriku ja reljeefi madalamates kohtades ka jäätunud lõikusid. Kui selline jäätumine peaks pikemat aega püsima, siis jäävad taimed hapnikupuudusesse ja nende talvekindlus väheneb. Mulla pindmise kihi korduv sulamine ja külmumine tekitab külmakerkeid, mis võib taimejuuri rebestada.
Seda, mida ilm hakkab tegema, ei tea tõepoolest mitte keegi. „Mida pikemaks ette prognoosida, seda ebatäpseni see on," nentis Valeria Siirand Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teabeosakonnast. „Meie teeme oma prognoosid vaid kuu aega ette ja isegi, kui leiate kuskilt mõne, mis prognoosib ilma kaugemale ette, siis on see kahtlane ennustus," sõnas Siirand.
RUKIS
Rukis on kõige külmakindlam teravili, talub külma kuni -25…-35°C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavale tungiv, mistõttu vee ning mulla toitainetesisaiduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Põuakartlik on rukis ainuit sügisel võrsumise ajal, saaki vähendab ka juulikuine põud. Talirukkipõld peab olema ühtlase reljeefiga ja põllu madalamatesse kohtadesse ei tohiks liigvett koguneda; ei sobi ka kõrge põhjavee tase.
NISU
Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui talirukis. Hästi karastunud talinisutaimed taluvad külma -25…-25°C Talinisu juurestik on rukki omast nõrgem, mistõttu peavad toitained ja vesi olema paremini kättesaadavad. Saaki määrava täht-
susega on niiskuse olemasolu kevadise kasvu algusest loomiseni. Talinisu on rukkist tundlikum talvekahjustuste ning taimehaiguste suhtes, seetõttu peaks nisu-põld olema väikese kallakuga, et kevadel sulavesi kiirelt eemalduks ja ei moodustaks jääkatet. Samuti on tähele pandud, et tuulte eest kaitstud põllud, kus lumikate paremini püsib, on talinisule talvitumiseks soodsamad.
ODER
Odral esinevad nii tali- kui ka suvivormid. Talioder on tänuväärne kultuur oma varajase küpsemise poolest, mistõttu sobiks ta hästi koristuskonveierisse. Negatiivseks omaduseks on teistest taliviljadest tunduvalt nõrgem talvekindlus, raskel 2009/2010. aasta tahvel hukkusid praktiliselt kõik taliodra külvid. Ka külma talub talioder teistest halvemini (kuni —15°C).
Allikas: Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus
Kärt Rebane, Võrumaa Teataja, 13.02.2014
