Tuulekaer võtab jõudsalt maad

Tuulekaer võtab jõudsalt maad

Aasta-aastalt järjest rohkem viljapõlde saastav tuulekaer viib alla saagi kvaliteedi, tuues viljakasvatajatele suurt majanduslikku kahju.

"Tuulekaeraga saastunud põl­dude pind on igal aastal suure­nenud ja tuulekaeraga saastu­nud alade andmekogu andme­tel on käesolevaks ajaks umbes 38% põllukultuuride kasvatata­vast pinnast tuulekaeraga saas­tunud," selgub põllumajandus-ameti ülevaatest.

Tänavu tärkasid suvitera­viljad ühtlaselt, võrsusid häs­ti ning muutusid tihedaks. See­tõttu võis kevadel tuulekaer pal­judel põldudel märkamata jää­da, sest tuulekaera algareng on aeglasem kui teraviljadel. Nii jäi keemiline tõrje tegemata ja nüüd on põllud tugevalt tuule­kaeraga saastunud.

Lääne-Virumaal majanda­va OÜ Voore Farm taimekasvatusjuht Margus Lepp tunnistab, et nende põldudel on tuulekae­ra alati leidunud. "Kui keemilist tõrjet ei teeks, oleks pilt väga kole."

Seda nukrat pilti võib tema sõnul näha kohtades, mis on jää­nud tõrjevahendiga pritsimata. "Mullas on seemnevaru suur," nendib Lepp, kes möönab, et tuulekaer toob põllumajandus­ettevõttele majanduslikku kah­ju. "Sellega saastunud vilja ei saa müüa ega loomadele sööta."

Keemiline tõrje ja külvikord

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus paneb maakasutajale, kelle põllul esi­neb tuulekaera, kohustuse ra­kendada abinõusid selle levi­ku piiramiseks. Seaduse koha­selt on maakasutajal kohustus teavitada põllumajandusametit tuulekaera esinemisest ja koos­tada tuulekaera tõrje kava.

Põllumajandusameti teatel on üksiku tuulekaera leidmine ja selle hävitamine tõhus ning samas säästab kulusid järgmistel aastatel tuulekaera tõrjeks, sh keemiliseks. Oskuslikult keemi­list ja agrotehnilist tõrjet kombi­neerides hakkab tuulekaeraga saastatus vähenema.

Alates 2011. aastast koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Malle Järvaniga tootmiskatseid teinud Oilseeds Agro OÜ tegevjuhi Urmas Nurmsalu sõnul on tõrjepreparaate müügil palju, aga ise tuleb oma põldudel ära katsetada, milline nendest mõ­jub tõhusamalt. Tema hinnangul leidub turul häid preparaate.

"Viljandimaal Savikotis oli tuulekaeraga suur häda," toob Nurmsalu näite. "Aga rakenda­sime põldudel külvikorda, kül­vasime ristikut ja siis nisu. Nüüd on olukord palju parem."

Eriti problemaatiline on tema hinnangul tuulekaera olukord põldudel, kus rakendatakse mi-nimeeritud harimist ja otsekülvi. "Künnimaadel pole seda viimastel aastatel täheldanud," lisab ta. Aga möönab, et tuulekaera kolded lä­hevad aasta-aastalt suuremaks ja tuulekaer surub vilja välja.

Tema sõnul tuleb saagi saa­miseks vilja korralikult väetada, sest üksnes tugev vili suudab umbrohule vastu seista. "Ühel 70 hektari suurusel põllul leid­sin hiljuti üksnes kolm tuule­kaera," ütleb Nurmsalu.

Tema hinnangul on suur­telt põldudelt tuulekaera tüli­kas või suisa võimatu füüsiliselt tõrjuda. Pealegi on praegu osa umbrohutaimedest juba val­mis. "Kui pähik on moodustu­nud, siis on hilja," täpsustab ta. "Sügisene kõrrekoorimine pro­votseerib taimed kasvama ja siis on hea keemiliselt tõrjuda."

Saaremaal tegutseva Kõlja­la POÜ juht Tõnu Post nendib, et võrreldes 10 — 15 aasta tagu­se ajaga on tema põldudel olu­kord tublisti paranenud. "Al­gul oli probleem suur, aga kui rakendasime korralikult külvi-korda, on olukord paranenud," selgitab ta, lisades, et viimastel aastatel on üritanud kasvatada rohkem talikultuure, ärgitada tuulekaera kasvama ja siis hä­vitada. "Aga muret tuulekaera­ga jätkub veel aastateks."

Põllumajandusameti and­meil võib üks tuulekaera taim anda kuni 250 uut seemet ja suurem osa neist variseb enne saagikoristust. Tuulekaera see­me võib püsida idanemisvõimeline kuni 10 aastat.

Ka Eesti Taimekasvatuse Ins­tituudi teadurid Malle Järvan ja Ando Adamson on Maamajan­duses kirjutanud, et lihtsam ja odavam on tuulekaerast hoidu­da, kui et hiljem aastaid teda tõrjuda. Ilma keemilise tõrjeta ei taha see paraku õnnestuda.

Raske lahti saada

Keemilise tõrjega ei tohi nen­de sõnul hiljaks jääda, sest kui tuulekaeral on juba pööris moo­dustunud, siis tõrjevahendid enam ei aita.

Edukalt saab tuulekaera tõr­juda rapsi- ja hernepõldudelt, tehes kõrreliste tõrjet. Kuid sel­lisel juhul tuleb väga tähelepa­nelikult jälgida, kas eri taime­kaitsevahendeid võib segada või mitte.

Tuulekaer on teadlaste sõnul väga elujõuline ja seda peetak­se raskestitõrjutavaks umbro­huks. Kõige rohkem meelehärmi valmistab see seemnekasva­tajatele, sest teraviljaseemnete puhul kehtib tuulekaerale null-tolerants.

Ka tarbeviljapõldudel võib tuulekaer põhjustada olulist majanduslikku kahju. Tuule­kaer on tugev konkurent eriti just suviteraviljadele.

Varajastes kasvufaasides ei ole hajusalt leiduvate tuulekae-rataimede avastamine teadlaste sõnul just lihtne ülesanne.

Teraviljapõllul võib neid ker­gemini leida külviridade vahelt ja tühikutelt. Väga sageli esineb tuulekaer kolletena.

Üks suur tuulekaera leviku kohti on põlluääred, kuhu prits alati ei ulatu. Samuti põllu ja teede vahelised alad, põllunurgad, postiümbrused, mida ei harita iga kord hoolikalt.

Tuulekaer

■ Tuulekaer kuulub kõrreliste sugukonda, on kiire paljunemis-võimega isetolmleja ning levib seemnetega.

■ Taim kasvab 60-120 cm kõrguseks.

■ Erinevalt harilikust kaerast on tuulekaera välissõklal umbes 3 cm pikkune põlvjas ohe, mille alumine osa on spiraalselt keerdunud.

■ Välissõkal on karvane, mistõttu seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge.

■ Tuulekaera pööris on pikk, igasse külge laiuv ja hõre.

■ Tuulekaera seeme on hariliku kaera seemnest pikem ja peenem.

Allikas: Põllumajandusamet

Kitkumine on esimene valik

■ Regulaarne põldude ülevaatamine ja tuulekaera taimede väljakitkumine

on oluline võte tuulekaera tõrjes.

■ Tuulekaera saab välja kitkuda, kui see on rohe­line, siis ei ole seeme veel valminud.

■ Tuulekaera taim tuleks välja kitkuda koos võrse-sõlmega, panna kotti ja viia põllult ning hävitada. Tuu­lekaera seemned varisevad kergesti ja pöörisega taime ei tohiks seetõttu lahtise­na põllult välja tuua, vaid väljakitkutud taim tuleks panna kotti. Samuti ei tohi väljakitkutud tuulekaera taimi jätta põlluservale, sest seemned järelvalmivad ka väljakitkutud taimedel.

■ Tuulekaera väljakitkumine on keskkonna seisukohast parim tõrjeviis, vähendades samal ajal taimekaitseva­hendite kasutamist.

■ Kui tuulekaera seemned on juba põllule varisenud, ei tohiks neid sügavale künda.

■ Kui kitkumisel jääb võrsesõlm mulda, arenevad sellest uued võrsed, millel valmivad seemned.

■ Sügisel teha tuulekaeraga saastunud põllul kõrrekoo-rimine, sest osa tuulekaera seemneid idaneb juba sügisel ja talv hävitab need. Järgmis­tel aastatel ei tohiks tuule­kaer probleemiks muutuda, kui niitmist tehakse suve jooksul kaks-kolm korda.

■ Keemilise tõrjega ei tohi hiljaks jääda, sest kui tuule­kaeral on juba pööris moo­dustunud, siis tõrjevahendid enam ei aita. Keemiline tõrje tuleb kindlasti teha enne tuulekaera loomisfaasi.

Allikas: Põllumajandusamet, Eesti Taimekasvatuse Instituut

2013-08-01T10:00:00+00:00 Neljapäev, 1. august, 2013|Uudised|