Väiketalunikud võiksid bioetanooli toota

Väiketalunikud võiksid bioetanooli toota

Väiketalunikud võivad tulevikus puskariajamise põhimõttega sarnaselt toota nn taluetanooli ja hakata seda põllutöömasinates diislikütusele lisama.

Ameerikas on bioetanooli tootmine kasvav trend. Eestis bioetanooli sisepõlemismootori kütusena veel ei toodeta, kuigi võiks. Rohtsest biomassist bioetanooli tootmine mootorikütusele lisamiseks oleks Eestis mõistlik juhul, kui tootmisjääk muudetakse biogaasiks. Vähemalt nii arvab Arne Küüt, kes kaitses sel kuul Eesti maaülikoolis põllumajandustehnika erialal doktoritööd.

Küüt leidis oma väitekirjas, et bioetanooli laialdane kasutamine mootorikütusena Eestis on esialgu probleemne, kuid reaalne tulevikus. Bioetanooli kasutamise teevad keerukaks selle aine omadused ning siinne masinapark ja keskkonnatingimused. Kuid Küüt on pakkunud nii mõnegi lahenduse.

Oma töös kasutas ta teise põlvkonna bioetanooli tootmistehnoloogiat. See tähendab, et seda biokütust ei toodeta mitte toiduainetega konkureerivast toorainest, nagu enamasti, vaid rohtsest biomassist. «Sisuliselt tähendab see bioetanooli tootmist mahaniidetud heinast, mida tavaliselt jääb tuhandeid tonne põllule mädanema,» rääkis Küüt.

Oma töös jõudis Küüt järeldusele, et rohtsest biomassist saadava bioetanooliga on võimalik katta umbes 10 protsenti põllumajanduses kulutatavast diislikütuse kogusest.

Küüdi sõnul on väiketalunikud diislikütuse osalisest asendamisest bioetanooliga küll huvitatud, kuid nende esimene küsimus on alati: kui palju maksab?

Sellele küsimusele Küüdi töö aga otsest vastust ei anna.

Küüt selgitas, et bioetanooli toota on kallis, kuna tugeva kontsentratsiooniga bioetanooli saamiseks tuleb kasutada kalleid kemikaale ja mitmekordset destilleerimist.

Ent doktorantuuris keskendus Küüt tugevakontsentratsioonilise bioetanooli asemel seni laialdaselt uurimata, nõrga kontsentratsiooniga nn taluetanoolile, mis sisaldab jääkaineid ja on palju lahjem kui tavapärane bioetanool. Diiselmootorisse lisatuna täidab ta oma ülesannet aga sarnaselt kvaliteetsema etanooliga.

Taluetanooli tootmiseks on võimalik kasutada lihtsamat meetodit, mis vähendab kulutusi ja laiendab seeläbi tootjate hulka. Ent selle valmistamine on suhteliselt kallis.

Küüt usub, et taluetanooli tasuks edasi uurida, ja peab võimalikuks, et selle tootmist saab talunikele taskukohasemaks muuta. Doktoritöös tegi ta selle uurimisega alles algust.

Küüt pakkus välja minimaalse kontsentratsiooniga etanoolisegu koostise, millega sisepõlemismootor rahuldavalt töötaks. Peale selle esitas ta tehnilisi soovitusi, kuidas bioetanool diiselmootorisse viia. Selleks pakkus ta välja põimtoitesüsteemi, mida saab põllumajandusmasinate mootoritele lihtsalt külge monteerida.

Uue toitesüsteemi lisamine on Küüdi kinnitusel tunduvalt odavam, kui selle asendamine etanoolimootoriga.

Nii põimtoitesüsteemile kui ka kolbmootorile küttesegu valmistamise meetodile on maaülikool Arne Küüdi juhendaja Jüri Olti eestvedamisel ka patendi võtnud.

Küüt selgitas, et lisatoitesüsteem on sobiv, kui bioetanooli soovitakse kasutada olemasolevas masinapargis: «Sel juhul jääb ära probleem mootori käivitamisel madalatel temperatuuridel, mis on tingitud etanooli omadustest.»

Bioetanool

• Bioetanool on biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena (mootorikütusena).

• Praeguse etanoolkütuste kasutamise algatas 40 aastat tagasi, 1970ndate aastate naftakriisi ajal Brasiilia.

Allikas: Ülo Kask, 2013, «Bioetanooli kasutamise eeldused ja võimalused Eestis» 

Katre Tatrik 
Postimees, 21.11.2013
 

 

2013-11-21T10:00:00+00:00Neljapäev, 21. november, 2013|Uudised|