Pilleriin Puskar,
Maaleht, 23.03.2013
Loomade tootlikkuse suurenemine toob kaasa uusi riske. Ühed neist on loomade tervist ja toodangut tõsiselt mõjutavad mükotoksiinid. Mükotoksiine produtseerivaid hallitusi on söödas väga palju ning ettenägematuid söödariknemisi esineb tihti.
Viimastel aastatel on mükotoksiinidest tehtud hulk teadustöid, mis on suurendanud meie arusaama mükotoksiinide loomusest, nende esinemisest ning mõjust tänapäeva loomakasvatusele. Tänu teadustöödele on uuenenud tehnika ja tehnoloogiad, mis aitavad mükotoksiine toidus ja söödas paremini kontrollida.
Penitsilliini toksiinid
Hallitused on kõige enam söödariknemisi põhjustavad organismid, mis on arenenud vastu pidama väga erinevates keskkonnatingimustes ja söötades. Nad toodavad mükotoksiine ka väga stressirohketes oludes, mis on seotud temperatuuri, niiskuse ja hapnikuga. Kuigi tänapäeval on söötadest leitud üle 500 mükotoksiini, pööratakse põhilist tähelepanu aflatoksiinidile, ohratoksiinidele, deoksünivalenoolile (DON, vomitoksiin), T-2 toksiinile, zeralenoonile, fumonisiinile ja ergotoksiinidele.
Mükotoksiinid mõjutavad ettevõtte kasumit mitmel moel: vähendavad söömust ja toodangut (piima-, liha-, munatoodang jne), põhjustavad ebaefektiivset söödakasutust, toovad kaasa seedeelundkonna (seedetrakt, maks jne), tervise- (kõrgem suremus, SRA jne) ja sigimisprobleeme (seemenduste arv, abordid jne).
Loe edasi täispikka artiklit Maalehest
