Kaarma valla Laadjala külas Nurga talu pidavatel Arli ja Lemmi Saunal on neli poega. Neist vanim, Andres (31), ja noorim, Mihkel (25), on otsustanud jätkata vanemate rajatud talu arendamist. Pereisa on poegade abiga viinud heinaseemnetootmise Eesti mastaapides tippu.
Aastate lisandudes on peremees otsustanud tagasi tõmbuda ja talu arendamise usaldanud poegadele.
Nii sai ühel veebruarihommikul võetud kurss Nurga talu seemnelattu, kus Andres ja Mihkel juba toimetasid.
“Ametlikult me talu üle võtnud veel ei ole, aga tegutseme enamasti küll juba ise. Ülevõtmisega läheb veel aega. Pole ka põhjust kiirustada, sest sel aastal toetused ju ei avane,“ ütles Andres Saun.
Nurga talul on maad ca 250 ha. Põhisuunaks on heinaseemnekasvatus, eriti kõrreliste seemnekasvatus. Päev enne jutuajamist viidi heinaseemnekoorem Tõnijale, kus see seemnesegudeks kokku pannakse. “Sealt läheb seeme edasi mandrile, Older Grupile, kes heinaseemnetega tegeleb. Meil endal on laopinda nii vähe, et seemnesegusid teha ei saa. Pealegi tahavad paljud ju ka ühte liiki seemet,“ põhjendas Andres.
“Kõrreliste all on sada hektarit, veidi on ka liblikõielisi. Harilikku aruheina on kõige enam – kolmkümmend hektarit, seemet saime sellelt 30 tonni. Pinnalt järgmine kultuur on karjamaa raihein,“ loetles Mihkel Saun.
Kasvatatakse ka punast aruheina, aasnurmikat, päideroogu ja ristikuid. Sortimendis on seitse kultuuri. Andrese sõnul rohkem liike kasvatada ei suudakski, pigem tuleks liikide arvu vähendada.
Mullu oli hea saagiaasta
“Eelmine aasta oli seemnekasvatuseks väga soodne. Saagikus oleneb kultuurist. Näiteks karjamaa raiheina üks põld andis kaks tonni puhast seemet hektarilt. See on Euroopa mõisteski hea saak, rääkimata Eesti oludest. Aga minu arvates on hariliku aruheina tonnine saagikus ka väga hea,“ arutles Andres.
Ka ristikule olnud aasta super – 400 kg puhast seemet hektarilt on Andrese meelest väga hea tulemus. Mõnel aastal andvat ristik ainult 100–150 kg/ha. “Ristiku jaoks on oluline tolmeldamisaja ilm, vihmase ajaga ei pääse putukad tolmeldama.
Mullu oli palju päikesepaistelisi ilmu. Tavaliselt kipub heal ristikuseemne aastal kõrreliste saak kuivuse tõttu tagasihoidlikuks jääma. Eelmine aasta sobis mõlemale, nii kõrrelistele kui ristikule,“ rääkis Andres saakidest ja ilmast.
Külvikorra jaoks on vaja ka muid kultuure. Nurga seemnekasvatustalus on teisteks kasvatatavateks kultuurideks teravili ja raps. 50% on kõrreliste, 50% rapsi ja teravilja, sh talinisu ja -rapsi all. Küll aga on noortel plaanis uuesti kasvatama hakata talirapsi seemet, sealjuures jääb põhirõhk ikka kõrreliste seemnekasvatusele.
Andrese ja Mihkli arvates õigustab heinaseemnete kasvatamine Saaremaa tingimustes end hästi, kuna põllud on siin suhteliselt väikesed. Viljakasvatus nõuab suuremaid massiive, et uue tehnika soetamist õigustada.
Nurga on tavatootmistalu. “Seemnekasvatus pole mahedalt eriti mõeldav, sest põllud tuleb umbrohust väga puhtaks saada. Seda võimaldab ikkagi herbitsiididega pritsimine,“ nentis Andres. “Kui põld on umbrohtudest puhas, siis pole seemne klassi saamine probleem.
Tähtis on tööde õigeaegne tegemine. Kui õigel ajal koristada ja korralikult ära kuivatada, siis seemne kvaliteediga ei tohiks probleeme tekkida. Loomulikult on lihtsam puhastada üht suurt partiid. Erinevate kultuuride korral tuleb sõelu vahetada ja masinaid hoolega puhastada.
Väikesed, kahetonnised partiid võtavad palju aega. Meie eesmärk on suuremad partiid. Maht on oluline,“ lausus Andres.
Kui jutt seemnekasvatuse rentaablusele läks, oli noorte meeste seisukoht, et seemnekasvatus on kindlasti kasumlikum kui teraviljatootmine. Samas nõuab see rohkem teadmisi, tehnikat, täpsust ja tööd.
Nüüd aga loo rosin, nimelt see, et eelmisel aastal oli Nurga talu vabariigis kõige suurem heinaseemnekasvataja. “Heinaseemet saime mullu ca 90 tonni. See ei ole meil eesmärk omaette, aga nii on välja kujunenud. Tartu Agro oli seni suurim, aga nende rõhk on nüüd rohkem läinud piima tootmisele,“ lausus Andres Saun kokkuvõtteks.
Saaremaal on suuremad heinaseemnekasvatajad lisaks Nurga talule Ennu Vaher ja Andres Kurgpõld ning mõni üksiku kultuuri kasvataja.
Üks küsimus
Kas olete põllumajandusharidusega ja mis roll on kummalgi talu tegemistes?
Mihkel: Eks meil mingisugune tööjaotus ikka on. Vanem vend on majandaja, tema korraldada on pakendamised, etikettide tellimised ja igasugu suhtlemised, Older Grupi ja teistega. Mõlemad teeme põllul ja laos tööd. Ma õpin veel, Olustveres. Teadmisi on juurde vaja. Seal on käsil üheaastane sessioonõpe, kaks korda kuus tuleb kohale minna. Lõpetamisel saan taimekasvatuse kutsetunnistuse. Eelnevalt on mul mereharidus, mõnda aega olen merd sõitnud.
Andres: Mul on samuti õppimine käsil, Eesti maaülikoolis põllumajanduse ettevõtluse ja majandamise eriala. Agronoomiat on õppekavas suhteliselt vähe, suuremalt jaolt olen ise õppinud ja isa kogemustest omandanud. Algusest saati olen olnud kaugõppes. Lõpetamiseni ei ole mul palju enam teha jäänud. Mul on pere, naine ja kaks last. Elan linnas, maale on vaid seitse-kaheksa kilomeetrit.
Vilma Rauniste,
Meie Maa, 06.03.2014
