Viljapuude bakterpõletik hävitab noore puu aastaga. Kuna see kaval haigus võib olla peiteline. tuleks viljapuu ostmisel kindlasti jälgida vastavat märgistust passis, et olla kindel terve istiku soetamises.
Viljapuid kipuvad kahjustama mitmed haigused. Üks neist on viljapuu-bakterpõletik, mis kiusab roosõielisi puid ja põõsaid. Pahategija nimi on bakter Erwina amylovora. Seda haigust peetakse ka maailmas üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks.
Enim meeldivad bakterile õunapuud, pirnipuud, pihlakad, viirpuud, toompihlakas, ebaküdoonia, tuliastel ja astelpihlakas. Luuviljalistele viljapuudele (nt ploomi- ja kirsipuudele) ja teistele taimedele bakterpõletik edasi ei kandu.
Haigus võib levida taimede ja õietolmuga ning nakatunud piirkonnast mesilastarude väljaviimisel.
Võimalikuks peetakse levikut ka puuviljadest ja marjadest toituvate rändlindudega. Paikne levik toimub tolmeldavate ja taimemahla imevate putukatega, sh mesilastega, samuti tööriistadega (aiakäärid jm).
Viljapuu-bakterpõletik pärineb Põhja-Ameerikast juba mitu sajandit tagasi. Euroopasse sattus see haigus 1950ndatel ja esmalt leiti see pahategija Inglismaalt. Praeguseks on viljapuu-bakterhaigus Euroopas levinud ja meie lähematest riikidest on seda leitud Hollandis, Saksamaal, Taanis, Poolas, Rootsis, Norras, Leedus, Lätis ja Valgevenes. Eestis tuvastati haigus esmakordselt 2012. aastal.
Bakterpõletik hävitab puu aastaga
Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise maha. Bakter võib levida kõigisse taimeosadesse.
Väga iseloomulikuks tunnuseks on haigestunud taimeosadest bakterilima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.
Tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Koor vajub veidi sisse, koorealune puit on punakas.
Koor võib rebeneda, tekivad lahtised haavandid.
Bakter talvitub puukoores tüvehaavandite servades. Taimeosadel püsib bakter elus kuni kuu, mullas bakter ei säili.
Haigus võib olla peiteline – mõnel aastal haigustunnuseid pole, samas võivad bakterile soodsal aastal tekkida haiguspuhangud. Haiguse levikuks on soodne temperatuur üle 18 °C, kui samaaegselt on ka küllaldaselt niiskust.
Haigestunud viljad võivad mumifitseeruda või mädaneda.
Noored puud võivad hävida 1-2 aastaga, vanemad puud jäävad põdema ja lõpuks hävivad.
Euroopa Liidu liikmesriikidest sisse toodud taimele või selle pakendile peab olema kinnitatud tai-mepass. Ka kõik Eestis kasvatatud viljapuu-bakterpõletiku peremees-taimed ja taimeosad peavad turustamisel olema varustatud ZP-b2 tähistusega taimepassiga. Viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede ostmisel kontrolli alati ZP-b2 märkega taimepassi olemasolu.
Tunne haigust
HAIGESTUNUD võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.
HAIGUSE kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega – taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise.
HAIGESTUNUD taimeosadest bakterilima eritumine, eriti niiske ilmaga.
HAIGUSE tunnused avalduvad suve teises pooles, seega peavad viljapuu-bakterpõletikku nakatunud taimed olema käesolevaks ajaks juba selgelt väljakujunenud haigustunnustega.
Margit Aedla, Tehnikamaailm (lisa), 28.04.2014
