Viljapuude bakterpõletik hävitab noore puu aastaga. Kuna see kaval haigus võib olla peiteline. tuleks viljapuu ostmisel kindlasti jälgida vastavat märgistust passis, et olla kindel terve istiku soetamises.

Viljapuid kipuvad kahjusta­ma mitmed haigused. Üks neist on viljapuu-bakterpõletik, mis kiusab roosõielisi puid ja põõsaid. Pahategija nimi on bak­ter Erwina amylovora. Seda haigust peetakse ka maailmas üheks ohtli­kumaks viljapuude haiguseks.

Enim meeldivad bakterile õu­napuud, pirnipuud, pihlakad, viir­puud, toompihlakas, ebaküdoonia, tuliastel ja astelpihlakas. Luuviljalistele viljapuudele (nt ploomi- ja kirsipuudele) ja teistele taimedele bakterpõletik edasi ei kandu.

Haigus võib levida taimede ja õie­tolmuga ning nakatunud piirkon­nast mesilastarude väljaviimisel.

Võimalikuks peetakse levikut ka puuviljadest ja marjadest toituvate rändlindudega. Paikne levik toimub tolmeldavate ja taimemahla imeva­te putukatega, sh mesilastega, sa­muti tööriistadega (aiakäärid jm).

Viljapuu-bakterpõletik pärineb Põhja-Ameerikast juba mitu sajan­dit tagasi. Euroopasse sattus see haigus 1950ndatel ja esmalt leiti see pahategija Inglismaalt. Praeguseks on viljapuu-bakterhaigus Euroo­pas levinud ja meie lähematest riikidest on seda leitud Hollandis, Saksamaal, Taanis, Poolas, Root­sis, Norras, Leedus, Lätis ja Valge­venes. Eestis tuvastati haigus es­makordselt 2012. aastal.

Bakterpõletik hävitab puu aastaga

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise maha. Bakter võib le­vida kõigisse taimeosadesse.

Väga iseloomulikuks tunnuseks on haigestunud taimeosadest bakterilima eritumine, eriti niiske il­maga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.

Tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Koor vajub veidi sisse, koorealune puit on punakas.

Koor võib rebeneda, tekivad lahti­sed haavandid.

Bakter talvitub puukoores tüvehaavandite servades. Taimeosadel püsib bakter elus kuni kuu, mullas bakter ei säili.

Haigus võib olla peiteline – mõ­nel aastal haigustunnuseid pole, sa­mas võivad bakterile soodsal aas­tal tekkida haiguspuhangud. Hai­guse levikuks on soodne tempera­tuur üle 18 °C, kui samaaegselt on ka küllaldaselt niiskust.

Haigestunud viljad võivad mumifitseeruda või mädaneda.

Noored puud võivad hävida 1-2 aastaga, vanemad puud jäävad põ­dema ja lõpuks hävivad.

Euroopa Liidu liikmesriikidest sisse toodud taimele või selle pa­kendile peab olema kinnitatud tai-mepass. Ka kõik Eestis kasvatatud viljapuu-bakterpõletiku peremees-taimed ja taimeosad peavad turus­tamisel olema varustatud ZP-b2 tä­histusega taimepassiga. Viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede ostmisel kontrolli alati ZP-b2 mär­kega taimepassi olemasolu.

Tunne haigust

HAIGESTUNUD võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine.

HAIGUSE kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega – taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise.

HAIGESTUNUD taimeosadest bakterilima eritumine, eriti niiske ilmaga.

HAIGUSE tunnused avalduvad suve teises pooles, seega peavad viljapuu-bakterpõletikku nakatunud taimed olema käesolevaks ajaks juba selgelt väljakujunenud haigustunnustega. 

Margit Aedla, Tehnikamaailm (lisa), 28.04.2014