Globaalne põud tõstab rapsi hinda. Eesti põllumeestel kasud sees

Globaalne põud tõstab rapsi hinda. Eesti põllumeestel kasud sees

Eesti rapsikasvatajatel tõotab tulla rapsi hinna tõusu tõttu hea aasta. USAd tabanud kõigi aegade suurim põud, mis puudutab peaaegu kõiki lõuna-osariike, on viinud rapsiseemne börsihinna 518,75 euroni tonni eest.

Hinnatõusu lükkab tagant ka Prantsusmaa põllumajanduskonsultatsiooni ettevõtte Agriteli saagiprognoos Ukraina kohta ning USA põllumajandusministeeriumi riigisisene prognoos. Bloombergi teatel hindab Agriteli raport Ukraina rapsiseemne saagile 43% langust, 800 000 tonnile.

See olukord annab Eesti rapsikasvatajatele ning kokkuostjatele võimaluse hästi teenida. Rapsi müügi ja vahendusega tegeleva Kevili PÜ juhatuse liikme Marek Linnutaja sõnul on alates USAd tabanud põuast rapsi hind tõusnud viimase kolme nädala jooksul 9,6%. Rapsi hind muutub börsil iga päev, kuid suuremad mõjutajad on USA põllumajandusministeeriumi ja ELi Komisjoni välja antavad saagiprognoosid. USA põllumajandusministeeriumi raport on Linnutaja sõnul ka üks põhjus, miks hind börsil järsu hüppe tegi.

"Meie jaoks on see väga positiivne," lausus Linnutaja. "Praegu on Eestis saak hea, on olnud piisavalt niiskust ja mingil määral soojust. Kuigi tavapärasest on suvi jahedam, näevad saagid põldude peal väga head välja. Ainuke oht on tormid koristusajal, mis võivad vilja maha peksta," rääkis ta.

Taliraps näeb ilus välja. Pilsu talu peremees Madis Ajaots ütles, et kui vaadata põllul toimuvat, siis võib talirapsiga väga rahule jääda. "Aga suviraps õitseb ja sellest on veel vara rääkida. Taliraps on ka põhiline, mis maailmaturu hinna teeb. Euroopas ja mujal maailmas kasvatataksegi põhiliselt talirapsi. Suvirapsi kasvatatakse rohkem põhjamaades, sest taliraps ei talvitu meil hästi," selgitas ta.

Oilseeds Trade ASi 2300hektarilisest külvipinnast on umbes üks neljandik rapsi all ja külvipinda suurendama ei hakata. Ettevõtte tegevjuhi Veikko Vahari sõnul tuleneb praegune kokkuostuhind ühekordsest probleemist USAs. "Külviotsuseid teeme ikka vastavalt saagiprognoosile ja sisendite maksumusele hektari kohta. On puhtalt ettevõtte otsus külvata seda, mis tõotab kasumlikum tulla ja ega ei tea, mida ilm võib tuua," rääkis ta.

Selle aasta kõrge hinna järgi Vahar prognoose ei tee. "Kahjuks kõik otsused, mida langetad, pead kõhutunde järgi tegema, sest ei tea, mis mujal juhtuda võib. Alles pärast külvi selgub, kui palju keegi on midagi külvanud, ja selgub, kas otsused on õiged olnud."

FIEst väiketalunik Üllar Kaaver on tuhandehektarilisest külvipinnast eraldanud kolmesaja hektari jagu maad suvi- ja talirapsile. Tema sõnul toob kokkuostuhinna tõus kaasa selle, et hinda kergitavad ka põllumeeste varustajad. "Saada on alati hea, aga sellega kaasneb äraandmine. Heale kokkuostuhinnale reageerivad kohe sisendite müüjad," rääkis Kaaver. Näiteks kallinevad kokkuostuhinna tõustes põllukeemia, kütus ja seemned. "Rõõm on üürike ja kätte jääb ikka umbes nii palju, kui on varem jäänud," märkis ta. Rapsi hinna tõusu ühe põhjusena nimetab Kaaver nafta hinna tõusu, mille tõttu suureneb nõudlus biodiisli järele.

Kommentaar

Odava toidu aeg on ilmselt mööda saamas

Joakim Helenius, Ukraina ja Eesti põllumajandussektorisse investeerinud ettevõtja

Maailma põhilistes põllumajanduspiirkondades on ilmastikuolude tõttu tehtud selliseid saagiprognoose, mille tõttu on näiteks USAs mõne põllukultuuri hind tõusnud kuni 40%.

Venemaalt on veel täpsed numbrid tulemata, kuid tundub, et kahjustused on hullemad kui Ukrainas. Suure ringi küsimus on see, kuidas põud mõjutab ekspordimahte ja toodangut. Loomulikult varustatakse enne eksporti toiduga esiteks koduturg. Seetõttu on probleeme näiteks Hiinal, kes vajab vilja importi, kuid madala saagi tõttu on vähenenud samas tootjamaade eksport.

Venemaal ja Ukrainas on küsimus ka selles, mida valitsused ette võtavad. Eelmisel korral Venemaa keelas ja Ukraina piiras vilja väljaveo. Kui ei takistata väljavedu, kaasneb sellega vilja hinna järsk tõus tootjamaades.

Venemaalt tuleb juba infot selle kohta, kui palju on langetatud saagiprognoose, kuid Ukraina valitsuselt veel ametlikku pressiteadet ei ole. Meie Ukraina ettevõttel on vedanud, sest me tegutseme eri regioonides, aga paljud tootjad, kellel ei ole seda eelist, on sattunud väga suurtesse probleemidesse.

Ma arvan, et oleme paigas, kus toiduainetööstus on saamas väga oluliseks osaks majandusest globaalse kliimamuutuse tõttu. Alles hiljuti oli odav toit inimestele iseenesest mõistetav, kuid tulevikus võib olukord olla muutunud.

Taust

Rapsi saagikus on paranenud

Rapsi kasvupind oli 2011. aastal 89 077 hektarit. See oli 9,3% vähem, kui 2010. aastal (98188 ha). kogusaak oli 144 200 tonni, mis oli 13 200 tonni võrra ehk 9,2% rohkem, kui 2010. aastal (131 000 t).

Rapsi külvati 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga väiksemale kasvupinnale, kuid tulenevalt paremast saagikusest saadi 17,6% rohkem kogusaaki. 2010. aastal oli talirapsi külvipind 12342 hektarit, 2011 aastal 11103 hektarit. 2010. aastal oli suvirapsi külvipind 85846 hektari, 2011. aastal 77974 hektarit.

Talirapsi saak oli 2010. aastal 21700 tonni, 2011. aastal 19800 tonni. 2010. aastal oli suvirapsi saak 109300 tonni, 2011. aastal 124400 tonni.

Rapsi kogusaak oli 2010. aastal 1334 kg/ha. 2011. aastal oli rapsi kogusaak 1618 kg/ha.

Põllumajandusministeeriumi 2011. aasta põllumajandus-sektori ülevaate andmetel külvati 2011. aasta sügisel 2012. aasta saagiks 15 7000 hektarit talirapsi.

Allikas: statistikaamet ja põllumajandussektori 2011. aasta ülevaade

Joosep Laik, Äripäev (18.07.2012)

 

2012-07-18T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 18. juuli, 2012|Uudised|