Kuna ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised Euroopa Liidus võtsid aega plaanitust kauem, kujuneb maaelu arengukava 2014-2020 esimene aasta maaelu toetuste puhul n-ö vaheaastaks. Teatud meetmete raames antakse toetust siiski ka tänavu.
ELi ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised algasid juba 2011. aastal õigusaktide eelnõude esitamisega Euroopa Komisjoni poolt. Kokkulepetele alusaktide osas jõuti Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu vahel alles 2013. aasta lõpuks. Sellega pole uue program-miperioodi õiguslik raamistik ELi tasandil veel paigas – lisaks tuleb lähikuudel vastu võtta terve hulk rakendus-ja delegeeritud akte.
Maaelu arengukava heaks kiidetud aasta lõpuks
Kuivõrd ELis pole maaelu arengu toetuste õiguslik raamistik lõplikult paigas, mõjutab see ka maaeluarengukava 2014-2020 (MAK) koostamist ning toetuste andmiseks vajalike siseriiklike õigusaktide ettevalmistamist. MAK 2014-2020 koostamisel jõudsime olulise tähiseni 2013. aasta lõpus, kui arengukava osas toimus avalik konsultatsioon.
Lähiajal otsustatakse arengukava rahastamisega seonduvad lõplikud detailid ning seejärel on arengukava võimalik esitada vabariigi valitsusele heakskiitmiseks ja saame alustada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Kõige varem on Euroopa Komisjoni heakskiit maaelu arengukavale võimalik saada 2014. aasta lõpuks. Seega tänavu uue programmiperioodi meetmed suure tõenäosusega veel ei käivitu.
2014. aastal mõned toetused jätkuvad
See kõik ei tähenda, et 2014. aastal üldse maaelutoetusi ei antaks. Tänavu toimuvad taotlusvoorud nende meetmete raames, kus on veel järele jäänud perioodi 2007-2013 vahendeid (tabel 1).
Lisaks pikendatakse 2007-2013 perioodi pindala-ja loomapõhiste toetusskeemide kohustusi käesoleva perioodi reeglite ja toetusmääradega 2014. aasta lõpuni (kui taotleja selleks soovi avaldab). Pikendust plaanitakse meetmete puhul, mis jätkuvad ka uuel perioodil (tabel 2).
Marko Gorban, põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja,
Maaleht (Messileht), 17.04.2014
