Allikas: Mahepõllumajanduse Leht 101 ehk 1/2025
2024. aasta kujunes Eesti mahetootjatele taaskord keeruliseks, pisut vähenesid nii tootjate arv kui ka mahetootjate arv. Aasta lõpuks tegutses Eestis 1885 maheettevõtet, neist 1016 pidas maheloomi. Kuigi mahetootmisega alustas 91 uut tegijat, jäi lõpparv ikkagi miinuspoolele: võrreldes eelmise aastaga vähenes mahetootjate arv 83 ettevõtte võrra.
Mahemaa pind oli 224 133 hektarit, 1,6% vähem kui aasta varem (joonis 1). Sellegipoolest moodustas mahe endiselt 22% kogu Eesti põllumajandusmaast – näitaja, mis paigutab meid Euroopas esirinda. Üle 1000 hektari suuruse mahepinnaga ettevõtteid oli 15 ning keskmine mahefarm jäi 119 hektari juurde, mis ületab tavatootmise keskmise selgelt.
Maakondadest püsis mahemaa kogupinna poolest esikohal Pärnumaa, maheosakaalu absoluutne liider on aga jätkuvalt Hiiumaa, kus ligi 80% põllumaast on mahe (joonis 2).
Kontrollitud looduslike korjealade pind (85 734 ha) ja korjajate arv (43) olid pea samad nagu eelneval aastal.
Mahetaimekasvatus
Kogu mahemaast oli põllumajanduslikku maad 221 802 hektarit, millest 9% oli mahetootmisele üleminekul. Teravilja kasvatati 47 114 hektaril, võrreldes eelneva aastaga vähenes teravilja kogupind 9%, peegeldades ebasoodsat turusituatsiooni.
Jätkuvalt oli kõige suuremal pinnal kasvatatav kultuur kaer: seda oli 23 565 ha ehk pool kogu maheteraviljast. Kaer oli ka üks kolmest suurima maheosakaaluga põllukultuurist – kogu Eesti kaera kasvupinnast oli mahe 49%. Kaerale järgnesid juba märksa väiksemate kasvupindadega nisu (10 479 ha) ja rukis (6276 ha). Kõige suurema maheosakaaluga põllukultuur oli tatar, kus mahe moodustas 81% (5345 ha) kogu tatrakasvatuse pinnast.
Eesti kogu teravilja pinnast moodustas maheteravili sarnaselt 2023. aastaga 13%. Kaunviljadest kasvatati peamiselt põldhernest (6332 ha). Kui mõni aasta tagasi kasvatati ka põlduba, siis sellest on tootjad peaaegu loobunud. Tehnilistest kultuuridest püsisid olulisematena kanep (3141 ha) ja rüps (2581 ha). Mõlemad pinnad võrreldes eelneva aastaga aga vähenesid. Kanepi puhul on märkimisväärne, et 77% selle kasvatamisest toimus maheviljeluses.
Puuvilju ja marju (sh maasikat) kasvatati 2126 hektaril, millest 42% võttis enda alla astelpaju. Viljapuu- ja marjaaedade pind vähenes võrreldes aasta varasemaga, peamiselt astelpaju pinna järsu kahanemise arvelt. Marjadest olid levinumad veel must sõstar (321 ha), mustikas (136 ha), aroonia (88 ha) ja maasikas (33 ha). Kasvatati ka punast ja valget sõstart, jõhvikat, viinamarju, ebaküdooniat jm. Viljapuuaedades olid peamiselt õunapuud (444 ha) ning vähesel määral ploome, pirne ja kirsse.
Kartulit kasvatati 85 hektaril, see pind vähenes aastaga pea kolmandiku võrra. Köögivilja kasvatati väikestel pindadel.
Maheloomakasvatus
Mahetootmises peetakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. Samas jätkus neis valdkondades mitmendat aastat langustrend, mis pole aga otseselt mahetootmisega seotud, vaid peegeldab nende tootmisvaldkondade üldist olukorda.
- Maheveiseid oli kontrollipäeva seisuga 41 437 ning mahelambaid 27 925. 2024. a lõpu seisuga peeti ligi 60% Eesti lihaveiseid ja 50% lambaid mahedana.
- Lüpsilehmi peeti kokku 2016 – küll tagasihoidlik näitaja, ent tendents oli väikses tõusus.
- Mahelinnukasvatuses loendati 20 826 munakana ja 3477 broilerit. Suuremaid mahemunatootjaid oli vähe – üle 1000 kana oli vaid kolmel ettevõttel.
- Nii kitse-, sea- kui ka küülikukasvatus on mahesektoris esindatud kõigest mõnesaja loomaga.
- Mesinduses vähenes nii perede kui ka mesinike arv, kokku peeti 2479 peret.
