Mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on läbi uuritud
Hiljutise rahvusvahelise teadusuuringu järeldus – mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on enamasti väiksem kui tavatootmisel.
Hiljutise rahvusvahelise teadusuuringu järeldus – mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on enamasti väiksem kui tavatootmisel.
Parasiiditõrje ilma eelnevate roojaproovideta ei ole enam soovitatav ja mahetootmises ei ole see ka lubatud. Roojaproovide kogumine ja analüüsimine on lambakarja tervise seisukohast üks kõige olulisemaid tegevusi, millega saame loomade tervislikku olukorda jälgida ja hoida.
Toitainerikkad köögiviljad, füüsiline töö värskes õhus, uued oskused ja tutvused –sotsiaalse talupidamise näide Rumeenias. Loe kuidas ettevõtlikud inimesed annavad võimaluse haavatavamatele sihtgruppidele integreeruda kogukonda läbi maheköögiviljakasvatuse ja taaskasutuse.
Lambakasvatajatel on oma „viies aastaaeg“ – tallede hüppamise aeg. See algab mõned päevad pärast esimeste tallede sündi ja kestab kuni talledes on hüppamise hoo ülesvõtmise lusti. Vaata lammaste poegimise õppevideost!
Kas Eestis oleks võimalik laiendada proteiinkultuuride valikut mahetootmises kasvatamiseks? Talivikk, talihernes, taliuba, suvilupiin või sojauba? Katse järgi on suurima potentsiaaliga meie tingimustes talvikk, stabiilset saaki ei saavutatud katsetes ühegi kultuuriga.
Mahepõllumajanduses kasutatavad vähem töödeldud looduslikud väetised on palju väiksema jalajäljega võrreldes sünteetiliste mineraalväetistega.
Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. Mahemaa pind kasvas võrreldes eelmise aastaga mõne tuhande hektari võrra ning ka 2022. aastal oli 23% meie põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.
Haljasväetised on ettevõtetes, kus loomakasvatusega ei tegeleta, mullaviljakuse hoidmiseks lausa möödapääsmatud. Mida rohkem on mullas orgaanilist ainet, seda aktiivsem ja mitmekesisem on sealne elu. Ilmunud trükises antakse ülevaade haljasväetiseks sobivatest taimeliikidest ja nende segudest ning kasutusvõimalustest.
Paljuliigiliste haljasväetiskultuuride kasutamist köögiviljade külvikorras aitab kaasa kasvatusriskide vähendamisele ja suurendab porgandi kaubanduslikku saaki.
Spargli kasvatamine on ala, millel on Eestis hea arengupotentsiaal nii tarbijate kasvava huvi kui väheste tootjate tõttu. Pika kogemusega on Margo Mansberg.