Mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on läbi uuritud
Hiljutise rahvusvahelise teadusuuringu järeldus – mahetaimekasvatuse keskkonnajalajälg on enamasti väiksem kui tavatootmisel.
7
11, 2023
31
10, 2023
Lammaste roojaproovide võtmine – miks ja kuidas?
Parasiiditõrje ilma eelnevate roojaproovideta ei ole enam soovitatav ja mahetootmises ei ole see ka lubatud. Roojaproovide kogumine ja analüüsimine on lambakarja tervise seisukohast üks kõige olulisemaid tegevusi, millega saame loomade tervislikku olukorda jälgida ja hoida.
26
10, 2023
Eesti maaelu ettevõtetele inspiratsiooniks – sotsiaalne talupidamine
Toitainerikkad köögiviljad, füüsiline töö värskes õhus, uued oskused ja tutvused –sotsiaalse talupidamise näide Rumeenias. Loe kuidas ettevõtlikud inimesed annavad võimaluse haavatavamatele sihtgruppidele integreeruda kogukonda läbi maheköögiviljakasvatuse ja taaskasutuse.
17
10, 2023
Lambakasvatuse õppevideod
Lambakasvatajatel on oma „viies aastaaeg“ – tallede hüppamise aeg. See algab mõned päevad pärast esimeste tallede sündi ja kestab kuni talledes on hüppamise hoo ülesvõtmise lusti. Vaata lammaste poegimise õppevideost!
4
10, 2023
Vähelevinud liblikõielised proteiinkultuurid
Kas Eestis oleks võimalik laiendada proteiinkultuuride valikut mahetootmises kasvatamiseks? Talivikk, talihernes, taliuba, suvilupiin või sojauba? Katse järgi on suurima potentsiaaliga meie tingimustes talvikk, stabiilset saaki ei saavutatud katsetes ühegi kultuuriga.
25
09, 2023
Mahepõllukultuuride süsiniku jalajälg võib olla üsna väike
Mahepõllumajanduses kasutatavad vähem töödeldud looduslikud väetised on palju väiksema jalajäljega võrreldes sünteetiliste mineraalväetistega.
17
07, 2023
Kuidas läks Mahepõllumajandusel Eestis 2022. aastal
Eesti on mahemaa osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esirinnas. Mahemaa pind kasvas võrreldes eelmise aastaga mõne tuhande hektari võrra ning ka 2022. aastal oli 23% meie põllumajandusmaast mahe. Samuti peeti rohkem kui pooli Eesti lihaveiseid ja lambaid mahedana.
12
07, 2023
Haljasväetis – mullaviljakuse suurendaja
Haljasväetised on ettevõtetes, kus loomakasvatusega ei tegeleta, mullaviljakuse hoidmiseks lausa möödapääsmatud. Mida rohkem on mullas orgaanilist ainet, seda aktiivsem ja mitmekesisem on sealne elu. Ilmunud trükises antakse ülevaade haljasväetiseks sobivatest taimeliikidest ja nende segudest ning kasutusvõimalustest.
29
06, 2023
Paljuliigilised haljasväetiskultuuride segud maheköögivilja eelkultuurina
Paljuliigiliste haljasväetiskultuuride kasutamist köögiviljade külvikorras aitab kaasa kasvatusriskide vähendamisele ja suurendab porgandi kaubanduslikku saaki.
23
06, 2023
Perspektiivikas spargel: Erto talu Margo kogemuslugu
Spargli kasvatamine on ala, millel on Eestis hea arengupotentsiaal nii tarbijate kasvava huvi kui väheste tootjate tõttu. Pika kogemusega on Margo Mansberg.