Tee Tiit Niilo kodukohani Võrumaal on käänuline nagu vanaema sall. Niilo räägib, et kuitahes kaugel ta päeva jooksul ka ära ei käi, õhtuks tahab ikka koju tulla. Ikka sedasama käänulist teed mööda. Sest siin on olemas kõik, mida üks põline maamees väärtusteks peab.
Kohtume Tiit Niiloga varakevadisel ennelõunal. Peremees võtab meid uksel vastu talle omase muheda naeratusega. Avatud laudaustest vaatab vastu mitukümmend õnnelikku lehma – täpselt nagu Nopri toodete topsidelt.
Nopri talu majapidamisega tutvudes külastame väikest, kuid kaasaegset meiereid, kus toimub kõigi talupiimatoodete töötlemine. Aastal 2009 investeeris Niilo uude meiereisse, mis kaasajastas kogu talumeierei tootmisprotsessi.
Tooted teadlikule tarbijale
Niilo räägib, et talu ja meierei sooviks on pakkuda ehtsaid, vähetöödeldud traditsioonilisi talupiimatooteid. Tooted on suunatud teadlikule tarbijale – inimesele, kellele läheb korda tervislik toit. Kõige selle eelduseks on kvaliteetse tooraine ehk piima tootmine, ning just selleks on Niilo sõnul oluline, et hästi toimiksid kõik selleks vajalikud elemendid: tööd teeksid head inimesed, sööt oleks korralik, loomade heaolu tasemel ning tõuaretus tähtsal kohal. Selle nimel on Tiidu ja Vilve pere teinud hingega tööd vanaisa talu tagastamisest, 1989. aastast, saati. Tiit muidugi ka enne seda, olles kuuendat põlve esiisade töö jätkaja.
Nopris valmistatud piimatoodete sildilt loeme “Talust Otse Sinule!”. Tiit Niilo suhtub võetud lubadusse äärmise tõsiduse ja vastutusega – kogu müügiks minev kaup jõuab poodidesse tõepoolest otse talust.
Nopris näed, kust tuleb piim
Peale hea piimakraami pakub Nopri talu moodsas maailmas haruldast teenust – võimalust oma silmaga näha, kuidas maamehe töö ehedaks piimatooteks muutub. "Uudistada saab 180 lüpsilehmaga kaasaegset karjakasvatust, näha oma silmaga noorkarja pidamist, lubame sisse piiluda ka talumeierei uksest ja maitsta piimatooteid," räägib Niilo. Kohapeale tulnuil on võimalus lahkuda Nopri talupoest kaasa ostetud talutoodetega. Muuhulgas on saadaval ka taluleib, mida kohapeal valmistatakse juba kuuendat aastat.
Tänaseks on võimalik Nopri talu värvilist, humoorikat ja energilist silti kandvaid piimatooteid osta pea kõikidest suurematest kaubanduskeskustest, talutoodete poodidest ning kohapealsest talupoest, kus sagedasti võib kohata poeleti taga ka peremeest ennast.
Talu ja meierei annavad tööd 23 inimesele, kes kõik on lähipiirkonnast. Nopri paistab olevat nendele teise kodu eest. Seda tunnet oli aimata omavahelisest suhtlusest ühise lõunalaua taga. Ning veel paljust muust.
Tiit Niilol on viis lapst. Vanim tütar on fototöötleja, järgmine töötab meiereis, vanem perepoeg saab kevadel maha kaitseväeteenistusega ning planeerib esivanemate töö jätkamist. Pere noorem poeg õpib Maaülikoolis ehitusinseneriks ning pesamuna lõpetab gümnaasiumi.
Niilo puhul ei tohiks kõlada liialdatud kliðeena kõlav ütlus „maasool.“ Jah, justnimelt seda maasoola on ta selle 25 talupidamise aasta jooksul oma kodukandi jaoks andnud.
Niilo sõnul on tema suurim unistus näha 158 aastat kestnud talutöö jätkumist järgmisse põlve, nii nagu see on toimunud tema suguvõsas senini. "Anname endale selgelt aru, et noori jõuga talu-usku ei pööra. Meie suurim väljakutse on luua eeldused põnevaks ja kasumlikuks majandamiseks ning teha elukeskkonna parandamiseks, mis meie võimuses. Siis saab jätkuda talu ka tänapäevase miljoni-võimaluse maailmas," räägib Niilo pisut mõtlikuks muutudes. Ta lisab, et tegelikult on tema vanim poeg juba otsustanud jätkata toidutootmist Nopris. Kuidas kõik aga täpselt kujuneb, seda näitab aeg.
Algatus „Tule maale!“ on äratanud huvi paljudes
Poolteist aastat tagasi osales Niilo algatuses, mis kutsus maaelust huvitatuid tööle ja elama Missomaale. "Et tegemist on pikaajalise protsessiga, on veel vara anda lõpphinnangut. Et tegu on pühendumist, kompetentsi ja koostöövõimet eeldava tegevusega, on selge. Missomaale on tänaseks asunud koguni 13 perekonda, lapsi on kõigi perede peale kokku 26 ning käesoleval aastal on nelja peresse oodata juurdekasvu,“ märgib Niilo ja lisab, et neist peredest on Noprile tööle asunud neli inimest, kaks on ettevõtjad ning ülejäänud on tööd saanud piirkonna teistes ettevõtetes.
"Meie kogemus kinnitab, et Eestis on asjalikke peresid, kelle võimed ja väärtushinnangud lubavad maal elada. Kahjuks on palju ka õnneotsijaid ning elu eest põgenejaid. On aeg kõigil reaalsust tunnistada – hädavaresed maal hakkama ei saa. Siin ei tee keegi su eest midagi ära – ise pead korraldama eluks ja sissetulekuks vajaliku," ütleb Niilo tõsisemaks muutudes.
Niilo kinnitab, et ettevõtlusvõimelised pered on maal endiselt oodatud, kuid teistele lootjad, mugavad ning individualistid võiksid endiselt anonüümses linnakeskkonnas püsida.
Miks peaks üks ettevõtja ülepea taolise maaleaitamisega tegelema?
Põhjused on Niilo sõnul ühesed. "Peamine ja olulisim on toosama jätkusuutlikkuse küsimus, et kohalikud noored oleksid motiveeritud jätkama oma vanemate maal. Et neil oleks kriitiline mass sõpruskonda, et toimiksid kõige tähtsamad teenused. Mõttekaaslaste puudumist ei kompenseeri siinne rahu ega vaikus, oma kartulivagu ega ka raha mitte," ütleb ta.
Niilo on kindel, elu tuleb maale tagasi. "Küsimus on vaid, millises kogukonnas millise plaani järgi, milliste inimestega ja kui kiiresti ehk millal. Tulemus sõltub kohalike aktivistide koostöövõimest ning mitmest muust asjaolust," räägib ta. "Kui me ise protsesse ei suuna, lähevad nad isevoolu teed, ning ikka allamäge…." tõdeb ta.
Kohalik toit ühise turunduse alla
Niilo näeb ideaalis tulevikuolukorda, kus piirkondlikud väiketootjad on tootearenduse ja ühisturunduse eesmärgil koondunud ühise mütsi alla. "Hea näide sellest on tulundusühistu Taluturg, mille müügikohad on Tartu Lõunakeskuses ja Pärnus, kevadel avatakse pood Narvas," lisab ta. Väikesemahuliste nišitoodete arendamine annab igale piirkonnale eripära ja lisaväärtust, mitmeksesistab toidulauda ning annab kohalikele tööd. Nopri talu järgmine eritoode on kitse- ja lehmapiimasegust juust. „Hetkel arendusprotsess käimas, kuid paari kuu pärast peaks toode olema saadaval,“ räägib Niilo.
Talumeierei on talu kõrval omaette juriidilise isikuna toiminud alates aastast 2002. Enne uue meierei ehitamist, aastal 2008, oli töödeldava piima maht 550 tonni aastas. Aastal 2013 on tootmismaht kasvanud 900 tonnini. Meierei töötlemisvõimsusest on pool kasutamata, tootearendus ning turundus on lähiaastate suurimad väljakutsed.
Tänaseks on Nopril piima töötlemise kogemust 15 aastat, sellest viimased viis on toimunud kaasaegses meiereis. "Esimesed 10 aastat toimetasime tootmiseks kohandatud, väikeses käsitöö-ettevõttes," meenutab Niilo.
Alustati ju vaid oma perega, aastal 2009 sai uus meierei valmis, investeeringute kogumaht oli ligikaudu miljon eurot. "Selle tulemusel tekkis vajadus täiendava tööjõu järele – uued seadmed eeldasid inimesi, kes nendega ümber käia mõistaksid, samuti laienes toodete sortiment. Uues meiereis saab piimatoodete rasvaprotsenti muuta, kuna kasutusele võtsime koorelahutaja, mida väikemeiereides tavaliselt pole," räägib Niilo.
Tootmine arvuti hoolde
Tänaseks toimub kuumtöötlemine arvuti juhtimisel. "Seevastu pakendamine põhineb tänaseni käsitööl, kuna partiid on suhteliselt väikesed ning erinevaid tooteid palju," sõnab Niilo.
Erinevaid tooteid on kokku ligikaudu 25, mistõttu suurte masinate pidevalt tööshoidmine ei oleks Niilo hinnangul mõistlik. Ka on ta seisukohal, et masinad sageli lõhuvad toodet ja läbi masina käinud tooted vajavad hiljem keemilisi abivahendeid.
Uue meierei käivitamine võimaldas Nopril tootma hakata juustu ning traditsioonilist vanaemadeaegset talukohupiima. Kõige viimati lisandusid tootenimekirja hapupiim ja keefir, samuti feta-tüüpi juust nimega „Ferta.“
Viimastel aastatel on talu ja meierei areng olnud stabiilsed, lisandunud on keskmiselt 2 töölist aastas, täites sellisel moel ka sotsiaalset rolli.
Niilo hinnangul on EL abirahade süsteem üldiselt oma eesmärgi täitnud ja maaelu mitmekesistamine on tema sõnul jätkuvalt see valdkond, mis väärib enam tähelepanu, kuivõrd töökohad põllumajanduses on vähenemas. "Et luua maale sissetulekuvõimalusi, peavad sündima uued ettevõtted, uued tuluallikad ja töökohad. Ja nende edenemiseks on vaja arendada alternatiivseid tegevusi. Kahjuks on rahastamine toimunud vaid Maaelu Arengukava arvelt, mis aga vähendab otseselt põllumeestele jäävat osa. Edaspidiseks selgeks ootuseks oleks maaettevõtluse mitmekesistamise toetamine ka teiste rahastajate poolt," ütleb Niilo.
Talu üle-üle eelmisest sajandist
Nopri talu ajalugu ulatub aastasse 1859, mil Niilo esiisad asusid Põnni külla elama
Kõik talus valmivad tooted on saadaval Selveri, ETK, Prisma ja CoMarketi poodides
Tiit ja Vilve Niilo peres kasvab viis last: Gerli 28, Gerda 25, Karl 23, Joonas 21, Lisette 19
Uuemad Nopri tooted on keefir ja Ferta juust
Nopri toodangumahud kuus:
– jogurt 11 000 kg
– kohupiimatooted 6600 kg
– toorpiim 10000 kg
– hapupiim 3500 kg
– rõõsk koor 1500 kg
– sõir 500 kg
– juust 400 kg
OÜ Nopri Talumeierei 2012. a müügitulu oli 739 000 eurot, mis on 2011.aastaga võrreldes kasvanud 108 000 eurot.
2012 a. ärikasum oli 26593 eurot, 2011.a lõppes 9585 eurose suuruse ärikasumiga.
Kairi Oja,
Äripäev, 27.04.2014
