2014 põllumajanduses: riske maandab efektiivsus

2014 põllumajanduses: riske maandab efektiivsus

SEB Panga juhatuse liikme ning jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juhi Eerika Vaikmäe-Koidu hinnangul on Eesti põllumajanduses üha enam soosingus ettevõtjad, kes kasutavad odavamaid sisendeid ja suudavad efektiivselt majandada.

Eerika Vaikmäe-Koit, nimetage suuremaid riske, mis võivad oodata Eesti põllumajan­dust ees 2014. aastal?

Suurimateks riskideks Eesti põllumajanduses 2014. aastal on ebaselgus Euroopa Liidu ja kohalike toetuste muutustes ning nende muudatuste mõju ebaõige hindamine, samuti probleemid tööjõuga – tööjõu puudus, kalli­nemine. Aga ka oht, et seni teh­tud investeeringute käivitamine läheb planeeritust aeglasemalt.

Lisaks nendele muidugi ka Eesti majanduse üldised riskid, eelkõige heitlik olukord meie peamistel eksporditurgudel – Soome, Rootsi, Venemaa, Läti, Leedu mis kahandab väljavaateid eks­pordi tugevaks kasvuks.

Loodame, et Euroopa majan­dus on taastumas ning sisene­mas kasvufaasi, kuid oht nega­tiivsete riskide realiseerumiseks on endiselt väga suur.

Olete märkinud, et lähi­tulevikus on soosingus ärimudelid, mis kasutavad rohkem odavamaid sisendeid. Palun täpsustage, milliseid sisendeid silmas peate ja millised on sealjuures alternatiivid?

Pidasin silmas seda, et sisen­dite hindade muutused on suu­nanud põllumehi teatud agroteh­niliste võtete kasutamisele. Näi­teks on looma- ja taimekasvatust koos viljelevatel ettevõtetel üheks lisaargumendiks moodsatesse pidamistingimustesse investee­rimisel see, et väetamisel tekib võimalus kasutada kunstväetiste asemel läga, mis annab väetistelt märkimisväärse kokkuhoiu.

Samuti suunavad suurenevad tööjõukulud kasutama suurema jõudlusega masinaid jne.

Investeerimisvajadus on Eesti põllumajandusettevõtetel jätkuvalt suur. Millised on prognoosid põllumajandussektori investeerimisvõimekuse kohta aastal 2014, mida põllumajandusminister on toetusi silmas pidades nime­tanud üleminekuaastaks? Ettevõtete enda võimekus inves­teerida ei erine oluliselt varase­matest aastatest, kuid loomuli­kult annab tagasilöögi investeerimistoetuste puudumine 2014. aastal. Suuremate, pikema tasuvusperioodiga investeeringute puhul eelistatakse oodata ära uue programmperioodi võimalused.

Kuna toetusi on võimalik saada eelkõige hoonete ja seadmete jaoks, võib arvata, et 2014. aas­tal suunatakse investeerimisvõi­mekus toetustega mitte koheselt efektiivsust suurendavate inves­teeringute tegemiseks – näiteks masinate ostuks või maa soeta­miseks.

Kas nüüd, kui toetuste tase eelolevatel aastatel algul mõnevõrra isegi langeb, võib eeldada ka maa hinnatõusu peatumist?

Pikaajaliselt eeldame siiski tõu­sutrendi. Lühiajalisi kõikumisi on keeruline ennustada, kuid seniste tehingute põhjal ei ole langust küll näha.

Millele tugineb prognoos siseturu nõudluse kasvust?

Siseturu nõudluse kasv on järg­misel aastal prognoositavalt väik­sem kui käesoleval aastal. Tänavu on Eesti majandust vedanud põhi­liselt sisenõudlus. Selle kasvu järg­misel aastal peaks toetama ooda­tav vaikne taastumine eksporditurgudel.

Samas on ka risk nõudluse vähe­nemisele, kui välisturgudel ei tule oodatavat taastumist. Sisenõudluse vaikset kasvu toetab peami­selt palkade tõus.

Kui vaadata eksporditurgude mõju sektori käekäigule, siis millise toodangu või tooraine puhul on väljavaated helgemad – teravili, raps, piim vm?

Kui teravili ja raps on maailmaturukaubad, siis piima hind ja rea­liseerimine sõltub rohkem koha­likest mõjuritest ja meie naabrite käekäigust. Samas oleme piima tootmises väga konkurentsivõime­lised, mis aitab ka ümberkaudsete turgude madalseisud üle elada. Seega on põllumajandusharude riskid mõnevõrra erinevad ja päris üks ühele neid võrrelda ei saa.

2014. aasta märksõnad põllumajandussektorile on teie hinnangul…

Efektiivsus, oskuslik käibe­kapitali juhtimine ja koostöö.

2014

Mured

■ Toetuste muudatuste mõju veel 2014. a ebaselge.
■ Venemaa majanduskasv on aeglustunud ning kasv jääb ka edasi madalamaks.
■ Venemaa poliitiline risk.
■ Väljavaade meie peamiste ekspordipartnerite majandusseisu paranemise kohta on jätkuvalt kaetud ebakindluse looriga.
■ Töövõimelise elanikkonna lahkumine Eestist.

Rõõmud

■ Eesti suurimatel ekspordipartneritel Rootsil, Venemaal, Lätil ja Leedul on siiski veel positiivne majanduse kasv.
■ Tarbijate kindlustunne suhteliselt hea ja stabiilne.
■ Euribor on ajalooliselt madalaimal tasemel (6 kuu euribor 0,35%), mis kergendab nii firmade kui eraisikute laenukoormat.

■ Poliitiline ja majanduslik stabiilsus, võrreldes teiste riikidega; stabiilne rahvusvaheline reiting.

■ Sisenõudlus kasvab.

Allikas: SEB 

Roll Balti riikide majanduses

■ Põllumajanduse osakaal iga Balti riigi SKTst on kuni 3%.

■ Baltimaade 175 000 ruutkilomeetrist on 3,6 miljonit hektarit põllumaad – sellest 51% Leedus, 32% Lätis ja 16% Eestis.
■ Peamised põllumajandustooted on nisu ja piim.

Allikas: SEB

Heiki Raudla 
Maaleht (Maamajandus), 12.12.2013

 

2013-12-16T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 16. detsember, 2013|Uudised|