SEB Panga juhatuse liikme ning jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juhi Eerika Vaikmäe-Koidu hinnangul on Eesti põllumajanduses üha enam soosingus ettevõtjad, kes kasutavad odavamaid sisendeid ja suudavad efektiivselt majandada.
Eerika Vaikmäe-Koit, nimetage suuremaid riske, mis võivad oodata Eesti põllumajandust ees 2014. aastal?
Suurimateks riskideks Eesti põllumajanduses 2014. aastal on ebaselgus Euroopa Liidu ja kohalike toetuste muutustes ning nende muudatuste mõju ebaõige hindamine, samuti probleemid tööjõuga – tööjõu puudus, kallinemine. Aga ka oht, et seni tehtud investeeringute käivitamine läheb planeeritust aeglasemalt.
Lisaks nendele muidugi ka Eesti majanduse üldised riskid, eelkõige heitlik olukord meie peamistel eksporditurgudel – Soome, Rootsi, Venemaa, Läti, Leedu mis kahandab väljavaateid ekspordi tugevaks kasvuks.
Loodame, et Euroopa majandus on taastumas ning sisenemas kasvufaasi, kuid oht negatiivsete riskide realiseerumiseks on endiselt väga suur.
Olete märkinud, et lähitulevikus on soosingus ärimudelid, mis kasutavad rohkem odavamaid sisendeid. Palun täpsustage, milliseid sisendeid silmas peate ja millised on sealjuures alternatiivid?
Pidasin silmas seda, et sisendite hindade muutused on suunanud põllumehi teatud agrotehniliste võtete kasutamisele. Näiteks on looma- ja taimekasvatust koos viljelevatel ettevõtetel üheks lisaargumendiks moodsatesse pidamistingimustesse investeerimisel see, et väetamisel tekib võimalus kasutada kunstväetiste asemel läga, mis annab väetistelt märkimisväärse kokkuhoiu.
Samuti suunavad suurenevad tööjõukulud kasutama suurema jõudlusega masinaid jne.
Investeerimisvajadus on Eesti põllumajandusettevõtetel jätkuvalt suur. Millised on prognoosid põllumajandussektori investeerimisvõimekuse kohta aastal 2014, mida põllumajandusminister on toetusi silmas pidades nimetanud üleminekuaastaks? Ettevõtete enda võimekus investeerida ei erine oluliselt varasematest aastatest, kuid loomulikult annab tagasilöögi investeerimistoetuste puudumine 2014. aastal. Suuremate, pikema tasuvusperioodiga investeeringute puhul eelistatakse oodata ära uue programmperioodi võimalused.
Kuna toetusi on võimalik saada eelkõige hoonete ja seadmete jaoks, võib arvata, et 2014. aastal suunatakse investeerimisvõimekus toetustega mitte koheselt efektiivsust suurendavate investeeringute tegemiseks – näiteks masinate ostuks või maa soetamiseks.
Kas nüüd, kui toetuste tase eelolevatel aastatel algul mõnevõrra isegi langeb, võib eeldada ka maa hinnatõusu peatumist?
Pikaajaliselt eeldame siiski tõusutrendi. Lühiajalisi kõikumisi on keeruline ennustada, kuid seniste tehingute põhjal ei ole langust küll näha.
Millele tugineb prognoos siseturu nõudluse kasvust?
Siseturu nõudluse kasv on järgmisel aastal prognoositavalt väiksem kui käesoleval aastal. Tänavu on Eesti majandust vedanud põhiliselt sisenõudlus. Selle kasvu järgmisel aastal peaks toetama oodatav vaikne taastumine eksporditurgudel.
Samas on ka risk nõudluse vähenemisele, kui välisturgudel ei tule oodatavat taastumist. Sisenõudluse vaikset kasvu toetab peamiselt palkade tõus.
Kui vaadata eksporditurgude mõju sektori käekäigule, siis millise toodangu või tooraine puhul on väljavaated helgemad – teravili, raps, piim vm?
Kui teravili ja raps on maailmaturukaubad, siis piima hind ja realiseerimine sõltub rohkem kohalikest mõjuritest ja meie naabrite käekäigust. Samas oleme piima tootmises väga konkurentsivõimelised, mis aitab ka ümberkaudsete turgude madalseisud üle elada. Seega on põllumajandusharude riskid mõnevõrra erinevad ja päris üks ühele neid võrrelda ei saa.
2014. aasta märksõnad põllumajandussektorile on teie hinnangul…
Efektiivsus, oskuslik käibekapitali juhtimine ja koostöö.
2014
Mured
■ Toetuste muudatuste mõju veel 2014. a ebaselge.
■ Venemaa majanduskasv on aeglustunud ning kasv jääb ka edasi madalamaks.
■ Venemaa poliitiline risk.
■ Väljavaade meie peamiste ekspordipartnerite majandusseisu paranemise kohta on jätkuvalt kaetud ebakindluse looriga.
■ Töövõimelise elanikkonna lahkumine Eestist.
Rõõmud
■ Eesti suurimatel ekspordipartneritel Rootsil, Venemaal, Lätil ja Leedul on siiski veel positiivne majanduse kasv.
■ Tarbijate kindlustunne suhteliselt hea ja stabiilne.
■ Euribor on ajalooliselt madalaimal tasemel (6 kuu euribor 0,35%), mis kergendab nii firmade kui eraisikute laenukoormat.
■ Poliitiline ja majanduslik stabiilsus, võrreldes teiste riikidega; stabiilne rahvusvaheline reiting.
■ Sisenõudlus kasvab.
Allikas: SEB
Roll Balti riikide majanduses
■ Põllumajanduse osakaal iga Balti riigi SKTst on kuni 3%.
■ Baltimaade 175 000 ruutkilomeetrist on 3,6 miljonit hektarit põllumaad – sellest 51% Leedus, 32% Lätis ja 16% Eestis.
■ Peamised põllumajandustooted on nisu ja piim.
Allikas: SEB
Heiki Raudla
Maaleht (Maamajandus), 12.12.2013
