7 nõuannet probleemide tekkimisel toetustega

Siim Maripuu 
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets jurist 
19.06.2014, Äripäeva erileht Põllumajandus, lk 12-13

Värskelt vastu võetud uue maaelu arengukava valguses ja Euroopa Liidu uue eelarveperioodi alguses on paras hetk üle vaadata mõned eelmisel eelarveperioodil põlluma-jandustoetuste taotlemisega kaas­nenud õiguslikud probleemid.

1. TOETUSTE TAGASIKÜSIMISE VAIDLUSTAMINE

Toetuste tagasiküsimine on PRIA-l üsna levinud tegevus. Põhjusi on selleks mitmeid ning kõiki neid üles lugeda ei ole võimalik.

Toetuse tagasiküsimine lööb kindlasti segi olemas­olevad plaanid ja võib tekita­da ka makseraskusi. Seda eri­ti olukorras, kus toetused on üheks kasumispüsimise taga­tiseks ja investeerimisvõimekuse hoidjaks. Lootustand­vaks saab pidada teadmist, et PRIA haldusaktid ei ole ala­ti piisavalt motiveeritud, mil­lest tulenevalt on vaide esita­misel ja vaidlustamisel tihti hea väljavaade.

Muidugi ei ole vaidlusta­misel mõtet, kui endale toe­tuse taotlemisel võetud ko­hustusi on selgelt rikutud -isegi motiveerimata haldus­akti tühistamise puhul on alati võimalik anda uus ja samasisuline, millega tingimu­si rikkunud põllumehelt toe­tus tagasi küsitakse. Ent piiri­pealseid küsimusi ja kompro­missvariante leidub.

2. TOETUSE MAKSMISE OTSUSE PÕHJENDAMISKOHUSTUS

Riigikohus on leidnud, et toetusetaotluste hindamisel ja hindepunktide andmisel on hindamiskomisjonil ulatus­lik hindamisruum. Käskkir­jas tuleb märkida vaid hin­damisel määratud punkti­de summa, koht paremusjär­jestuses ja mitu taotlust pare­musjärjestuses rahuldati.

Rahaliste vahendite puu­dumise korral kõikide taot­luste rahuldamiseks tuleb ära märkida ka see asjaolu. Täp­sem põhjendamine punkti­de andmise või mitteandmi­se puhul ei ole kohustuslik. Täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeru­liseks.

Sellest tulenevalt on koh­tul võimalik komisjoni liik­me antud hindepunktide õi­gusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriu­midega ja juhtumi asjaolude­ga sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi.

Sellise sisuliselt põhjenda­mata otsuse kohtulik vaidlus­tamine on keeruline. Prob­leemi leevendab toetuse taot­leja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie PRIA-le ning PRIA kohustus vaideotsuses hindepunkti­de andmata jätmist sisuliselt põhjendada.

3. KOHTUKAUDU HINDEPUNKTIDE MÄÄRAMINE

Kuigi toetustaotlustele hin­depunktide andmine on hin­nanguline otsus ja selle koh­tulik kontroll on piiratud, ei ole see siiski välistatud. Tõsi­se ja ilmselge vastuolu kor­ral hindamiskriteeriumite ja juhtumi asjaoludega on hin­depunktide andmise tühista­mine võimalik.

Seda on kohtud ka tei­nud. Näiteks on kohus lüka­nud ümber PRIA hinnangu, et taotluses puuduvad üksik­asjalikud selgitused vana teh­noloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevuste koh­ta, kui selline kirjeldus on olemas. Kohus leidis, et kae­bajale kahe kriteeriumi eest 0 punkti andmine ei olnud põhjendatud ning tegemist on ilmselge hindamisveaga. Ent kohtul puudub pädevus ise määrata, kui palju punk­te kaebaja pidanuks saama. Selles osas peab lõpliku (nul­list suurema) otsuse tegema PRIA.

4.TOETUSTE KINNIPI­DAMINE VÕLA KAT­TEKS

Põllumajandusega tegeleva ettevõtja võlgade katteks toe­tuste kinnipidamist on riigi­kohus mitmes otsuses võima­likuks pidanud.

Siiski on see võimalik vaid sellist tüüpi toetuste puhul, mis makstakse toetuse saa­jale välja tagantjärele, pärast põllumajanduslikel eesmär­kidel tehtud kulutuste kand­mist ning mis ei ole sihtots­tarbelised (toetusraha eest ei tule püstitada kindlat ehi­tist, osta kindel tehniline sea­de vms).

Sellisteks toetusteks on peetud näiteks ühtset pindalatoetust, loomade karja­tamise toetust, keskkonna­sõbraliku majandamise toe­tust, põllumajanduskultuu­ride täiendav otsetoetus jms. Riigikohtu hinnangul ei saa väljamakse arestimisel korral kahjustada toetuse eesmärk, samuti paraneb põllumajan­dustootja varaline seis, sest ta vabaneb oma kohustustest võlausaldaja ees.

Ka Euroopa Kohus on leid­nud, et põllumajandustoetu-se saaja maksuvõlga on või­malik toetuse summaga tasa-arvestada.

5. EUROOPA ÕIGUSE KOHALDAMINE

Valdav osa põlluma­jandustoetusi pärinevad ELi eelarvest. Seetõttu tuleneb ka toetuste maksmise raamregulatsioon Euroopast. Ees­ti ametiasutused tohivad toe­tuste maksmise korda lisaks tõlkimisele ja siseriikliku­le kehtestamisele muuta vaid täpselt nii palju, kui seda Eu­roopa õigusaktid lubavad. Sellega kaasneb mitu fakto­rit, mis mõjutavad õigusakti­de tõlgendamist. Esiteks ka­sutatakse toetuse maksmi­se kriteeriumite siseriikli­kul kehtestamisel Euroopa tasandilt pärinevaid termi­neid. Nendele sisu andmiseks on vajalik analüüsida ELi ta­sandi akte, mitte siseriiklik­ku seadusandlust. Selliselt on ka riigikohus leidnud, et ELi õiguse baasil tuleb tõlgenda­da näiteks mõisteid "takistab kohapealse kontrolli tege­mist" ja "innovatsioon" põllumajandustoetuste maksmise kontekstis. Sellise autonoom­se mõiste tõlgendamiseks ja vastavalt sellele otsuse tege­miseks on vajalik mõistele si­su andmine ELi õigusaktide või Euroopa Kohtu lahendite põhjal ning vajalik võib olla ka mõiste sisustamise kohta täiendava eelotsuse taotlemi­ne. Eelnevale lisanduvad veel aktide eesti keelde tõlkimi­sest tulenevad ebatäpsused. 

"PRIA haldusaktid ei ole alati piisavalt motiveeritud, millest tulenevalt on vaide esitamisel ja vaidlustamisel tihti hea väljavaade." 
 

6. PRIA UURIMISKOHUSTUS

Uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan ko­hustatud välja selgitama me­netletavas asjas olulise tähen­dusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõen­deid omal algatusel. Selline põhimõte kehtib ka PRIA-le – taotlejale peab andma või­maluse puuduste kõrvalda­miseks juhul, kui taotluses on ilmsed ebatäpsused. Siiski ei tähenda see, et PRIA peaks küsima taotlejatelt lisaand­meid. Kohustus täpsustusi küsida on siis, kui on ilmne, et taotleja on teinud doku­mentide vormistamisel vea. Samuti, kui regulatsioon on ebatäpne ega võimalda taot­lejal aru saada, milliseid and­meid on vaja esitada. PRIA peab küsima ka täiendavaid andmeid, kui ta kahtleb toetustaotluse vastavuses ELi õi­guse eesmärkidele.

7. TAOTLUSE JA VAIDE ESITAMINE

Suuremahulise investeeringutoetuse vm era­korralise toetuse taotlemi­sel võib juristi kaasamine ettevalmistamisprotsessi oluli­selt suurendada taotluse ra­huldamise tõenäosust. Täpne arusaamine toetuse taotle­mise tingimustest ja ELi õigu­se taustast lihtsustab taotlemise protsessi. Hinnapakkumiste küsimisel ja pakkujate­ga läbirääkimisel on kasulik kokku leppida täpsed lepin­gu tingimused, et tagada toe­tuse sihipärane kasutamine. Kindlasti on professionaalse õigusabi kaasamine vaja­lik, kui vaidlustatakse toetu­se määramata jätmine, hindepunktide andmine või toe­tuse tagasiküsimine.