Ühinenud Metsaomanikud on Eesti üks tugevamaid metsaühistuid, mille omanike metsad ulatuvad Pärnumaalt Põlva-ja Läänemaani.
Kahe aasta eest augustis otsustasid viis metsaühistut Pärnu-, Viljandi-ja Valgamaalt seljad kokku panna. Eesti mõistes oli selline ego mahasalgamine ja üksmeele leidmine väike ime. Nüüd näitab aeg, et tookordne samm on end õigustanud.
Julge samm
Lisaks tervele talupojamõistusele andis koos jätkamiseks tõuke metsanduse arengukavast tulenev nõue, et toetuskõlblikul ühistul peab olema vähemalt 200 liiget. Pärnumaa Kikepera ühistu tegi teistele oma maakonna metsaühistutele ühinemisettepaneku 2012. aasta mais. Kaasalööjaiks olid siiski vaid Halinga metsaühistu ja Saarde erametsaühing. Küll aga haakusid mõttega kohe kaks suuremat – tulundusühistu Sakala Metsaühistu Viljandimaalt ja Eesti Metsaomanikud Valgamaalt.
Ühinenud Metsaomanike juhiks sai väikese Kikepera Metsaühistu vedaja Kadri-Aija Viik. Küllap seetõttu, et varem külaelu edendamise eest Pärnumaa sädeinimeseks ja kogukonna pärliks kuulutatud Kadri-Aijal on lihtsalt anne oma rõõmsa ja tegusa olemisega teisi nakatada.
"Julguse teha teistele ühinemisettepanek andis mulle senine kogemus külamajaga – keegi peab eest vedama ja kõik löövad suure rõõmuga kaasa. Leidsin, et ka metsaühistu võiks olla keskne koht, kus külarahva kombel sõbralikult üksteist toetatakse ning kõik metsaomanike küsimused ja probleemid lahenduse leiavad."
Ühinenud Metsaomanikud (ÜMO) koondab üle 300 metsaomaniku, kellel on kokku ligi 87 000 ha metsamaad. Tööde korraldamine üheskoos on kulu-efektiivsem kui väikeses ühistus: Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaal on sarnased metsad, tööde logistikat on lihtsam korraldada ja puidu turustamisel on võtmekoht Pärnu sadam.
Teenused, nagu nõustamine, metsamaaparandus, metsauuendus, raie ja puidu ühismüük on koondatud Ühinenud Metsaomanike nime alla. Siiski on alles ka ühinenud ühistud ise, et nad saaksid oma soovikohaselt jätkata näiteks õppepäevadega või konsultatsioonidega.
Ühistuga on seotud neli metsakonsulenti, kes abistavad esmase nõustamisega, metsamajanduslike tööde korraldamisega ja toetuste taotlemisel. Metsatöid eri maakondades korraldavad piirkonnajuhid ning puidu müügi ja ülestöötamise eest hoolitseb metsameister. Ühistu esindus on olemas nii Valga-, Viljandi-, Pärnu- kui ka Raplamaal. Tänavu märtsis avati ÜMO kontor Otepääl.
Nüüd leiavad metsaomanikud ühistu juba ise üles – tavaliselt naabri soovitusel. Omanikud on järjest teadlikumad ja tööpõld erametsades lai – poole sajandiga on kuhjunud hulk hädapäraseid raieid, mis mõistlik metsas lähiaastatel ära teha, kui omanik soovib metsa investeeringuna näha.
Ühinenud Metsaomanikud on tihedalt seotud ka Eesti Puidumüügikeskusega, mille ÜMO koos Eesti Metsaomanike, Sakala Metsaühistu ja Saarde Erametsaühinguga asutas puidu kasumlikuks müügiks. Selle tulundusühistu kaudu müüdava puidu maht on juba 266 000 tm aastas.
Tulevikus on ühistul kavas tegevusalade ringi laiendada. Näiteks mõlgub mõttes oma taimla rajamine, võib-olla tuleb jutuks ka puhkemajanduse ja turismi korraldamine.
Kaasarääkija laiemalt Ühinenud Metsaomanikud oli Eesti Erametsaliidus ka üks aktiivseid kaasarääkijaid uue jahiseaduse valmimisel. Nüüdse seaduse järgi on nõutav lepinguline suhe jahimeeste ja maaomanike vahel, selle sõlmimisel saab omanikku aidata ja esindada tema ühistu.
MTÜ Ühinenud Metsaomanikud allkirjastas mõne nädala eest maa jahindusliku kasutamise lepingu 22 Pärnumaa jahimeeste seltsi koondava Pärnumaa Jahimeeste Liiduga.
Suur ühistu on läbirääkijana arvestatav jõud. Nii võibki nüüd öelda, et ühinemisotsuse tegemine tasus ära – võib julgustada teisigi väikesi ühistuid sedasama tegema.
"Metsaühistud ei kao ära, vaid peavad omanikke abistama riigi ja kohalike omavalitsustega koos. Võimalik ja küllap ka otstarbekas on siiski see, et tulevikus on kogu Eesti peale 7-10 metsaühistut," hindab Kadri-Aija ühistute tulevikku.
