Aasta talu on Pajumäe talu Viljandimaalt

Konkursi „Eesti parim talu 2012“  tulemused

Tiitel „Aasta talu 2012“  –   Arvo Veidenberg, Pajumäe talu, Viljandimaa

Tootmistalud
I koht – Arvo Veidenberg, Pajumäe talu, Viljandimaa
II koht – Arvo ja Aivi Kuutok, Takkasaare talu, Järvamaa
III koht – Lempo ja Endla Must, Peede talu, Võrumaa

Alternatiivset suunda arendavad talud
I koht – Edgar Kolts ja Tiina Langus, Taarapõllu talu, Võrumaa
II koht – Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo, Viira talu, Valgamaa
III koht – Rainer ja Kristiina Karivere, Kuusiku talu, Raplamaa

Parimad noortalunikud
I koht – Mihkel Maks, Männimetsa talu, Valgamaa
II koht – Ivo Eenpalu, Hellema talu, Harjumaa
III koht – Vallo Asperk, Silla talu, Raplamaa

Ülevaade konkursist

Põllumajandussaadusi tootvad talud

Eesti Parim Talu 2012 ja I koht tootmistalude arvestuses – Pajumäe talu, Viljandimaa

• Talu peremees: Arvo Veidenberg (72)
• Talu asukoht: Viljandimaa, Abja vald, Abja-Vanamõisa küla
• Tootmissuund: mahepiima tootmine, töötlemine ja turustamine
• Haritavat maad 390 ha, metsa 110 ha, 80 lüpsilehma, eelmise aasta käive – 465 896 EUR
• Eesti esimene vabapidamislaut, mahetootmine, oma tootearendus

Vajadus sõnniku järele pani aluse tuntud talumeiereile

Pajumäe talu näitel võib ilmekalt selgitada, kuidas võib keeruline olukord ettevõtte arengule isegi kaasa aidata. Talude taastamise järel, kui Pajumäe peremees aiandusega tegeles, soetas ta lehma, et sõnnikut saada. 1990. aastate lõpul, nn Vene kriisi ajal, kui piima hind langes väga madalale, pidas ta paremaks hakata ise piima töötlema ja müüma. Vanast lüpsimajast tehti piima töötlemise ruum, talumeierei, kus hakati jogurteid ja kohupiimakreeme valmistama. Nüüd jõuab talu toodang peale turgude ja ökopoodide ka suurematesse kaubanduskettidesse. Sellest suurem osa on mahetoodang.

Veidenberg oli esimene eesti mees, kes oma lehmad külmlauta pani. Sügavallapanuga külmlaut valmis 1993. aastal. Sügavallapanuga ikka selleks, et rohkem sõnnikut saada, ning külm mitte selleks, et loomi karastada, vaid et võimalikult odav lahendus leida. Paljud selle aja loomakasvatajad ütlesid Veidenbergi ideed kuuldes, et oi, nii küll ei tohi! Elu on näidanud vastupidist – nüüd elab suurem osa Eesti lehmi külmlautades.

II koht – Takkasaare talu, Järvamaa

• Talu peremees: Arvo Kuutok (58)
• Talu asukoht: Järvamaa, Türi vald, Karjaküla
• Tootmissuund: piimatootmine
• Haritavat maad 340 ha, metsa 28 ha, 100 lüpsilehma, eelmise aasta käive – 340 045 EUR
• Tootmishooned on ehitatud oma pere tööjõuga, teravili läheb oma lehmade söödaks

Talupere teeb kõik tööd ära omal jõul 

III koht – Peede talu, Võrumaa

• Talu peremees: Lempo Must (59)
• Talu asukoht: Võrumaa, Mõniste vald, Saru küla
• Tootmissuund: segatootmine (teravilja-, sea- ja veisekasvatus)
• Haritavat maad 385 ha, metsa 20 ha, 12 lüpsilehma, 300 siga, eelmise aasta käive – 227 221 EUR
• Riskide hajutamine mitmekesise ettevõtluse kaudu, oma kuivati, uus teaviljahoidla

Mitmekesine majandamine on hoidnud pere maal

Kohalikud inimesed Endla ja Lempo Must asusid talude taastamise ajal Peede tallu, sest otsisid kohta, kus omaette olla ja majandada. Vanast talust oli siis säilinud neli seina ja korsten. Praeguseks on taastatud elumaja ning rajatud hulk kõrval- ja abihooneid. Majanduslikult raskemad ajad on kannustanud pererahvast võtma kasutusele rohkem maad ja mitmekesistama loomakasvatust. Talus elab oma abikaasa ja nelja lapsega ka peretütar Tiiu.

Tagantjärele vaadates teeks pererahvas oma talu majandamisel nii mõndagi teisiti, kuid miski vägi ei ole sundinud neid talupidamisest loobuma. Lüpsilehmade arvu ei saa suurendada, sest karjamaad on vähe ja osa nendest on kevadeti veel all. Taimekasvatus on keskkonnasõbralik, vili läheb ennekõike oma sigadele, kes kompenseerivad väikese piimakarja tõttu saamata jäänud tulu. Sealihatoodang läheb Otepää Lihatööstus Edgarile. Peede talu oli üks esimesi Võrumaal, kuhu jõudis SAPARDi toetus.

Pererahvas võtab aktiivselt osa külaelu edendamisest, peremees kuulub vallavolikokku ja on osalenud agaralt taluliidu tegemistes.

Alternatiivset suunda arendavad talud

I koht – Taarapõllu talu, Võrumaa

• Talu peremees: Edgar Kolts (68)
• Talu asukoht: Võrumaa, Varstu vald, Kangsti küla
• Tootmissuund: põllumajandus- ja metsandussaaduste ümbertöötlemine ja väärindamine, istandused
• Haritavat maad 64 ha, metsa 36 ha, eelmise aasta käive – 500 000 EUR
• Unikaalne töötlemistsehh, tootearendus, mahetootmine

Marjadest saab peale mahla ka krõpsu

Edgar Kolts hakkas koos abikaasa Tiinaga marjadest mahlu ja keediseid valmistama ennekõike seetõttu, et marjadest saadav tulu ei katnud toodangu omahindagi. Pererahvas jõudis mõttele kuivatada aed- ja metsamarjad krõpsudeks. Peale selle tuleb tootmisliinidelt mahlasid, mahlajooke, keediseid, marjajahusid ja püreesid. Aastas töötleb Kolts 35 tonni aed- ja metsamarju. Toodang jõuab müüki suurimates Tallinna ja Tartu kauplustes, samuti Keilas ja Võrus.

Talu ümber on 100 ha mahemaad, peremees on kaardistanud korjealasid ka metsades ja taotlenud nendele metskondadele, kust tema palgatud marjakorjajad marju varuvad, mahetootmise sertifikaadi.

Investeeringutoetuse abiga on Kolts tootmist laiendanud ja soetanud täismahla tootmise liini. Samuti töötab tsehhis Eestis ainulaadne marjade kuivatussüsteem. Oma töötajatelt ootab ta kaasamõtlemist ja huvi valdkonna vastu.

II koht – Viira talu, Valgamaa

• Talu peremees: Virgo Mihkelsoo (71)
• Talu asukoht: Valgamaa, Tõlliste vald, Supa küla
• Tootmissuund: tatra ja ravimtaimede kasvatamine, mesilaste pidamine ning oma toodangust produktide valmistamine
• Haritavat maad 33 ha, metsa 2 ha, eelmise aasta käive – 15 900 EUR
• Mahetootmine, tatramesi, teatmikud tervisest ja tervislikus toitumisest

Iga häda vastu on olemas retsept

Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo tegelevad tatra, ravimtaimede ja mesindusega juba 20 aastat. 1993. aastast taastatakse peremehe vanaisa talu. Tatart kasvatatakse eelkõige tatramee saamiseks.   

Peremees on lõpetanud Peterburi Tehnikaülikooli ja on erialalt elektrofüüsik. Uzbekistanis sündinud perenaine on lõpetanud Tartu Ülikooli ja on erialalt on filoloog. Tema vanaema oli kogenud ravitseja, kes valmistas preparaate ravimtaimedest ja muust looduslikust toorainest. Ta käib regulaarselt tervendamisalastel täienduskoolitustel Sankt-Peterburis. Nimeta ükspuha mis pähe tulev tervisehäda ja Viira talu pererahval on tagataskust võtta ravimtaimede segu, mis selle puhul aitab.

Hiljuti valmis uus tootmishoone, milles saab preparaate toota euronõuetele vastavalt ja siis ka turustada. Teadlasele kohaselt on Mihkelsoo valmistanud kõigi ravimtaimede toime kohta konkreetsed tabelid ja pannud nendest kokku teatmiku. Vastavalt oma tervisemurele saab sealt näpuga järge ajades teada, mis aineid peaks sööma, lisatud on ka retseptid.

III koht – Kuusiku talu, Raplamaa

• Talu perenaine: Kristiina Karivere (34)
• Talu asukoht: Raplamaa, Kohila vald, Mälivere küla
• Tegevussuund: loodusturism, vaba-aja veetmine
• Rohumaad 7 ha, metsa 7 ha, eelmise aasta käive – 7000 EUR
• Looduskaunis asukoht Keila jõe kaldal, puhas rikkumata loodus

Puhkus laagriplatsil ja kanuumatkad Keila jõel

Juba neljandat suve pakuvad Kristiina ja Rainer Karivere peremehe päritud talus Raplamaal linnainimestele puhkust ehedas looduses. Privaatses asukohas otse Keila jõe kaldal asub korralikult hooldatud laagriplats koos abirajatistega. Külalisteks on tavaliselt 8-12 inimeselised grupid, kohalikuks tõmbenumbriks erineva raskusastmega kanuumatkad Keila jõel. Peale kanuumatka või loodusradu ootab külastajaid leil haagissaunas. Kõik olemasolev on valmis saanud oma pere töö tulemusena ja ilma laenudeta. Tänu heale koostööle teiste kohalike ettevõtjatega suudetakse vajadusel pakkuda toitlustamist ja mitmekesist meelelahutust suuremalegi seltskonnale. Veidi eemal jõekäärus on pererahva kena ja heas korras elamine, kuhu on muuhulgas rajatud ka väike mustikaistandus.

Noortalunikud

I koht – Männimetsa talu, Valgamaa

• Talu peremees: Mihkel Maks (23)
• Talu asukoht: Valgamaa, Karula vald, Karula küla
• Tootmissuund: piimakarjakasvatus, lihaveised, teravilja- ja rapsikasvatus
• Haritavat maad 300 ha, metsa 10 ha, lüpsilehmi 27, lihaveiseid 20 eelmise aasta käive – 237 268 EUR
• Huvi tehnika vastu, põlvkondade järjepidevus, keskkonnasõbralik majandamine

Taluperemees ajast, kui heinapalli veeretada jaksas

1991. aastal, kui praeguse peremehe Mihkli ema ja isa hakkasid Kagu-Eesti kuplite vahel ametlikult talu pidama, oli Männimetsa talul selja taga juba aastakümnete pikkune katkematu talupidamise traditsioon. Kui puusepp, kelle nimi oli samuti Mihkel Maks, 1920. aastatel talu rajas, kuulus majapidamisele 18 ha maad. Nõukogude korra ajal, kui talupidamine ametlikult likvideeriti, jäi pere kohapeale elama ja lehmi peeti kogu aeg edasi. Kuni talu taastamiseni.

2009. aastal talu üle võtnud noor peremees osaleb ema mäletamist mööda talutöödel juba sellest ajast, kui heinapalli veeratada jaksas. 12-aastaselt sõitis ta traktoriga ja kündis põldu. Olgugi, et tallu on rajatud uus vabapidamisega laut ja aastane piimatoodang lehma kohta on tõusnud 8000 kg-ni, on lüpsikarja viimastel aastatel hoopis vähendatud ja šarolee tõupulli abil aretatakse lihakarja. Noor peremees paneb rohkem rõhku viljakasvatusele, mis on rohkem moodsa põllutehnikaga seotud. Kirg tehnika vastu ongi kujunenud talle püsivaks tööks. Üheskoos onuga, kes samuti naabruses talu peab, on soetatud vajalik tehnika. Selleks on kasutatud ka eurotoetusi. Kahepeale suudetakse tehnikat jagada ja töid ajastada. Noor peremees ütleb, et ei kujuta enam ette, et palgatööle läheks. Tahab olla ikka iseenda peremees.

II koht – Hellema talu, Harjumaa

• Talu peremees: Ivo Eenpalu (31)
• Talu asukoht: Harjumaa, Raasiku vald, Aruküla
• Tootmissuund: teravilja- ja rapsikasvatus
• Haritavat maad 436,9 ha, metsa 15 ha, eelmise aasta käive – 194 274 EUR
• Noortalunike eestvedaja, masinate ühiskasutus naabritega, ühine kuivatiprojekt

Noor talupidaja harib põldu kolmes vallas

Hellema talu noor peremees paistab silma nii hoolsa põllupidamise ja majandamise kui ühiskondliku tegevuse poolest. Koostöös naabertalunikega on soetatud vajalikku põllumajandustehnikat ja ostetud ühismajandi-aegne kuivati-ladu, mida eurotoetuse abil hoogsalt uuendatakse. Tehnika, eriti uue külviku, hankimist peab peremees ettevõtmise arengu juures eriti oluliseks.

Kolme valla – Raasiku, Jõelähtme ja Anija – territooriumile jäävad põllud on ilusad, taimekaitse korralikult tehtud ja saagilootus vähemalt 4-5 tonni piirides. Väetisena kasutatakse ka Talleggi kanaläga.

Peremees ja tema abikaasa Leen võtavad osa talupidajate ja noortalunike organisatsiooni tööst ning tutvustavad taluelu linnainimestele.

III koht -Silla talu, Raplamaa

• Talu peremees: Vallo Asperk (31)
• Talu asukoht: Raplamaa, Vigala vald, Vana-Vigala küla
• Tootmissuund: teravilja- ja rapsikasvatus
• Haritavat maad 98 ha, eelmise aasta käive – 27 480 EUR
• Uus maaharimistehnika, kuivati

Põhiliselt Tallinnas elav noormees on tegelenud taimekasvatusega kolm aastat. Koos isaga on renoveeritud kolhoosi-aegne kuivatikompleks ja soetatud vajalikku põllumajandustehnikat – külvik ja traktor. Kuna võimsust jääb üle, osutatakse teenust teistele talupidajatele. Edaspidi on kavas soetatada ka oma kombain.

Seni on olnud põllumajandus noorele peremehele transpordiäri kõrval sisukas hobitegevus, mida isaga koostöös viljeletakse. Iga aasta on hangitud juurde uut põllumaad, plaanis on tootmist laiendada ja palgata majapidamisse hea abiline.

Majapidamise juures on laut 20 lüpsilehmale, kuid piimahinna langus sundis isa omal ajal loomapidamist lõpetama. Peremehe sõnul ootab laut uut ideed. Kui teha, siis põhjalikult ja suurelt, sest investeerida tuleb niikuinii.

Eriauhinnad

Eesti maatõugu karja säilitajad – Palu talu, Harjumaa

Asukoht: Harjumaa, Nissi vald, Jaanika küla

Tootmissuund: piimakarjakasvatus

Jüri ja Maarja Simovart peavad talu alates 1989. aastast. Kuigi varem on tegeletud ka köögiviljade, marjade ja jõulukuuskede kasvatamisega, on jäänud talu põhitegevuseks piimakarja kasvatamine. Kokku on talus 27 lehma, nendest osa maakarja, osa musta-valgekirjud holsteini veised. Majapidamine on tunnistatud eliit-klassi tõufarmiks, talu on Eesti Maakarjakasvatajate Seltsi liige. Oma maad on 40 ha ümber, nendel asuvad peamiselt karjamaad, poolesajalt hektarilt rendimaalt varutakse sööta. Aastane piimatoodang lehma kohta jääb vahemikku 7000−8000 kg, E-Piimale tarnitakse 400 kg piima päevas. Investeeringutoetuse abil on soetatud uus traktor.

Lihaveisekasvatuse edendaja – Kalju talu, Saaremaa

Asukoht: Saaremaa, Orissaare vald, Tumala küla

Tootmissuund: lihaveisekasvatus

Mahelihatootmisega tegelev Kalle Kuusk on olnud edukas nii lihaveisekarja aretamisel kui eurotoetuste kasutamisel oma majapidamise arendamiseks. Praeguseks on ta andnud ettevõtmise üle tütrele Annikale. Talupidamisega tegeleb mees 1990. aastast. 1996. aastal soetatud laut on ehitatud 1960. aastatel ja varasemalt tegeles pererahvas seal piimatootmisega. 2009. aastal lõpetati piimakarja pidamine ja mindi üle lihaveisekasvatusele. Nii lauda renoveerimiseks kui sõnnikuhoidla rajamiseks on kasutatud investeeringutoetusi. Lihakarjas on limusiini tõugu veised, praegu on loomi 100 ümber. Karjuste pikkus ulatub peremehe sõnul 8 km-ni. Aastas läheb müügiks 20 lehmikut ja sama palju pulle. Nendest osa suundub Türki.  Edaspidi on plaan teha uus külmlaut.

Mitmekülgse talutootmise edendaja – Vaariku talu, Valgamaa

Asukoht: Valgamaa, Sangaste vald, Vaalu küla

Tootmissuund: piima-, teravilja- ja rapsitootmine, lihaveisekasvatus

Varem raamatupidajana töötanud Maia Teder kolis koos abikaasa Peetri ja lastega tallu 1989. aastal. Kohe hangiti ka lüpsikari, alustati 8 lehmaga. Samuti hakati teravilja kasvatama ja sama tegevusega on plaan ka jätkata. Peremehe õlul on peamiselt põllutööd, pereneine keskendub loomakasvatusele. Praegu haritakse 250 ha maad minimeeritud mullaharimisega. Teraviljasaak on 4-5 tonnivahelt ha, raps 3 ümber. Olemas on oma kuivati ja tehnika jaoks on mahukas masinakuur. Loomade piimaand jääb 6500 kg ümber, ise tehakse rullsilo, loomad saavad lisaks ka kuivheina. Investeeringutoetuste abil on soetatud vajalik põlluharimistehnika.    

Nutikate lahenduste kasutajad – Lau Raja talu, Raplamaa

Asukoht: Raplamaa, Kehtna vald, Lau küla

Tootmissuund: piimakarjakasvatus, lihaveisekasvatus

Juba kaugelt jääb silma kogukas kaarhall, mis lähemal vaatlusel osutub laudaks. Perekond Muulmannid kohandasid soodsalt hangitud kaared väikese ümberehitusega lihaveiste uueks peavarjuks. Loovat mõtlemist ja olemasoleva oskuslikku ärakasutamist on talus näha mujalgi. Haritavat maad on veidi üle saja hektari, millele lisandub 70 ha metsa. Lüpsilehmi on talus praegu 45, keskmine väljalüps 8000 kg ümber. Noor- ja nuumloomi on kokku veidi üle 100. Suurt rõhku on pandud karjamaade eeskujulikule kvaliteedile. Põhiliselt oma vajaduse tarbeks ja riskide hajutamiseks on püsti pandud ka väike saekaater. Eelmisel aastal rekonstrueeriti täielikult vana talumaja, kuhu tänulikud lapsed tegid ema jaoks korraliku käsitöötoa.

Eesti Talupidajate Keskliit