Aiandusrahvas tahab võõrtööliste palkamiseks leebemaid nõudeid

Aiandusrahvas tahab võõrtööliste palkamiseks leebemaid nõudeid

Eesti aiandusliit soovib riigilt maksusoodustusi, mis võimaldaksid aiandusettevõtetel tööjõupõua leevendamiseks kasutada hooajatöödel koolilapsi ja võõrtöölisi senisest leebematel tingimustel.

Sel nädalal põllumajandusministeeriumile saadetud pöördumises pakub aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin kaalumiseks välja ettepaneku vabastada aiandussektori ettevõtted koolivaheajal töötavate laste pealt 33% sotsiaalmaksu tasumisest.

Samuti soovib aiandusliit, et riik leevendaks kolmandatest riikidest ajutiselt hooajatöödeks sissetoodava tööjõu kasutamise tingimusi, mis praegu sunnivad Eesti tööandjaid maksma võõrtöölistele kõrgemat palka, kui makstakse näiteks hooajatöödel Soomes.

“Meie andmetel kohustab riik maksma näiteks Ukrainast pärit töölisele lihtsa põllutöö eest 1,25 Eesti keskmist palka, Soomes on samasuguse töötaja palgatase sama töö eest ligi 30–40% madalam,” märgib Strastin. “Soovime, et Eesti võrdsustaks tingimused naaberriikidega, kellega meie ettevõtted peavad lähiturgudel konkureerima.”

Aiandus nõuab kõige rohkem inimtööjõudu

Aiandus on valdkond, kus tootmise iseärasustest tulenevalt kasutatakse põllumajanduses kõige rohkem inimtööjõudu. Kuna elanike väljaränne Eestist aga jätkub ja riigi poliitika ei soosi kolmandatest riikidest ajutise tööjõu sissetoomist, siis on aiandustootjad Raimond Strastini sõnul tööjõu nappuse tõttu üha rohkem hädas saagikoristusega. Näiteks ainuüksi maasikakasvatuses oleks marjade valmimise tippajal võimalik lisaks olemasolevatele töötajatele ajutist tööd pakkuda ca 200 inimesele.

“Mõistame Eesti riigi taotlust intelligentsete ja hästi tasustatud töökohtade loomisel, kuid keegi peab ka kõik need intelligentsed töötajad ära toitma ja nende jaoks põllult saagi koristama,” osutab Strastin.

Eesti üks suuremaid maasikakasvatajaid, tartlane Valdis Kaskema ütles, et kui Eestis on prioriteediks tõsta toiduainetega isevarustuse taset, siis aiandussektoris oleks mõistlik sellele kaasa aidata maksude vähendamisega tööjõukuludelt. “Kui me räägime õpilaste kasutamisest tööjõuna, siis õpilased on ju sotsiaalselt kindlustatud, milleks siis nende pealt veel 33% maksta,” tõi ta näite. Maasikakasvatajad on Kaskema sõnul hea meelega valmis lapsi suvel tipphooajal tööle võtma, kuid paraku puudub praegu selleks stiimul. Niigi tuleb laste tööle võtmise puhul arvestada lühema tööpäevaga.

Kaskema lisas, et hooajatöödele võiks värvata ka töötuid, aga kahjuks pole see võimalik, sest sel juhul kaotaksid nad oma töötu abiraha.

Võõrtöölistele tuleb maksta liiga suurt palka

Sel aastal tõi Valdis Kaskema endale esimest korda töölisi Ukrainast, kes olid ametis nii maasikataimede istutamise, rohimise kui ka saagi korjamisega. Seitsme Ukrainast saabunud hooajatöölise töösse suhtumisega jäi Kaskema igati rahule, kuid paraku tekitab raskusi maksta neile Eesti riigis võõrtöölistele ettenähtud palka, mis aiandussektoris teeb 1100 eurot + maksud. “Enne ei anta neile viisatki, kui sa pole alla kirjutanud, et kohustud maksma neile 1100 eurot kuus,” lausus Kaskema, kelle sõnul pole sellise summaga võimalik kuigi palju inimesi palgata.

“Kui see number tuleks allapoole, siis võiksime julgelt palju rohkem inimesi võtta,” lisas ta, pidades vastuvõetavaks töötasuks 800 eurot, mis on aiandussektoris keskmine palk.

Raimond Strastin märkis, et kui tööandja peab praegu Ukraina hooajatöölist palgates maksma summa, mis koos sellelt tasutavate maksudega teeb kokku ligi 1500 eurot, siis ei vasta see Eestis lihttöö eest makstava üldise palga tasemele.

“Maxima müüja või koristaja palk ei ole ju praegu 1500 eurot, vaid märksa madalam,” sõnas Strastin, kelle sõnul ületab välismaise hooajatöölise palk Eestis juba kõrgema elatustasemega Soome hooajatööliste palkasid. “See on ju täiesti ajuvaba,” möönis aiandusliidu juht ja kutsus valitsust silmi avama. “Kui praegu on lihtsa kapsakorjaja palk 600–700 eurot, siis 1100 euro maksmine on turutingimuste moonutamine,” lisas ta.

Saaremaa suurim köögiviljakasvataja Guido Lindmäe ütles, et temalgi on just kapsakoristusel aeg-ajalt töökäsi rohkem vaja, kui neid võtta on. Porgandi-, peedi- ja kartulikoristusel aitab tööjõupuudusest üle kombaini kasutamine.

Hoopis suurem probleem on Lindmäe hinnangul aga kaubanduskettidega, kes suruvad kohaliku köögivilja hinna nii alla, et tasuvus kaob ära. Tema sõnul Eesti kaubandusvõrk justkui lausa otsib välismaalt köögiviljade laojääke, mis saadakse kätte väga soodsa hinnaga ja müüakse siinsele tarbijale soodsalt maha.

“See on nii kaupmeestele kui ka Eesti tarbijatele tegelikult väga hea, kuid kohalikud köögiviljakasvatajad peavad seetõttu töötama kasumita ja aiandussektori palgad on madalad,” selgitas Lindmäe, kes ei suuda seetõttu tõsta ka oma töötajate palka. “Mul on täitsa häbi inimestele kogu aeg seda miinimumpalka maksta, aga ma lihtsalt ei suuda maksta töötajatele normaalset tasu.” 

Ain Lember, 11.10.2014,Saarte Hääl 

 

2014-10-13T10:00:00+00:00 Esmaspäev, 13. oktoober, 2014|Uudised|