Avaldatud: 4. veebruar 2013Kategooriad: Uudised

Silja Lättemäe, Maaleht (24.01.2013)

Minister Helir-Valdor Seeder, kelle kutsusid solvatud nõuandekeskused kohut mõistma, peatas viimasel hetkel Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) plaani rajada igasse maakonnakeskusesse uus riiklik nõuandebüroo.

Veel sel esmaspäeval oli Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse esimees Raul Rosenberg väge täis, kirjeldades kujukalt, millised kardinaalsed pöörded nõuandemaastikul kohe juhtuma hakkavad.

“Eestis on praegu 15 tunnustatud nõuandekeskust ja 130 kutsetunnistusega konsulenti, aga kõik need äriühingud, ja FIEd tegutsevad omaette. Kogu nõuandesüsteem on nii juhitamatu ja killustunud, et ei saa edasi areneda,” selgitas Rosenberg.

Plaanis oli kardinaalselt muuta nõuandetegevust juba alates tänavu 1. juulist. Ka oli põllumajandusministeerium vastu võtnud otsuse, et 1. juulist kaob nõuandekeskustelt teabeleviks mõeldud raha.

Nii raha kadumine kui ka tegevusvälja ahendamine on juba mitmendat nädalat hoidnud ärevil nõuandekeskusi maakondades.

Kas aitas kaasa Maalehe sekkumine, kui asusime probleemlugu kirjutama, või tõusis seniste konsulentide pahameel liiga kõrgele, aga vahetult enne Maalehe trükkiminekut tegi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kannapöörde ja otsustas päevapealt kõigile nõuandetegevuse muudatustele kriipsu peale tõmmata.

Tõmbab pingeid maha

“Korraldasime kiire arutelu ministeeriumis ja tegime uue otsuse, et sel aastal midagi põhimõttelist nõuandetegevuses ei muutu – ei rahastamine ega nõuande korraldamine,” teatas Helir-Valdor Seeder Maalehele kolmapäeval. Minister ei eitanud, et kannapööret sundis teda tegema kõigi nõuandekeskuste emotsionaalne pöördumine ministri poole, samuti pahameelepuhangud konsulentide seas.

“Selleks et pingeid maha võtta, lükkasime nõuandetegevuse reformimise pool aastat edasi. Me ei hakka kelleltki poole aasta pealt raha ära võtma, teabelevi raha jagatakse kõigile keskustele ka pärast 1. juulit,” tahab minister kõiki asjaosalisi rahustada.

Samas imestab minister nõuandekeskuste pahameele üle.

“Aastaid ei ole nõuandekeskused teinud avaldusi, minuni ei ole jõudnud ühtegi meelepahapuhangut, ja nüüd siis sellised emotsionaalsed pöördumised,” imestab minister.

Seeder rõhutab, et ehkki nõuandetegevuse reformimine lükatakse pool aastat edasi, ei tähenda see, et asjad nõustamismaastikul jäävadki muutumatuks.

Ees ootavad veel tulised arutelud nõuandetegevuse tuleviku üle, et alates aastast 2014 reformid käima panna.

MES on Tartus asuva keskuse kaudu juba kaks aastat koordineerinud Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistust. Kõigi nõuandekeskustega on nüüdseks sõlmitud ka ühise tegutsemise kokkulepe, aga ühtselt töötavat organisatsiooni pole siiani suudetud luua.

Nüüd on MES hakanud ise otsustavalt tegutsema. Kõigepealt taotletakse enda nimetamist tunnustatud nõuandekeskuseks ja siis tahetakse rajada MESi juhtimisel riiklikku nõuandeorganisatsiooni.

Raul Rosenberg ei teinud saladust, et uus üleriigiline nõuandeteenistus oleks hakanud otseselt konkureerima seniste maakondlike nõuandekeskustega, pakkudes konsulentidele palgatööd töölepinguga. Rohkem soovitakse koostööd ka teadlastega.

Tüli raha pärast

Igal aastal eraldatakse riigieelarvest raha põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse arendamiseks. Tänavu on see summa umbes 560000 eurot.

Tänavu otsustati algul, et alates 1. juulist ei saa kohalikud nõuandekeskused enam nn teabelevi raha, mis on ühele keskusele 727 eurot kuus ja mõeldud teabeleviteenuse osutamiseks.

“Aastaid on teabelevi raha olnud paljudele maakondlikele põllumajandus- ja nõustamisorganisatsioonidele ülalpidamisraha,” selgitab Rosenberg, viidates sellele, et rohkem mõeldakse rahale kui nõuandeteenuse arendamisele.

Nüüd on minister Seeder otsustanud siiski veel tänavuse aasta lõpuni teabelevi raha maakondlikele nõuandekeskustele jagada.

Põllumajandusminister selgitab, et variante on mitu: kas jätkatakse MESi all või moodustatakse uus organisatsioon konsulentide või tootjate juhtimisel.

Eesti poisid, tulge üle!

Loomulikult on sellised vangerdused ajanud harja punaseks senistel kogenud konsulentidel, kes on siiani ihust ja hingest maainimesi nõustanud.

“Praegu käib Andres Vinni (Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige – toim) mööda Eestit ringi, et konsulentidega nõuandekeskuste selja taga läbirääkimisi pidada ja neid üle meelitada,” räägib taimekasvatuskonsulent Ene Milvaste Järvamaal tegutsevast MTÜst Abiks Põllumehele.

Milvaste lisab, et tema teada ei ole praegu küll kedagi õnnestunud uude süsteemi värvata, aga selliseid konsulente ju ikka leiab, kel pole senisel nõuandemaastikul hästi läinud.

“See on vastuvõetamatu, kui riigi rahaga tehakse konkureeriv nõustamiskeskus, kus hakkavad tööle inimesed, kel pole aimugi põllumajandusnõustamisest või kes on oma senises nõustamistöös läbi kukkunud,” rõhutab Milvaste.

“Riigi rahaga tahetakse meil vägisi käsi väänata, see ei ole võrdne konkurents. Kui MES teeb nüüd iseendast nõuandekeskuse ja hakkab ainult ennast rahastama − seda on ebameeldiv tõdeda. Aga meie töötame ikka edasi ka ebavõrdses konkurentsis,” teatab Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juhataja Olavy Sülla.

Sülla lisab, et MES ei saanud seniste nõuandekeskustega kokkuleppele, et nad oma tegevuse MESile üle annaksid.

“Keskustel polnud mingit huvi oma tegemisi MESile üle anda, nad kartsid kaotada oma sõltumatust ja otsustusõigust,” tõdeb Raul Rosenberg, et koostöö ei sujunud sugugi.

“Oleme alati avatud koostööks, aga MES ei ole kohalikele nõuandekeskustele teinud ühtegi ettepanekut läbirääkimisteks, nii et ei ole, millega liituda,” teatab Ida-Virumaa Talupidajate Liidu direktor-konsulent Arvo Aller. Ka nendib Aller, et esialgse ühise tegutsemise kokkuleppega olid nemad päri, aga lõpuks tegi MES hoopis uue ja teistsuguse otsuse nende selja taga.

Põllumehed elevil

Põllumehed kui teenuse tarbijad ootavad uuendusi huviga. “Oleks väga teretulnud, kui Põlvas tehtaks uuendusi, sest mina, nagu mitmed teisedki põllumehed, pole praeguse Põlva nõuandetegevusega sugugi rahul. Seal ei olnud põllumehesõbralik suhtumine, nii et lõpuks tuli mul minna konsulentide juurde Tartusse,” räägib teraviljakasvataja Meelis Kokkmaa Põlvamaalt.

Taimekasvatusalast nõu küsib ta tavaliselt nende firmade esindajatelt, kes tarnivad talle väetist, samuti kohalikelt vanematelt talumeestelt. Kokkmaal oleks küll hea meel, kui kohapeal tegutseks kogenud taimekasvatuskonsulent.

“Meie kiidame oma Harju konsulente. Algul tarvitasime nende nõuandeid väga usinalt, aga nüüd oleme ise ka juba targemaks saanud,” teatab piimakarjakasvataja Maarja Simovart. Samas oletab taluperenaine, et küllap noorematele oleks vaja nõuannetesse ka värskemat verd ja uudsust.

“Mingit vahet pole, kes seda nõuandetegevust korraldab, kas taluliit või MES, peaasi et konsulent oleks usaldusväärne ja pädev,” rõhutab Võrumaa talumees ja talumeierei omanik Tiit Niilo. Kogenud põllumehena võiks ta ise ka teistele nõu anda. “Aga mul pole ju litsentsi!” laiutab Niilo käsi. Ta lisab, et põllumajandusettevõtjad nõustavadki sageli üksteist omavahel.

“On igati normaalne, et keegi ostab praktiku käest teenust, aga ametlikult on nõuande müümine ikkagi litsentsiga tegevus ja talumeestel litsentse ei ole,” selgitab Niilo.

Pöördusid ministri poole

Ümberkorraldused on ärevile ajanud kõiki maakondlikke tunnustatud nõuandekeskusi (TNK). Nende esindajad kogunesid 14. jaanuaril Viljandisse olukorda arutama ja koostasid põllumajandusministrile pöördumise, milles paluvad ümberkorraldused peatada.

Pöördumises teatatakse: “Meie arvates ei ole MES nõuandesüsteemi koordineerimisega hakkama saanud – põhjuseks tegutsemine vaid omaenese tarkusest, oskusteabe puudumine ja tunnustatud nõuandekeskuste ettepanekute ignoreerimine.”

Ka viidatakse pöördumises, et “MES on alustanud konsulentide värbamist uude loodavasse nõuandekeskusesse, tehes seda tegutsevate nõuandekeskuste eest salaja ning arvestamata, et enamus konsulente on seotud konkreetsete nõuandekeskustega pikaajaliste lepingutega. Sellise tegevusega halvendatakse olemasolevate TNKde võimekust”.

Tunnustatud nõuandekeskused on otsustanud hiljemalt 1. märtsiks 2013 moodustada TNKde baasil katusorganisatsiooni, mille eesmärk on nõuannet ja teabelevi koordineerida.

“Oleme valmis alates 1. juulist üle võtma Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arendamise ja selle juhtimise ning sõlmima ministeeriumiga halduslepingu. Meil on selleks oskusteave, kogemused, kliendibaas ja sihtgrupid ning konsulentide toetus,” rõhutavad nõuandekeskused.

Pöördumine, mille on allkirjastanud kõigi 15 maakondliku nõuandekeskuse esindajad, esitati põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile eelmisel nädalal. Nõuandekeskustega kohtub põllumajandusminister 8. veebruaril.


ARENG

Nõuandesüsteem Eestis

– 1991 − esimese nõuandesüsteemi loomine Eesti Talupidajate Keskliidu (ETKL) poolt. Süsteem liitis piirkondlike taluliitude nõuandekeskused, õppekeskused kahe taluliidu (Harju ja Viljandi) juures ning Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse.

– 1993 − käivitus ETKLi ja Taani Põllumajanduse Nõuandekeskuse ühisprojekt ETKLi nõuandesüsteemi ülesehitamiseks taluliitude baasil. Nõuandesüsteemi struktuur ühildati taluliidu struktuuriga.

– 1994 − käivitus nõuandeühistute loomine Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal Saksa ja Eesti põllumajandusministeeriumide rahalisel toel. Loodi Eesti Konsulentide Ühing (EKÜ).

– 1995 − käivitati riiklik nõuandeprogramm. Pandi alus lepingulistele suhetele nõustaja ja tootja vahel.

– 1997 − EKÜ eestvedamisel alustati konsulentide atesteerimisega, mille eesmärk oli nõustajate kvalifikatsiooni kontrolliga tõsta nõuande kvaliteeti.

– 2002 − korraldati riigihange, mille tulemusena maakondadesse loodi kas talupidajate või tootjate liitude juurde teabelevikeskused. Informatsioonilevi programmi jätkas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).

– 2005 − maakondade nõuandekeskused tunnustati. 
EPKK sai ülesande korraldada tootjate vajaduste analüüs, 
tagada nõuandekeskuste pakutava informatsiooni taseme ühtlustumine, konsulentide väljaõpe ja täienduskoolitus.

– 2007 − loodi Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistuse Koordineeriv Keskus, millel oli põllumajandusministeeriumi 
ja nõuandekeskuste ning konsulentide vahendaja roll.

– 2010 − nõuandeteenistuse koordineerimisega hakkas tegelema MES.

– 2011 − MES ja tunnustatud nõuandekeskused ning tootjate või erialaorganisatsioonid sõlmisid ühise tegutsemise kokkuleppe, millega vabatahtlikult ühinenud liikmed olid nõus ühtse nõuandeorganisatsiooni loomisega aastaks 2013.

– 2013 algus – MES ja olemasolevad nõuandekeskused pole jõudnud ümberkorralduste osas kokkuleppele. MES alustab oma keskuste loomist.

Allikas: Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/