Alpakad on parimad stressimaandajad

Alpakad on parimad stressimaandajad

Kitsekasvatusega tuntuks saanud Konju mõisa tal­lu saabusid paar nädalat tagasi kaks alpakat, lä­hipäevil lisanduvad loomaperre kaks hobust ning mõne aja pärast tõenäoliselt ka šoti mägiveis.

Konju kitsetalli alpakad Adele ja Oskar käituvad laudast õue pääsedes nagu ülemeelikud kutsikad: teevad naljakaid hüppeid, lasevad oma pikad kaelad otsekui hiilides maadli­gi ja püherdavad lustiga lu­mes.

Sealsamas rahulikult asjatanud kitsed ja vasikad pagevad ennenägematute elukate eest igaks juhuks piisavalt kaugele ja jäävad seal musta-valgekir­ju müürina laudaukse lähistel toimuvat pingsalt jälgima.

Harjumise aeg

Paar nädalat tagasi Muhu­maalt Ida-Virumaale jõudnud alpakasid esialgu veel oma­tahtsi lauda ja õue vahet käi­ma ei lubata.

"Neil võib alguses stress ol­la ja siis kipuvad igasugused hädad välja lööma, nii et esi­mene kuu aega on parem neid eraldi hoida ja jälgida," põh­jendab peremees Martin Repinski.

Selsamal põhjusel pole tu­rismitalu külastavaid suure­maid gruppe veel alpakasid kaema lubatud. Mõne inime­se kaupa tulijatele on neid näi­datud küll – nõnda harjuvad ka loomad inimestega paremini.

"Muhumaa jaanalinnufarm, kust me nad tõime, on talvel külastajatele suletud; loomad elavad siis siseruumides ja ini­mestega eriti kokku ei puutu, nii et neile peab siin nüüd har­jumiseks aega andma. Alpaka-tüdruk on üldiselt julgem – kui tema ees läheb, julgeb poiss ka järele minna," räägib perenai­ne Oksana.

Adele on pisut vanem ka – novembris sai aastaseks; Oskaril on esimene sünnipäev al­les märtsis.

"Alpakadel on üsna pikk lap­sepõlv – paaritada saab neid al­les kaheaastaselt," märgib ta.

Paaritamise mõte on pere­rahval küll, aga arvestades, et alpakade tiinus kestab 11 kuud ja tavaliselt sünnib ainult üks poeg, mingit suurema karja plaani ei peeta. Iseasi, kui loo­mi juurde osta, aga siin hak­kab määrama hind.

"Nende kahe eest maksin kokku 2760 eurot, tüdruk oli peaaegu kolm korda kallim kui poiss," ei tee Martin Repinski hinnast saladust.

Nii et suuremates kogustes hinnalist alpakavillast lõnga sellest talust tulemas ei ole.

Loomadega stressi vastu

Esimest korda nägi Martin alpakasid Soomes, kui noortalunikud seal ideid ja kogemu­si käisid saamas.

"Seal on palju selliseid sotsiaaltalusid, kus mõninga­te haigustega inimesed saa­vad käia ennast ravimas: ela­vad kohapeal ja saavad seal ka natuke loomadega tööd te­ha. Ühes talus olid alpakad, ke­da hinnatakse stressi ja dep­ressiooni ravis väga kõrgelt," räägib ta.

Kui sinnamaani olid Repinskid oma talus turismisuunda arendades pidanud silmas ennekõike lastele ja noorte­le maaelu ja taluloomade tut­tavamaks tegemist, siis nüüd võeti kõrvale ka loomade ra­viv ja rahustav toime.

"Paljudel lastel on suur probleem agressiivsus. Nad veedavad nii palju aega ar­vutis ja suhtlevad omavahel internetis, et päriselus ei os­kagi teiste lastega õieti su­helda," teab Martin Repinski oma lasteaias käiva poja kau­du, et kaklusi tuleb ikka üsna sageli ette.

"Tema rühm, kus on palju probleemseid lapsi, käis meil farmis ekskursioonil ja oli selgelt näha, kuidas käitumi­ne muutus – nad suhtlesid loo­madega koos olles ka omava­hel hoopis paremini."

Põllumajanduse mainet turgutada

Martin Repinski – mäletab kooliajast, et maatööga tege­lemine oli eakaaslaste seas üs­nagi põlu all.

"Ma ei saanud niisugustest juttudest aru; mina olin uhke, et sellega tegelesin. Nüüd on suhtumine muutumas, noortalunike liiduski kasvab liikmete arv pidevalt."

Linnalastest talunikke ilm­selt ei saa, ent suhtumist maa­töö tegijaisse saab neid maast-madalast maaeluga tuttavaks tehes kujundada küll.

"Näitame lastele kitse­de lüpsmist,viime nad leh­made juurde ja vasikalauta, kus on ka kitsi, laseme kom­baini peal sõita – ostsin hilju­ti naabertalust vana kombai­ni, millega tööd enam teha ei saa, aga liigub veel küll -, pa­kume kitsepiima maitsta. Lõ­puks läheme Voka spordihoo­nesse ja vaatame seal õppevideot, kuidas piimast jogurt ja muud maitsvad asjad valmi­vad," kirjeldab Martin talus juba mõnda aega pakutavaid ekskursioone.

Toila kooli lapsed on kodu lähedal pakutavat talukülastuse võimalust klasside kau­pa kasutanud, aga käiakse kaugemaltki. Eelmisel aastal, mil selle suunaga alles alusta­ti, korraldati juba 40 ekskur­siooni.

Et lastel veel põnevam oleks, tuuakse Konjusse lähi­päevil kaks hobust. Kas kuna­gi ka hipoteraapia võimalus te­kib, sõltub sobiva asjatundja leidmisest.

Üks šoti mägiveis on pere­mehel samuti karja täiendu­sena mõttes soetada, samuti paar lammast ja põrsast. Ja ehk mõni kana või part laudas praegu kaagatavale hanepaarile seltsiks.

Talu turismisuunda peab Martin Repinski pigem hobiks ja missiooniks, millest rahalist tulu pole eriti loota. Äraelami­ne ja arenemine ning sellesa­ma hobi ülalpidamine on ikka lehmade ja kitsede kui Kon­ju mõisa talu kaubamärgi kan­da.

Kakssada kitse on juba poe­ginud või kohe-kohe poegimas, tallesid on 50 ja 70 vahel (nen­de arv muutub pidevalt), lüp­sab 50-60 kitse ja päevane pii­makogus on saja liitri ringis. Kõik see müüakse linnades ringi sõitvast piimaautost ot­se inimestele.

Kuu lõpus tuuakse Lätist veel sada kitse lisaks. Martin Repinski usub, et see on tal va­hest viimane kord kitsi osta – edasine täiendus peaks juba oma karjast tulema.

Piim juustuks

Seda, et kitsepiima üle hak­kab jääma, pole karta – juba selle kuu lõpus saab valmis esimene proovipartii juustu, peatselt saabub juustuvanne riburada juurde ja juustutootmine läheb suuremas mahus lahti.

"Maaülikoolis on võimalik kasutada laborit, kus on või­malik väiksemate piimakogus­tega katsetada," läheb pereme­he sõnul juustu tegemisel ka­sutusse nii lehma- kui kitse­piim.

Peatselt on talu juurde tek­kimas pisike pood, kus haka­takse müüma nii otsest talu-toodangut kui ka seepe, vannipärleid ja muid põnevaid loo­duslikke tooteid, mille valmis­tamisel kitsepiima on kasuta­tud.

8. aprillist saab Konju mõi­sa talust ametlikult mahetalu.

ALPAKAD

* Pärit Lõuna-Ameerikast, kuuluvad kaamellaste sugu-konda; eluiga on umbes 20 aastat.

* Alpakasid on kasvata­tud Andides Inka tsivilisat­siooni aegadest peale; ena­mik populatsioonist elab Peruus.

* Alpaka on koduloom, keda peetakse väärtusliku peene kiuga villa pärast, mis on lambavillast oluliselt soojem ega ärrita nahka.

* Neid pügatakse kord aastas, ühelt loomalt võib saada kuni 7 kilo villa.  

Allikas: www.jaanalind.ee

Külli Kriis, Põhjarannik (09.02.2013)

2013-02-09T10:00:00+00:00Laupäev, 9. veebruar, 2013|Uudised|