Eestisse on esmakordselt jõudnud tamme-äkksurma nimeline taimehaigus. Põllumajandusameti kinnitusel on seenhaigusele vastuvõtlikke taimi palju, kuid põhiliselt levib see rododendronitel.
Põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja Riina Koidumaa selgitas VIkerraadio saates "Uudis+", et kuigi nime poolest võiks arvata, et seenhaigus tamme-äkksurm kahjustab vaid tammesid, on Eestis seda leitud põhiliselt rododendronitel.
"Seni oleme haigust leidnud nendel taimedel, mis on meile toodud teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja nüüd ka meie enda tootja juurest," märkis Koidumaa.
Praegune juhtum on spetsialisti sõnul esmakordne, kui seda haigust on leitud Eestis kasvatatud taimedel. Samas kuna tamme-äkksurm on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides laialt levinud ja Eestisse tuuakse taimi, eriti rododendroneid, päris palju sisse, siis on põllumajandusamet monitooringut haiguse tuvastamiseks teostanud alates 2005. aastast. "Alates 2006. aastast on meil olnud ka leide ehk aianduskeskuste või teiste müügikohtade kontrollimisel on seda haigust leitud, aga ainult rododendronitel," tõdes Koidumaa.
Aastate lõikes on leide olnud mitmetes müügikohtades, kuid alati ei õnnestu haigust kohe tuvastada, kuna sajaprotsendilist kontrolli Euroopa Liidu sees ei tehta, vaid tehakse pisteliselt.
Koidumaa kirjeldas, et põhilised haigustunnused rododendronitel on võrsete närbumine ja lehe laiksus ehk taimedele tekivad pruunikad laigud. "Kuigi alati, kui inimene näeb mingeid imelikke laike oma taimedel, siis see ei pruugi tähendada, et tegemist on tamme-äkksurmaga."
Spetsialisti sõnul on tamme-äkksurma levikuviise palju ning kuna tegemist on seenhaigusega, võivad selle haigustekitajast poorid levida teistele taimedele edasi nii tuule kui ka veepritsmetega.
See, kui kiiresti tamme-äkksurm haigelt taimelt teistele levib, oleneb Koidumaa sõnul sellest, mis taimed naabruses kasvavad ja kas seal on taimi, mis on haiguse peremeestaimed või mitte. "Vaevalt, et massilist levikut tekib, hetkel meil ei ole selliseid juhtumeid olnud."
Tamme-äkksurma peremeestaimi on Koidumaa kinnitusel palju. "Aga rohkem vastuvõtlikud liigid on näiteks, sirel, kanarbik, vahtrad, pöögid, lodjapuud. Need inimesed, kes on ostnud sel kevadel Tartus OÜ-st Aiasõber rododendronei, võiksid oma taimi jälgida ja kahtluse korral pöörduda kindlasti meie keskuse poole," rääkis Koidumaa.
Selleks, et seda haigust tuvastada, tuleb võtta proovid ja määrata see laboratoorsel teel. Kõige õigem on Koidumaa sõnul võtta kahtluse korral ühendust põllumajandusameti maakonnakeskusega ja kutsuda sealt inspektor proovi võtma.
Merili Nael, ERR Uudised
