Analüütik Jorge Núñez Ferrer, kes on Euroopa Liidu eelarvekõnelust jälginud ligi 20 aastat, arvab, et Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika vajab tõsiseid reforme.
Balti põllumeeste kurb argipäev, mida meie diplomaadid ja ministrid juba kuid enne Euroopa Ülemkogu ja Belarus-traktori mobiliseerimist Brüsselis korrutanud on, viis Herman van Rompuy viimaks ka oodatud arvude kirjapanemiseni. Eelarve kärpimise asemel mängis van Rompuy meeskond numbrid ümber selliselt, et madalaim toetusmäär tõuseb eelarveprojektis tasemele, millega Baltimaad tõenäoliselt rahul on – ehk umbes 75%-ni Euroopa Liidu keskmisest, vahendas "Välisilm".
"Küllap ka Belarus aitas. Üldiselt selle Ülemkogu kohta ma ütleksin, et Brüsselist lahkudes on tuju märksa parem kui Brüsselisse tulles. Läbiräkäimistel me tulemust küll ei saavutanud, aga sammusime pikkade sammudega kokkuleppe suunas," rääkis peaminister Andrus Ansip pärast Ülemkogu.
Kokkuvõttes ei kaotanud ka eelarve vähendamist nõudnud Briti peaminister David Cameron, sest kui ajakirjanikud ja kaamerad ruumist lahkusid, olevat sõjakast Briti peaministrist saanud üsna mõistlik koostööpartner, kes leidis mõttekaaslasi nii Saksa kantsleri kui ka Rootsi ja Hollandi peaministrite näol.
Herman van Rompuy meeskonnalt oodatakse nüüd pealinnades uut eelarvekava, mis peaks viimasest ettepanekust olema 30 miljardi võrra kõhnem.
"Muidugi pole lihtne leida nii suuri kärpekohti sedavõrd lühikese aja jooksul. President peab nüüd need kärpekohad leidma. Hea uudis on see, et ka netomaksjad nõustusid, et neid kärpeid ei peaks tegema ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika arvelt," rääkis Läti peaminister Valdis Dombrovskis.
"On raske näha igasuguse poliitilise loogika järgi, et neid präänikuid hakatakse tagasi võtma. Aga eelarve üldmaht läheb veel kärpimisele ja ainult halduskuludest seda vajalikku kärbet seda ka ei võeta," märkis Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Matti Maasikas.
Doktor Jorge Núñez Ferrer on Euroopa Liidu eelarvekõnelusi jälginud ligi 20 aastat. Umbes sama kaua on ta ka rääkinud, et ühtne põllumajanduspoliitika vajab tõsiseid reforme.
"Ilmselgelt tuleks kärpida ühtset põllumajanduspoliitikat. Aga kuna selle raames üritatakse praegu raha ümber jaotad vana ja uue Euroopa vahel, siis kui seda kärpida, peaksid vanad liikmesriigid, näiteks Prantsusmaa, elama üle kõige suuremad kärped," selgitas CEPSi analüütik Núñez Ferrer.
Nagu arvata võib, ei taha Francois Hollande sellest midagi kuulda.
"Kui mõni riik on nii huvitatud oma põllumajanduse kaitsmisest nagu Prantsusmaa, miks nad ei tee seda oma raha eest. Miks ei või CAP olla kaasfinantseeritud? Aitad vaesematel maksta toetusi ja rikkad maksavad ise. Aga see töötab täpselt vastupidi, Eesti maksis eelmisel perioodil toetusi juurde. See on osa EU eelarve absurdsusest. Euroopa Liidu eelarve probleem ongi see, et see on reaalsusest liiga kaugel, teeb asju, mis peaksid teineteist välistama. Aga me oleme sellega ära harjunud. Aga nüüd võib olla hetk seda rünnata," rääkis Núñez Ferrer.
"Seda on väga raske näha. Põllumajanduse lobitöö on igas riigis nii tugev ja nähtav ja valus, et valitsused ei taha jätta mingitki ruumi selleks, et tema põllumehed ja farmerid hakkaksid nõudma, et maksa midagi juurde. Eestil ja teistel Balti riikidel on see õigus praegu, kuna meil on nii madalad otsetoetused praegu, aga ka see on suurte raskustega tulnud eriluba," selgitas Matti Maasikas.
Kui põllumajandusest ei kärbita, kardab mõnigi, et peaministritel võib tekkida ahvatlus ära nudida uustulnukas eelarvereal – Euroopa Ühendamise Rahastu, mis tähendaks Eestile Rail Balticust loobumist.
"Õnneks van Rompuy üritas seda kaitsta. Ja mul on tunne, et on mingi kokkulepe, et teaduse ja Euroopa Ühendamise Rahastute kallale ei minda. See pole lihtsalt õige," märkis Jorge Núñez Ferrer.
Kuigi valitsusjuhid ja riigipead kinnitasid läinud nädala Ülemkogul, et õhkkond oli töine ja konstruktiivne, pole välistatud, et van Rompuy ei suuda 27 riigi konsensust saavutada 2013. ega ka 2014. aasta alguseks, mil täna vaidluseks olevat ligi triljonit eurot otsast kulutama peaks hakkama.
"See tähendaks, et 2013. aasta eelarve jätkuks. Naljakal kombel saaks Suurbritannia oma tagasimakse täiel määral," ütles Núñez Ferrer.
Kõikide teiste riikide puhul, kel uue eelarveprojekti järgi tagasimakset osaliselt vähendati, need lõppeksid kõik 2013 aastal ära.
"Praegune eelarvekava on ikka rohkem tulevikku vaatav, ta on ikka parem, kui see praegune. Eestil on kõik põhjused soovida ja tegutseda aktiivselt selle nimel, et see kokkulepe sünniks," ütles Matti Maasikas.
Johannes Tralla, Brüssel
Toimetas Merili Nael
ERR Uudised (26.11.2012)
