Ühe ikaldus on teise võimalus, võiks parafraseerida Eesti vanasõna, lugedes tänase Äripäeva artiklit rapsihindade uutest rekorditest.
Ameerika Ühendriikide viimase 56 aasta suurim ja samuti Euroopa viljaaita Ukrainat tabanud põud on tõstnud rapsihinna enneolematult kõrgele, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas. Ainuüksi viimase kolme nädalaga on hind tõusnud pea kümme protsenti. Äripäeva hinnangul tuleks põllumeestel võimalusest kinni haarata: ühelt poolt oma toodangu eest õiglast hinda küsida ja teisalt tutvustada end usaldusväärse partnerina, et ka edaspidi suuremat tulu teenida.
Tark ei torma. Muidugi ei saa sellest teha kohe kaugeleulatuvaid plaane või järeldusi. Veidi liialdades, asuda laenu võtma ja külvipinda suurendama. Aga sama lühinägelik on lasta käest võimalus lisatulu teenida ja uusi müügivõimalusi luua. Viimane on pikaajaliselt isegi olulisem. Sest kuigi lisatulu saab kasutada vajalikeks investeeringuteks või muude kulude katteks, on pikaaegsed ja usaldusväärsed müügilepingud perspektiivsemad. Seda enam, et raps kasvabki meie kliimas hästi.
Eestis on ka teisi perspektiivseid alasid, kus tasub juhusest kinni haarata ja võimalusel uusi püsivad müügisuhted luua. Esimese hooga meenub piimandussektor, kus, tõsi töötlejad, lõikasid kasu Skandinaavias puhkenud võipuudusest. Nii näiteks kasvatas Tere AS eelmisel aastal müüki Skandinaaviasse koguni viis korda kahekümne protsendini kogukäibest. Teisisõnu ei ole nii, et põllumajandus on pidevalt kõik halvasti, lihtsalt headest asjadest kiputakse harva rääkima.
Varjupool. Ilmselt on üheks põhjuseks, miks põllumajandusega tegelevad ettevõtjad pelgavad eelkõige erandlikust edust rääkimist see, et olukorda võivad oma kasuks ära kasutada ka teised. Nii näiteks näeb FIEst väiketalunik Üllar Kaaver kokkuostuhinnaga tõusuga kohe kaasnevaid hinnatõuse põllumeeste varustajatelt. Selliseid märke on Äripäev saanud ka teistelt tootjatelt.
Kuigi konkurents neis valdkondades on Eestis ilmselt teiste riikidega võrreldes mõnevõrra väiksem, ei ole põllumajandus teistest ettevõtlusharudest selle poolest kuidagi eriline. Ikka on ettevõtluses nii, et kombatakse piire, kui kõrget hinda äripartnerilt küsida. Pakkumise ja nõudluse vahekorda.
Potentsiaal. Eesti põllumajanduslikku potentsiaali, olgu see piimakarja või mõne põllukultuuri kasvatus, on korduvalt tunnustatud, sealhulgas välisinvestorid. Teisisõnu on põllumajandussektoril potentsiaal tõusta senisest veelgi edukamaks ekspordivaldkonnaks. Üheks võimaluseks ongi erandolukorrad, mis avavad uksi sinna, kuhu varem pidi piltlikult öeldes ronima läbi kinnise akna.
Suvi toob teisigi häid uudised. Loodetavasti avaneb üks uks avali peatselt ka Venemaale, mille Riigiduuma ratifitseeris eelmisel nädalal liitumise WTOga. Kui seni paotas idanaaber ust oma suva järgi, siis liitumine WTOga peaks andma Eesti põllumeestele tõhusa võtme, et rajada kestvad ja pikaajalised ärisuhted.
Siis jääb põllumeestele alles veel üks ebavõrdsust külvav takistus – Euroopa Liidu põllumajandustoetused. Äripäev toetab põllumeeste võitlust võrdsete toetuste eest ELs, kuid nende tõstmise asemel uutes liikmesmaades vanade tasemele, tuleks neid vastupidi – alandada vanades uute tasemele. Siingi võib Eestil olla unikaalne roll jagada väärtuslikke kärpekogemusi.
Äripäev (18.07.2012)
