Ärimees laiendab jõudsalt musta sõstra kasvupinda

Ärimees laiendab jõudsalt musta sõstra kasvupinda

Toomas Rüütmanni Polli põldudel kasvas sel suvel musta sõstart 26 hektaril, järgmiseks aastaks suurendab ta pinda 28 hektari võrra. Rõngus hakkavad need marjad valmima senise 10 hektari asemel 30 hektaril.

Uusi põõsaid asuti osaühingu Fruitexpert SP juhatuse liikme Toomas Rüütmanni sõnutsi istutama oktoobri keskel. Kuigi vahepeal mahasadanud lumi töö katkestas ning vihma tõttu on põllud märjad ja rasked, loodab Rüütmann enamiku kavandatavast ikkagi juba sel sügisel valmis saada.

Külma ei pelga

Ärimehe ütlemist mööda on must sõstar üsna külmakindel ning senikaua, kui maa veel jääs ei ole, tasub istutustööd teha — siis lähevad taimed kevadel mühinal kasvama ning on sügiseks võimsamad.

«Midagi hullu ei juhtu, kui istikud ka kevadet ootama peavad jääma. Sel juhul lööme nad mullakraavi talvituma,» räägib Rüütmann.

Fruitexpert SP on saanud Euroopa Liidult toetust kokku 86 000 mustasõstraistiku soetamiseks. Praegu mahapandavad taimed annavad esimese mainimisväärse saagi kolme aasta pärast.

Toomas Rüütmann usub, et musta sõstra kasvatamisel on jumet ja tulevikku. Juba mitu aastat on tema põldudelt kogutud marjad rännanud külmutatuna Taani ja Itaaliasse, kus neist on toiduainetööstuses tehtud moosi ja mahla. Osa marju on läinud ka kondiitritööstusesse.

«Põhjamaine mari on lõuna pool kõrges hinnas, sest see on hea ja kvaliteetne ning siin kasutatakse ka vähem taimekaitsevahendeid ja väetisi kui seal kandis. Väga positiivseks on peetud seda, et siinses valge suvega kliimavöötmes tekib tugevam värvipigment,» selgitab Rüütmann. «Et Eestis on suvine temperatuur suhteliselt ühtlane, valmivad ka viljad ühtlaselt. Samuti on enamasti piisavalt sademeid.»

Toomas Rüütmann nendib, et Põhjamaades kasvatatakse musti sõstraid päris suurtel pindadel. «Näiteks Taanis tean 120-hektarilist mustasõstramõisat. Seda peab üleval 1,5 inimest ja aasta põhitöö tehakse 102 päevaga. Vaid koristusperioodil tuleb ühistu, kellele mõis marju müüb, oma kombainiga appi.»

Enne marjakasvatuse laiendamist tegi Rüütmann oma jutu järgi põhjaliku turu-uuringu ning jõudis järeldusele, et Lääne-Euroopas tahetakse meie marja aina enam. Samuti on ta märganud, et siinsedki tööstused on hakanud kodumaise marja vastu rohkem huvi tundma. «Praegu on pahatihti selline absurdne olukord, et Eesti mari läheb kõigepealt külmutatuna Euroopasse ning hiljem ostetakse see vahendajate kaudu tagasi.»

Potentsiaal on vägev

Toomas Rüütmann tuletab meelde, et Vene ajal kasvatati Eestis sõstraid märksa rohkem kui praegu. Toona oli Rõnguski kasvupinda mitusada hektarit ning suured istandused olid Viljandimaal Pollis ja Lahmusel. Kui kord muutus, polnud kasvatajatel marju enam kuhugi panna, aiad jäid laokile ja kombainid amortiseerusid.

Praegu, kui tahetakse taas marjakasvatusele hoog sisse lükata, ongi suurimaks takistuseks olnud koristustehnika puudumine. Kombainid on ju kallid ja sellise investeeringu tegemine riskantne, aga käsitsi korjamine on liiga vaevarikas ja vähe tulus.

Fruitexpert SP on paar viimast suve oma marju koristanud kombainiga Joanna-3. See on järelveetav ning kogub saagi poolelt realt korraga. Säärase masina soetamisel said määravaks soodne hind ja suur korjeprotsent.

Järgmiseks aastaks on sõlmitud uue, täisrealise kombaini ostu leping. Selle muretsemist toetab Eesti maaelu arengukava ning see võimaldab saaki koristada senisest veelgi kiiremini ja efektiivsemalt.

Polli põllud on sobilikud

Toomas Rüütmanni sõnutsi on Pollis ja Rõngus raskepoolsed, viljakad ja hea veesisaldusega mullad ehk täpselt sellised, nagu sõstrakasvatuseks vaja. «Uued istandused on andnud head saaki ja see külvab optimismi,» rõõmustab ta.

Põldudele sorte valides on osaühing eelistanud just masinkorjeks sobilikke. Niisuguseid, mille mari oleks tugevama kestaga ning mille põõsad oleksid õige kuju ja suurusega. Vähe tähtis ei ole muidugi ka saagikus.

Meie kliimavöötmes sobivad Rüütmanni tähelepanekute järgi end idanaabrite juures tõestanud sordid. Tulevikus plaanib ta ka uute Vene sortidega katsetada. «Me ei kavatse kramplikult parajasti kasvatatavatest sortidest kinni pidada, vaid ikka järjest paremaid ja saagikamaid otsida.»

ETTEVÕTJA

Toomas Rüütmann on Rõngu Aia juht ja omanik ning osaühingu Fruitexpert SP juhatuse liige.

• Kasvatab Pollis ja Rõngus mitmekümnel hektaril sõstraid ning mitmesajal hektaril õunapuid.

• 2010. aastal asutas koos teiste Eesti puuvilja- ja marjakasvatajatega tulundusühistu Polli Fruit, et hakata Eesti õunu ja musti sõstraid välisturule müüma. Üks ühistu asutajaliige oli ka maaülikool.

• 2010. aastal kuulutas Viru maakohus välja Rüütmannile kuulunud Peugeot' autode müügiga tegelenud Kommest Auto pankroti.

Mari nagu vitamiinipomm

Vikipeedia andmetel leidub 2,5 detsiliitris mustasõstramarjades sama palju C-vitamiini kui väikses apelsinis. Uuringute põhjal on vitamiinisisaldus enam-vähem sama ka pärast marjade töötlemist.

Mustas sõstras on rohkesti antioksüdante, mis parandavad haigustele vastupanu võimet. Kestas leiduv antotsüaniin annab marjadele punase, lilla või sinise värvuse ning aeglustab vähirakkude arengut.

Aiandusuuringute keskuse juht Ave Kikas on Pollis tehtud uuringute põhjal «Sakalale» öelnud, et musta sõstra kõige väärtuslikumad osad ongi kestad ja seemned. Seemnetes leidub rohkesti vitamiine ning oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid, muu hulgas oomega-6-rasvhapete rühma kuuluvat haruldast gammalinoleenhapet.

Kuivatatud kestasid saab lisada müslile või panna jahvatatult kohupiima või pagaritoodete hulka. Purustatud seemnetest valmistatud õli on hea kosmeetikatoodete ja toidulisandite tooraine.

Must sõstar on levinud kogu Euroopas, aga peamiselt siiski selle põhja- ja keskosas, samuti Kaukaasias, Siberis, Kesk-Aasias ja Mongoolias. Looduslikult kasvab see põõsas niisketes segametsades, kaldavõsastikes, jõekallastel ja ojade nõgudes. Eestis on ta talvekindel ja talub hästi varju, ent on tundlik põua ja madala õhuniiskuse suhtes.

Egon Valdaru, Sakala (14.11.2012)

2012-11-14T10:00:00+00:00Kolmapäev, 14. november, 2012|Uudised|