Teksti koondas allikate alusel H.Tamsalu, METK
ÜPP seab üha ambitsioonikamaid eesmärke keskkonnahoiu, kliimamuutuste leevendamise ja loodusressursside säästliku kasutamise osas. Ka Austria on kujundanud süsteemi, kus keskkonna- ja kliimameetmete elluviimiseks on keskne roll koolitustel. Koolitused on integreeritud osa toetussüsteemist, mille kaudu tagatakse poliitikameetmete tegelik mõju.
Teadmiste roll keskkonnameetmete rakendamisel
Keskkonna- ja kliimameetmed põllumajanduses on muutunud sisult keerukamaks ning nõuavad tootjatelt järjest rohkem teadmisi. Paljud meetmed puudutavad mulla, vee ja elurikkuse kaitset, sisendite kasutuse vähendamist ning tootmise kohandamist kliimamuutustega.
Austria kogemus näitab, et ainult rahalised toetused ei taga meetmete tõhusat rakendamist. Kui tootjatel puudub arusaam meetmete eesmärgist ja praktilistest rakendusviisidest, võib nende mõju jääda piiratud. Seetõttu on koolitused kujunenud oluliseks vahendiks, mis aitab siduda poliitika eesmärgid põllumajanduspraktikaga.
ÖPUL kui keskne raamistik
Austria keskkonna- ja kliimameetmed toimivad suures osas läbi riikliku põllumajandus-keskkonnaprogrammi ÖPUL (Österreichisches Programm für umweltgerechte Landwirtschaft). Tegemist on pikaajalise programmiga, mille aluseks on ÜPP strateegiakava 2023–2027.
ÖPULi eesmärk on toetada sellist põllumajandust, mis kaitseb ja säilitab loodusressursse. Programmi keskmes on kliima, mulla, vee, elurikkuse ja õhu kaitse ning loomade heaolu parandamine. Oluline põhimõte on see, et osalemine on vabatahtlik, kuid sellega kaasnevad konkreetsed ja sageli seadusest rangemad kohustused. Toetused kompenseerivad nii lisakulud kui ka saamata jäänud tulu, mis tekib keskkonnasõbralikumate praktikate kasutuselevõtul. Programmi ulatus on suur – üle 80% põllumajandusmaast on hõlmatud erinevate meetmetega, mis tähendab, et tegemist on kogu sektorit hõlmava süsteemiga.
ÖPULi raames rakendatakse keskkonna-, kliima- ja muid majandamiskohustusi, mille puhul võivad koolitused olla kohustuslikud. See tähendab, et tootjad peavad teatud meetmete puhul läbima vastava koolituse, et saada toetust.
Koolituse eesmärk on tagada, et tootjad:
- mõistavad meetmete „miks“ ja „kuidas“,
- suudavad neid õigesti rakendada,
- kasutavad ajakohaseid teadmisi ja tehnoloogiaid.
Kui koolitus jääb läbimata, võib tootja kaotada toetuse või sattuda sanktsioonide alla. Samas võib koolituskohustus olla arvesse võetud ka toetuse suuruses.
Koolituste sisu, seos praktika ja koolitajate kvaliteediga
Koolitused on sisult tihedalt seotud konkreetsete meetmetega ning keskenduvad praktilistele teemadele. Koolituste eesmärk ei ole pelgalt teadmiste edastamine, vaid tootjate teadlikkuse tõstmine ning valmisoleku suurendamine muutuste rakendamiseks. Need aitavad siduda poliitikameetmed igapäevase tootmisega ning parandavad meetmete tegelikku keskkonnamõju.
Põllumajandustootjatele mõeldud kohustuslikud koolitused iga meetme puhul hõlmavad näiteks järgmist:
- Bioloogilise mitmekesisuse koolitus (3h) meetme „Keskkonnasõbralik ja bioloogilist mitmekesisust edendav majandamine“ jaoks
- Bioloogilise mitmekesisuse koolitus (3h) ja mahepõllumajandusliku majandamise koolitus (5h) meetme „Mahepõllumajandus“ jaoks
- Kohandatud lämmastikväetamise ja kasutamise sageduse koolitus rohumaadel (3h) meetme „Saagikust suurendavate sisendite piiramine“ jaoks
- Pinnaseerosiooni ja toitainete kadude vähendamise koolitus (10h) meetme „Põhjavee ennetav kaitse haritaval maal“ jaoks
- Väetamise planeerimise ja kasutamise meetodid, võttes arvesse astmelise niitude harimise kontseptsiooni, koolitus (5h) meetme „Huumuse säilitamine ja mullakaitse muutmiseks sobivatel rohumaadel“ jaoks
Austria süsteemi oluline eripära on see, et koolitusi pakuvad mitmed erinevad teenuseosutajad, kuid nende tegevus on riiklikult reguleeritud. Koolituspakkujad peavad olema ametlikult heaks kiidetud ning vastama kindlatele kvaliteedi- ja pädevusnõuetele. Praktikas tähendab see, et koolituspakkujaid on piiratud arv (nt umbes 15), ühe meetme jaoks on tavaliselt mitu pakkujat, koolituste sisu peab olema otseselt seotud konkreetse meetme nõuetega.
Koolitajate valik ja tunnustamine
Austria süsteemis on koolitajate valik ja tunnustamine selgelt formaliseeritud ning seotud riikliku haldusraamistikuga. Ühelt poolt tulenevad nõuded ÜPP strateegiakavast ja ÖPULi erijuhendist, mis määratlevad koolituste eesmärgid ja rolli. Teiselt poolt on koolitused osa Austria laiemast täiskasvanuhariduse süsteemist, kus rakendatakse kvaliteediraamistikke ning akrediteerimissüsteeme. Koolituspakkujate valik ja rahastamine on seotud kvaliteedikriteeriumidega ning süsteemis kasutatakse näiteks riiklikke kvaliteedimärke ja hindamisprotsesse. Koolituste rahastamine toimub teenusepakkujate kaudu (nagu Eestiski), mitte üksikute tootjate koolitustel osalemise toetamisena. See võimaldab paremini kontrollida koolituste sisu ja kvaliteeti ning loob tasakaalu kvaliteedikontrolli ja konkurentsi vahel.
Koolitusi ei või pakkuda vabalt kõik huvilised, vaid ainult need organisatsioonid, kes on saanud vastava loa pädevalt asutuselt. ÖPULi koolituste puhul tähendab see, et koolituspakkujad peavad olema ministeeriumi poolt heaks kiidetud. See kinnitab, et pakkuja vastab nõuetele nii sisulise kompetentsi, organisatsioonilise võimekuse kui ka koolitusmetoodika osas. Praktikas toimub see nii, et potentsiaalsed koolituspakkujad peavad:
- tõendama oma valdkondlikku kompetentsi (nt agronoomia, keskkonnahoid, loomakasvatus),
- näitama varasemat kogemust koolituste või nõustamise läbiviimisel,
- esitama koolitusprogrammid, mis vastavad konkreetsete meetmete eesmärkidele.
Oluline on, et koolituse sisu peab olema otseselt seotud konkreetse ÖPUL meetme nõuetega. See tähendab, et koolitus ei saa olla üldine ega teoreetiline, vaid peab toetama konkreetsete praktikate rakendamist, näiteks väetamise planeerimist, rohumaa majandamist või elurikkuse suurendamist.
Ühe meetme kohta on tavaliselt mitu pakkujat, mis võimaldab:
- tootjatel valida endale sobiv koolitaja,
- arvestada regionaalsete eripäradega,
- säilitada kvaliteet läbi mõõduka konkurentsi.
Selline lähenemine aitab vältida nii liigset killustatust kui ka liigset tsentraliseeritust.
Koolituspakkujate tunnustus ei ole püsiv ega automaatselt igavene. Tunnustatud koolitajad peavad vastama nõuetele kogu programmi rakendamise vältel ning vajadusel läbima uuesti hindamise või uuendama oma tunnustuse järgmise programmiperioodi alguses. Samuti võib tunnustus olla tingimuslik: kui koolituspakkuja ei taga nõutud kvaliteeti või ei järgi kehtestatud juhiseid, on võimalik tunnustus tagasi võtta või lõpetada.
Järeldused
Austria kogemus kinnitab, et keskkonna- ja kliimameetmete edukaks rakendamiseks ei piisa ainult toetustest. Otsustava tähtsusega on teadmussiire ning tootjate oskuste arendamine.
ÖPULi raames osalemine põhineb lepingulisel suhtel tootja ja riigi vahel. Tootja kohustub täitma kindlaid nõudeid teatud ajaperioodi jooksul ning toetuse maksmine sõltub nende nõuete täitmisest. Range raamistik suurendab vajadust kvaliteetsete koolituste järele, mis aitavad tootjatel vältida vigu ja sanktsioone.
Allikad:
* Training farmers on Environmental, climate and other management commitments AKISConnect, 2023
* ÖPUL 2023 erijuhised. Bundesministerium Land- und Forstwirtschaft, Regionen und Wasserwirtschaft, 2022
* EL ÜPP võrgustiku seminari ettekanne Austria koolitus- ja nõustamissüsteemi korralduse kohta, veebruar 2024
* Ülevaade ÖPUL koolituste pakkujatest
