Äripäev: Biokütus tuleb kohustuslikuna ka Eesti turule

Äripäev: Biokütus tuleb kohustuslikuna ka Eesti turule

Varsti pannakse kütusemüüjatele biokütuse ja biolisanditega kütuse müügi kohustus, mis tõenäoliselt kütuse hinda tõstab.

Juuli lõpus algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eelnõu, millega viiakse sisse muudatused vedelkütuse sea­dusesse.

Seekordne muutus puudutab biokütuse mi­nimaalset osakaalu turustatava kütuse kogu­hulgas. Arvestades, et eelnõu on välja töötatud täitmaks Euroopa Liidu direktiivi, siis ilmselt võetakse see vastu üpris kiiresti.

Eelnõu tekstikoos selgitustega esitas majan­dusministeerium kooskõlastamiseks rahan­dusministeeriumile, keskkonnaministeeriumi­le, Eesti Õliühingule ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule. Eelnõu järgi lisa­takse seadusesse punkt, mis reguleerib liiklus­vahendites kasutatava biokütuse ostu ja müü­ki ning määrab kindlaks biokütuse minimaal­se osakaalu suurendamise eesmärgid ja kohus­tused turustatava kütuse koguhulgas. Seejuu­res saavad tarnijad ise valida, kuidas kohustust täita. Nad võivad tuua sisse puhast biokütust või müüa biolisanditega bensiini või diislikü­tust arvestades vastava kütuse jaoks kehtesta­tud standardeid.

Niisugused reeglid on juba kehtestatud Rootsis, Soomes ja Suurbritannias.

Tõenäoliselt tuleb meil biokütust ja bioli­sanditega kütust sisse tuua. Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektor Kai Realo seletas, et prae­gu biodiislikütust Eestis ei toodeta. 2008. aastal avati küll biodiislikütuse tehas Paldiskis, kuid 2010. aastal kuulutati välja Biodiesel Paldiski ASi pankrot. Realo sõnul puudus Eestis selle kü­tuse tootmiseks vajalik tooraine.

"Eestis muudab biokütuste tootmise keeru­liseks sobiva tooraine puudus. Eraldi biokütu­se jaoks sobiva tooraine kasvatamist Eestis ei toimu, muid põllumajanduse kõrvalsaaduseid, mis oleks biokütuse tootmiseks sobivad, ei ole aga piisavalt, et normaalset tootmisvõimsust saavutada. Biokütuseid toodetakse ELis ja mei­le lähim biodiislikütuse tehas asub Leedus, lä­him bioetanooli tootja aga Rootsis. Biokomponente sisaldavaid tooteid on mõistlik Eestisse importida juba valmistoodetena, sest näiteks baasbensiin, millega biokomponent segatak­se, on tavabensiinist erinev. Nii Statoili nafta­töötlemistehased kui ka Leedu Mažeikiai, sa­muti Soome Porvoo tehased toodavad biokomponente sisaldavaid mootorikütuseid," selgi­tas Kai Realo.

Hinnad tõusevad. Majandusministeerium tunnistab, et biokütuse müümise kohustus võib mõjutada kütuse hinda. See on kirjas ka eelnõu seletuskirjas.

Hinnaerinevus biokütuse ja fossiilkütuse va­hel oleneb peamiselt nafta ja naftast toodetud mootorikütuste maailmaturuhinnast. Kuid ka bioetanooli ja biodiislikütuse enda hind on üks tegureid.

Otsene sõltuvus biokütuse ja naftast toode­tud kütuse vahel puudub.

Kuna biokütuseid maksustatakse naftast toodetud kütustega võrdselt ja oluline on liitri hind, mitte hind kilomeetri kohta (kütteväärtuse erinevused), siis võib bensiini puhul eeldada hinnatõusu 0,5 eurosenti/l ja diislikütu­se puhul umbes 2 eurosenti/l. Ühtlasi võib bio­kütuse kohustuse täitmine nõuda lisakulutu­si tankimiskohtadele ja tarneahelate kohandamisele.

Küsitlus

1) Milline on biokütuse omahind hulgiturul ja kas on juba esialgseid andmeid selle koha, milliseks kujuneb selle hind Eesti jaemüügis edaspidi?

2) Milliseid kulutusi ja tehnoloogilisi muutusi selle seaduse jõustumine jaemüüjatele toob?

3) Millist kütuseturu eripära tuleb arvestada enne seaduse jõustumist ja rakendamist, et

vältida võimalikke probleeme ja kahjusid?

AIN KUUSIK, Alexela Oil ASi juhatuse esimees:

1) Olete oma küsimuste­ga ajast eest. Eelnõu jõudis meieni eile õliühingu vahen­dusel, oleme dokumendiga põgusalt tutvunud. Kinnitan et muudatusi ja ettepanekuid ehk arusaamatusi on eelnõus kahjuks veel üsna palju.

2) Jaemüüjale ei kaasne ku­lutusi ega muutusi, kui bio-kütus segatakse kütusesse tehases.

Meie kütuseid ei tooda ega plaani seda ka lähiajal tege­ma hakata. Biokütused lisa­takse määratud protsendi järgi kütustesse tehases, ta­gamaks kvaliteet ja õige ko­gus. Eraldi biokütust esial­gu müüa plaanis ei ole, seda on proovitud, aga suurte ras­kustega.

3) Vältimaks pooliku ja eba­kompetentse seaduse vas­tuvõtmist, peaksid kõik tu­ruosalised eelnõuga põhja­likult tutvuma ning oma et­tepanekud soovitatavalt õliühingu vahendusel esi­tama.

ANTTI MOPPEL, Olerex ASi turundusjuht:

1) Kuna biokütuste järe­le puudub turul arvestatav nõudlus, on turg selles val­las välja kujunemata.

2) Biokütused – nii bioetanool kui ka biodiislikütus -on tavakütustega võrreldes keemiliselt aktiivsemad ja nõuavad tavapärasest vas­tupidavamate tihendite ja voolikute kasutamist tank­lates, kütuseveokites ja terminalides. Tänapäevane tanklatehnika ja kasutatavad materjalid on üldjuhul bio-kütusekindlad, kuid vane­mates tanklates võib tekki­da vajadus teha lisainvestee­ringuid. Oluliselt suuremad investeeringud seisavad jae­müüjatel ees gaasitagastuse II etapi nõuete jõustumisel.

3) Maailma kogemus näi­tab, et biokütustesse suh­tuvad esialgu umbuskli­kult nii tarbijad, jaemüüjad kui ka autotootjad (vt E10 ja B10 müügiletoomine Soo­mes ja Saksamaal). Kehtiva­te kütusestandardite piiresse

jäävad kuni 5% ulatuses bio-komponenti sisaldavad kütu­sed ja ilmselt saavad just need müüdumateks biokütus­teks Eestis. Kuna biokomponendi autokütusesse lisami­se nõue hakkab kehtima kõi­gile kütusemüüjatele, puudu­tavad muudatused kõiki tu­ruosalisi võrdselt ja turgu eri­ti ei muuda.

Biolisanditega kütuste müügi kohustuslikuks muut­misel on oluline mitte jätka­ta praegust suhtumist, mis paneb kogu vastutuse kütu­seturul toimuva eest ja selle­ga kaasneva administratiivse pressingu jaemüüjatele. Püsi­valt kvaliteetse biokütusesegu valmistamine on tehno­loogiliselt keeruline protsess, millega paljud jaemüüjad ei soovi tegeleda, eelistades sel­le asemel osta valmistoodet hulgimüüjatelt.

Enne jaemüüjatele biokü­tuse müügi kohustuse pane­kut tuleb veenduda, et tar­ned importijate ja hulgimüü­jate tasemel toimivad ning et jaemüüjatel on võimalik kva­liteetseid biokütuseid sis­se osta.

Vältimaks Saksamaal ja Soomes puhkenud biokütusepaanikat peab biokütus­te kasutuselevõtule eelnema piisava pikkusega teavitus.

KRISTI PARI, Neste Eesti ASi kliendisuhete juht:

1) Biodiisel on hinnalt kal­lim kui fossiilne diislikütus.

Täpseid numbreid ei saa veel öelda.

2) Eeldatavasti tuleb müügi­le biolisandiga diislikütus.

Nii on see olnud näiteks Soo­mes, Rootsis ja Saksamaal.

3) Olulisim on inimeste tea-vitus. Autoomanikele tuleb jagada piisavalt varakult in­fot, millistele autodele bio-diislikütus sobib.

KAI REALO, Statoil Fuel & Retail Eesti ASi peadirektor:

1) Biokütuste maailmatu­ru hind on kõrgem kui fossiilkütuste hind, seetõttu on biokütuseid sisaldavad mootorikütused ka kalli­mad kui tavakütused.

Mitmes riigis kehtib bio­kütustele aktsiisimaksuvabastus, et edendada nende kasutuselevõttu ning muuta kliendi jaoks biokomponente sisaldavad kütused hinnalt vastuvõetavamaks.

Eesti tarbijat ootab biokü­tuste kasutuselevõtul ees pa­raku hinnatõus, sest Eestis lõppes biokütuste aktsiisivabastus eelmise aasta suvel.

Biokütuste kasutuselevõ­tul Eestis sõltub mootorikü­tuste jaehind sellest, kui suur on biokütuse osakaal konk­reetses tootes.

Valdavas osas Euroopa Lii­du riikides on kohustuslik li­sada fossiilsetele kütustele minimaalselt 5% biokomponente.

Samas Soomes on kasutu­sel koguni 10% ulatuses biokomponente sisaldavad mootoribensiinid ning Rootsis tuleb enamikus jaamades müüa bioetanool 85 nimelist kütust, milles bensiin sisal­dab 85% bioetanooli.

Toodete hinnad sõltuvad­ki seega biokomponendi ma­hust (sest see on kallim kui fossiilne kütus) ning konk­reetse riigi maksusoodustus­test biokütustele (eesmärgiga muuta biokütuste hinda tarbijasõbralikumaks).

2) Investeeringuid tuleb te­ha kõigil jae- ja hulgimüüja­tel, sest mahutipark ja jaotusseadmed (sealhulgas tankurid) tuleb ette valmis­tada teistsuguse keemilise koostisega toote säilitami­seks ja käitlemiseks.

Kütusemahutitel peab ole­ma biokütuste keemilisest mõjust lähtuv sisepinnakate, pumpadel aga biokütusekindlad tihendid.

Seaduseelnõu näeb ette ka seda, et biokütus peab vas­tama säästlikkuse kriteeriu­mitele. Kütusemüüjatel tu­leb toote vastavust säästlik­kuse kriteeriumitele tõenda­da ning see võib seada piiran­gud kütuse tarnekanalite va­likule.

Kohustus tarneahela koh­ta infot koguda ning toote päritolu tõendada toob kind­lasti kaasa uusi tööjõukulu­sid.

3) Et seadusemuudatuse el­luviimine sujuks tõrgete­ta, tuleks arvestada järgne­vaga.

Mootorikütuste importi­jatele ja edasimüüjatele tuleb jätta piisav ajavaru, et mahu­tid ja jaotusvõrk biokütuste käitlemiseks ette valmistada. Samuti on oluline mõista, et muudatused on investeeringumahukad ning võivad va­nema seadmepargiga kütu­semüüjatele üle jõu käivateks osutuda.

Üle 5%se biokomponendi-sisaldusega tooted ei sobi kõi­gi autode mootoritele. Pal­jud autovalmistajad hoiata­vad oma kliente garantii kat­kemise eest.

Kuna biokütused ja bio-komponendid on kallimad kui fossiilsed kütused ning Eestis puudub maksusoo­dustus biokütustele, siis oo­tab tarbijat ees hinnatõus. Ju­hul kui see langeb ajale, kui ka fossiilsete kütuste hind on tõusuteel, võib mootorikü­tuste järsk kallinemine Ees­ti tarbijat valusalt tabada. Kü­tuse hind mõjutab omakorda kõike muud, mistõttu tuleks hinnata selle hinnatõusuga kaasnevat mõju.

Taastuvenergia kasutuse­levõtu eesmärke on võima­lik saavutada vaid biokütuste kohustuslikuks muutmisega, sest toote kõrge omahinna ning investeeringute mahu tõttu ei ole ühelgi jaemüüjal võimalik üksi konkurentsis püsida. Reeglid peavad olema ühesed ja ühetaolised kõigile kütusekäitlejatele.

Ambitsioonikate eesmär­kide (tarnijate turule las­tud kütuses peab biokomponendi osakaal olema aasta­tel 2015. ja 2016. minimaal­selt 5%, aastatel 2017. ja 2018. minimaalselt 7%, aastal 2019 minimaalselt 9% ja aastal 2020 minimaalselt 10%) el­luviimiseks tuleb hüppeli­selt kasvatada väga suurt bio-komponendi sisaldust talu­vate mootoritega sõiduki­te osakaalu, sest kogu Eesti autopark ei ole valmis aastal 2020 tarbima 10%se biokomponendisisaldusega tooteid.

Suur osa ühistranspordist ja ilmselt ka tarbesõidukitest tuleb seetõttu ette valmista­da 85-100%se biokütuse tar­bimiseks.

Olukorda raskendab asja­olu, et raskeveokite transpor­dis pole leitud fossiilsele diis­likütusele sobivat alternatii­vi, mistõttu neile rakendu­vad diislikütuse B7 normatii­vid, mis näevad ette biokomponendisisalduse minimaal­selt 7%.

2012-08-22T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 22. august, 2012|Uudised|