Arved Breidaks, lõunaeestlane
Üldteada on fakt, et Eesti põllumajandusettevõtted muutuvad aasta-aastalt järjest suuremaks ja efektiivsemaks. See on Eesti edulugu, sest vaatamata ebavõrdsetele toetustele on meie põllumajandusfirmad suutnud Euroopa konkurentsis püsida ja areneda.
Selle kõrval toimub veel üks, minu meelest päris oluline protsess: väliskapitali suurenev huvi seni valdavalt eestlaste käes olevate põllumajandusettevõtete ja mõistagi nende kasutuses oleva maa vastu.
Väliskapitali tulek Eesti põllumajandusse on kahtlemata aidanud selle valdkonna mainet tõsta. Kui umbes kümmekond või veelgi enam aastaid tagasi paistis põllumees silma suhteliselt tagurliku tegelasena, kelle ainus eesmärk näis olevat valitsuselt järjekordse ikaldustoetuse väljakauplemine, siis pärast Joakim Heleniuse tulekut Eesti piimandusärisse vaadatakse sellele seltskonnale hoopis teise pilguga.
Suurinvestorite tulek Eesti põllumajandusse on saanud toimuda vaid tänu meie põllumajandusettevõtete märkimisväärsele konsolideerumisele. Selle põhjus on olnud agrofirmade vajadus oma tootmismahtu suurendada, et seeläbi turul paremat hinda saada või üldse turul vastu pidada.
Koondumise tulemusel on Eestis juba päris palju korraliku suurusega põllumajandusettevõtteid, mis on sattunud suurinvestorite vaatevälja. Ka selliste investorite, kes igapäevaselt lehmi, traktoreid ja Eestimaad ei näegi.
Suurinvestor, saati veel välismaine, ei hakka Eestis jändama sajakonna lehmaga, sest traditsiooniline Eesti talupidamine ei paku tema kapitalile piisavat tootlust. Rahuldava tootluse saavutamiseks on vaja tuhandeid lüpsilehmi, kelle majandamiseks läheb vaja ka tuhandeid hektareid põllumaad. Suurkapitalistidele huviväärseid investeerimisobjekte tekib lähema kümnendi jooksul Eestis põllumajanduses kindlasti juurde. Talude tootmismaa ülesostmist ja suurte agrofirmade teket soosib lisaks efektiivsusejanule ka käimasolev põlvkonnavahetus Eesti põllumajanduses.
Need mehed ja naised, kes umbkaudu 1990ndate esimesel poolel õhinaga talu pidama hakkasid ja sellega seni on vee peal suutnud püsida, hakkavad jõudma pensioniikka ja peavad otsustama, mida senitehtuga peale hakata. Valikuid polegi väga palju, sest kui lapsed on linnas juba elu sisse seadnud, pole kodu ümber vaja rohkem maad, kui parasjagu murutraktoriga hooldada jõuab. Pealegi on nõudlus põllumaa järele suur ja müügiga probleeme ei teki.
Ma ei muretse kuigi palju selle pärast, et taanlased ja soomlased Eestis põllumaad kokku ostavad. Sellest võib küll kahju olla, aga seda pole võimalik Euroopa Liidus takistada. Väär oleks hurjutada ka inimesi, kes oma majapidamise suurkapitalistile maha müüvad, sest tulu teenimine on igaühe õigus ja kui ristluud ikka tuld välja ajavad, pole rõõmu ei künnist ega külvist.
Muretsema peaks hoopis selle pärast, mis põllumaa müügist laekuva rahaga edasi tehakse.
Ideaalses maailmas jagatakse raha pärijate vahel peremehe tahtmist mööda ära ja kui hästi läheb, pannakse selle kapitaliga alus mõnele uuele pereärile. Kuna me aga ideaalses maailmas ei ela, siis tuleb valmis olla selleks, et turule tuleb hulk rumalat raha, mis ühel või teisel moel lihtsalt läbi prassitakse, ilma et sellest midagi püsivamat sünniks. Nagu vanarahvas ütleb: mis kergelt tulnud, see kergelt läinud.
Midagi uut selles iseenesest pole, sest kui taasiseseisvuse alguses hakati inimestele nõukogude võimu poolt omal ajal ära võetud maid ja metsi tagastama, siis vahetati õigusjärgsele omanikule ootamatult sülle sadanud metsatukad üsna kiiresti kobedama auto, välisreisi või korteriremondi vastu. Aga muidugi on ka näiteid selle kohta, et tagastatud varaga pandi alus uuele rikkusele.
Kokkuvõtteks – vanaperemehed, kel talu saatuse üle otsustamine ees seisab, võiks mõelda hetkeks ka iseenda peale. Kui põllumaa müüdud, aga pärijate kulutamisplaanid tunduvad liiga ulmelised, siis võiks saadud raha eest koos oma küljeluuga parem ümberilmareisi ette võtta, kui kibestudes vaadata, kuidas lapsed sinu vaevaga teenitud raha läbi löövad.
Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare täispikkuses on võimalik kuulata SIIN (ERR Uudised).
Toimetas Rain Kooli
ERR Uudised
