Asendustalunikud on Viljandimaal veel võõrad

Asendustalunikud on Viljandimaal veel võõrad

Viljandimaa talupidajad on seniajani kõhelnud endale majapidamisse asemikku otsimast. Sellest ajast peale, kui asendusteenistus 2007. aastal Eestisse jõudis, on nad seda võimalust kasutanud minimaalselt.

Eestimaa talupidajate asendusteenistuse Lääne piirkonna töödejuhataja Ove Ainsalu, mida tähendab asendusteenistus?

Asendusteenistus võimaldab talunikel võtta puhkust. Puhata sooviv talupidaja saab tellida endale asendaja, kes täidab sel ajal tema kohustusi.

Peremees tahab ehk kuhugi sõita või lihtsalt toas istuda ja telerit vaadata. Tööd vajavad paraku tegemist ja asendusteenistus võimaldab tal usaldada majapidamise kellegi kindlatesse kätesse.

Seda, et talu antakse ainult asendaja majandada, tuleb ka ette, aga enamasti jääb ikka keegi koju.  

Viljandimaal asendusteenistust eriti sageli ei kasutata. Millistes Eesti paikades see populaarsem on?

See on levinud kogu riigis üsna ühtlaselt — Ida-Virumaal võib-olla veidi vähem. Viljandimaaga ma praegu tegelen ja usun, et olen saanud juba pool võitu.

Nimelt leidsin kaks potentsiaalset töötajat ja talud on hakanud esitama tellimusi. Praegu tuleb neid soove järjest rohkem, aga asendajaid pole veel piisavalt palju pakkuda. Kaks äsja leitut tuleksid just nimelt Viljandimaale asendama.

Mingil määral on siin asendustalunike teenust ju senigi kasutatud.

Asendajaid on olnud mõnel ajal ka rohkem, kuid praegu tegutseb Viljandimaal sellena ametlikult üks naine. Praegu pakub ta küll asendusteenust Pärnumaal.

Ma olin ka ise enne töödejuhatajaks saamist asendustalunik. Elasin varem Viljandimaal, kuid tööl käisin enamasti Pärnu kandis.

Ühtlasi telliti mind mõnda koduküla ja Saarepeedi kandi tallu. Lepinguid oli kümne ringis.

Kuidas talunik asendaja leiab?

Asendaja tellimiseks pöördutakse oma piirkonna töödejuhataja poole või helistatakse meie direktorile. Töödejuhataja võtab graafikud lahti ja vaatab, kes on taluniku soovitud ajal vaba.

Talutöödeks peab olema teadmisi ja huvi. Kuidas asendajad oskused omandavad?

Kindlasti on tähtis, et neil oleksid põllumajandusharidus ja põllumajanduses töötamise kogemus. Inimestele, kes soovivad saada asendajaks, ilma et neil oleks haridust ega kogemusi, tehakse Türil koolitusi.

Kes need asendusteenistujad on?

Eestis on neid 30 ringis. Minule allub Lääne piirkonnas kümme inimest, naisi on nende seas rohkem. Poisid ja mehed vist pelgavad lüpsi, aga siin on suvel vaja teha näiteks ka põllutöid ning toimetada lihaloomi ja lambaid.

Kes asendajatele palka maksab?

Palka maksab enamjaolt Eestimaa talupidajate keskliit. Asendustaluniku teenuse omahind on suhteliselt kõrge: üle kümne euro tunni eest. Talunikul endal tuleb asendaja eest maksta alla kolme euro tunnis. Sellega pole seni kellelgi probleemi tekkinud.

Kuidas on lahendatud usaldusküsimus? Kui maa ja talu pole enda omad, ei tehta ju pahatihti tööd eriti korralikult.

Nurinat on olnud suhteliselt vähe. Ega igaüks soovigi asendajaks saada. Inimene peab jõudma sisimas äratundmisele, et ta sobib sellele tööle ja tahab seda teha. Üldjuhul saab sobivus selgeks juba esimestel praktikapäevadel.

Talunikelt on tulnud enamjaolt positiivset tagasisidet: nad on olnud asendusteenistujaga väga rahul.

Milline talunik endale asendajat taotleda saab?

Asendusteenust pakutakse ainult loomakasvatajatele. Talus peab olema vähemalt viis loomühikut, see tähendab keskmiselt viis lehma või kümme lammast. Veeseaduse järgi võrdsustatakse üks loomühik põllumajandusloomaga, kes eritab sõnniku ja virtsana aastas 70 kilogrammi üldlämmastikku.

TÖÖ KIRJELDUS

Asendustaluniku teeninduspiirkond sõltub mõneti tema elukohast, kuid asendamas tuleb käia kogu Eestis. Tema ülesanne on töötada peremehe puhkuse ajal loomakasvatustaludes. Eriti nõutud on need asendajad, kes saavad loomade eest hoolitsemise kõrval hakkama ka muude majapidamistöödega. Asendustaluniku ülesanded on järgmised.

• Asendab konkreetse tellimuse alusel kindlal ajavahemikul loomakasvatustalu pidajat tema majapidamises.

• Teeb olenevalt oskustest nii loomadega seonduvaid (lüpsmine, söötmine, vasikate talitamine, seadmete pesu) kui põllutöid. Eriti nõutud on asendajad, kes teevad kõike.

• Külastab talupidajat koos töödejuhatajaga. Esimesel väljaõppepäeval töötab taluniku kõrval, edaspidi tellimisaja lõpuni iseseisvalt.

• Vajaduse korral ööbib talus. Haiguste puhul asendab talupidajaid kogu Eestis, sõltumata oma elukohast.

Allikas: teenistus.taluliit.ee

Eeskuju võeti Taanilt

Siis kui asendusteenistus Eestisse jõudis, kirjutas asendusteenistuse keskuse direktor Riina Kaldaru «Saku Sõnumites» nõnda.

«Paljudes Euroopa riikides loodi talupidajate asendusteenistus juba aastakümneid tagasi. Pidevalt töötades ei pidanud talupidaja pingele ja rutiinile vastu ning tal tekkisid tervisehädad.

Taanis hakati nendest muredest avalikult rääkima ja abi otsima juba 1960. aastatel. Kohalike taluliitude algatusel käivitati piirkondlikud talunike asendamise ringid, millest on välja kasvanud üleriigiline asendusteenistus.

Peremehe või talupere äraoleku korral asendab neid teenistuse palgatud töötaja. Tema võtab vastu otsuseid, mis tagavad, et tootmine ja majapidamine säiliksid kahjudeta. Teenus on soodne, sest suure osa selle maksumusest tasub riik.»

Sigrid Koorep, Sakala (23.10.2012)

 

2012-10-23T10:00:00+00:00 Teisipäev, 23. oktoober, 2012|Uudised|