Astelpaju tootearenduseks hangiti kogemusi Saksamaalt

Astelpaju tootearenduseks hangiti kogemusi Saksamaalt

Karl Kuusik, üks Saaremaa Astelpaju MTÜ asutajaliikmetest, rääkis hiljutisest marjakasvatajate reisist Saksamaale. Sõidu eesmärgiks oli tutvumine enam kui sajandipikkuse astelpajukasvatuse kogemusega.

„Miks see reis üldse teoks sai? Kuna meil Saaremaal kasvatatakse astelpaju suhteliselt väikesel pinnal, asutasime eelmisel aastal mittetulundusühingu, et koos arendama hakata nii tooteid kui turustamist. Eelmise aasta oktoobris Vilniuses toimunud Saksamaa astelpaju katusorganisatsiooni poolt korraldatud workshop’il jagasid kogemusi oma ala spetsialistid Lätist, Leedust, Saksamaalt, Soomest ja Rootsist,“ rääkis Karl Kuusik.

Sealt saadigi Saksamaa astelpajukasvatajate kontaktid. Kokku sõitis sakslaste kogemustega tutvuma kuuene saarlaste grupp, kes mullu sügisel loodud MTÜ kaudu püüavad kodusaarel marja väärindamiseni jõuda.

Kuusik märkis, et Saksamaa on Euroopas suurim astelpaju kasvatuspiirkond ja osadel tootjatel on sajandipikkune kogemus. Põhjapoolsetel aladel kasvab astelpaju ka metsikult. Üks tootja märkis, et Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaad tuntaksegi Saksamaal astelpaju piirkonnana. Kuna Saksamaa on jõukas maa, siis siseturistide hulk on seal päris suur, ja astelpajutoodete tarbimine on tagatud,“ lisas Karl.

On ka uusi tegijaid, kes on astelpajukasvatamisega toimetanud paarkümmend aastat. Neist paari tootmist ka külastati. Esimene koht oli Berliini külje all Potsdami lähistel, saja hektari suuruse istandiku omaniku juures. „Nägime, mida kasvatajad ise teevad ja mida tehakse koostöökorras. Kasvatamise kõrvalt toodetakse ise põhiliselt mahla, partneritelt tellitakse aga mitmesuguseid maiustusi, õllejooki, kangemaid napse, kosmeetika- ja muid tooteid, et tarbijale pakkuda võimalikult laia tootevalikut. Kokku enam kui sadat liiki. Sellepärast neid tooteid ostetaksegi, et astelpaju põhikomponendina on tervisele väga kasulik mari,“ rääkis Kuusik.

Põhjapiirkonnas külastati üht väikest perefirmat, kes on tegutsenud tosin või enam aastat. „See firma kasvatab astelpaju pindalal, mis on umbes sama suur, kui meie ühistu kolmel liikmel kokku, 20 ha alla. Käisime ka istanduses ja nägime, kuidas Saksamaal istanduses lõigatud puud välja näevad. Koristus on seal mehhaniseeritum ja kiirem, igaühel on endal olemas külmkambrid ja puhastusliinid. Märksõna on ikkagi kiirus, sest marja põllult külmutisse saamine peab toimuma kiiresti, et marja väärtus säiliks. Seejärel juba igaüks ise otsustab kui palju suudetakse marjast tooteid valmistada,“ täpsustas Karl.

Mahl on aga see tooteliik, mida enamasti kõik marjakasvatajad valmistavad. Mahl omakorda on paljude toodete koostisosaks. Konkreetne tootja oli valmistanud mahlast mitmeid liike džemme, kuid riiulitel oli tarbijatele pakkumiseks ikka oma sadakond tooteliiki. Ka mahla pressimise jääk – kest ja seemned – lähevad kasutusse. Kui ise ei kasuta, siis lähevad need edasi teistele tootjatele, kes valmistavad õli või toodavad midagi muud.

Mida saab Saaremaal ära teha?

„Meil tuleb kokku istuda ja oma tee valida. Hetkel veel otsust, mida me tegema hakkame, ei ole, aga selge on see, et marjatoodangule on vaja lisaväärtust juurde anda. Lõuna-Eestis, kus on enam istandusi, midagi juba tehakse, aga väljanägemise ja maitse poolest jäävad tooted Saksa toodangule praegu siiski veel alla. Kuna meie tootmismahud on väikesed, näen just koostöövajadust. Koos tehes saab kindlasti midagi ära teha.

Karl lisas, et Nordvorpommerni maastik ei jäänud silma mitte ainult astelpaju poolest, vaid seal on ka väga suured maasikapõllud. „Maasikad said just valmis. Aga üks varajane kultuur, mida meie tootjadki ehk kasvatada võiksid, on spargel“ lausus Kuusik. Seda kasvatatakse nagu kartulit – vagudes, aegajalt mulda peale kuhjates, sest valguseta kasvanud spargli vars on hele ja mahedamaitseline. Sealsetes söögikohtades on lausa spargli-menüüd.
Mõlemad, nii Leedu kui Saksamaa reis toimusid LEADER meetme toetusel.
 

***
Astelpaju on üks taimedest, mille raviomadusi on juba ammu tunnistanud ka tavameditsiin. Nendes pisikestes oranžides marjades on seitse korda rohkem C-vitamiini kui sidrunis. Peale selle veel väga palju B-1, B-2, B-6, P- ja E-vitamiini, foolhapet, magneesiumi, rauda, tsinki, vaske, mangaani, koobaltit, kasulikke rasvhappeid ja eeterlikke õlisid.

Astelpaju stimuleerib hormonaalset ja immuunsüsteemi ning sobib suurepäraselt organismi turgutamiseks nii enne viiruste hooaja algust kui ka siis, kui haigus juba kallal. Astelpaju on hea kasutada pärast operatsioone ja traumasid: ta vähendab põletikku, vaigistab valu, parandab haavu, tapab mikroobe ja soodustab vigastatud kudede taastumist. Astelpaju vähendab kolesterooli hulka veres ning pidurdab veresoonte lupjumist. Teda võib tarbida mao-, maksa- ja soolehaiguste korral, ta toob kergendust naha ja liigesehaigetele, vähendab üleminekuaastate vaevusi ning aitab jagu saada viinatõvest.
Allikas: Eesti Päevaleht

Vilma Rauniste,
Meie Maa, 22.05.2013

 

2013-05-22T10:00:00+00:00 Kolmapäev, 22. mai, 2013|Uudised|