Mullu Eestit rünnanud üliohtlik viljapuu-bakterpõletik on tänavu taltunud. Kuues istikukasvatuses oli küll haigusekahtlus, kuid see osutus alusetuks ning ühtki uut haigusnähtu ei tuvastatud.
Bakterpõletikku on avastatud 2005. aastast Leedus ja 2007. aastast Lätis. Eestisse jõudis haigus mullu ning pärast nakatunud taimede leidmist läksid tuleroaks 40 000 istikut Juhani puukoolis ja rohkem kui 2500 puuga vana õunaaed Jõgevamaal. Kahtluste tõttu oli uurimise all veel mitu istikukasvatust. Samuti hävitati istikud kolmes koduaias, millest kaks on Viljandimaal.
Lätis ja Leedus tekkisid uued kolded
Võimalik, et edasisele levikule sai piduriks tänavune kuiv suvi, sest viljapuu-bakterpõletik vajab arenemiseks niisket keskkonda.
Põllumajandusameti peadirektori asetäitja Raina Mõttus ei ole selles siiski kindel. «Lätis ja Leedus oli samasugune ilm, ent nendes riikides ilmnes tänavu mitu uut haiguskollet,» ütles ta.
Asjaolu, et Eestis tänavu bakterpõletikku ei leitud, ei anna Raina Mõttuse sõnutsi lõplikku kindlust. «Kriitiline aeg on teadlaste hinnangul vähemalt kaks aastat. Kui selle aja jooksul uusi koldeid ei ilmu, võib ehk veidi kergemalt hingata,» sõnas ta.
Mullu kehtinud määruse kohaselt tuli haigustunnuste ilmnedes hävitada kõik viljapuu-bakterpõletikuga saastunud ja nendega kokkupuutunud ehk saastumiskahtlased taimed. Tänavu otsustati määrust leevendada ning lauspõletamist enam ei tehta. Saastumiskahtlased taimed pannakse isolatsiooni ja neid kontrollitakse järelevalve käigus.
Raina Mõttuse sõnutsi tugineti nõuete leevendamise ettepanekut tehes esimestele kogemustele ja teiste riikide praktikatele. Et riik kõik istandustes hävitatavad taimed kompenseerib, mõjutab tõrjeabinõude valik ka maksumaksja kulusid. Ettevõtjad on väitnud, et Lätis ja Leedus on oldud leebed ja Eestis liiga ranged. Vastuse peaks sellele andma uute haiguskollete arv.
Elanikel pole põhjust teatada
Pollis asuva Seedri puukooli peremees Elmar Zimmer peab ohu märgiks seda, et erinevalt Leedust ja Lätist ei kompenseeri riik bakterpõletiku haigusnähtude ilmnemise korral istikute hävitamist koduaedades ja seega pole inimesed motiveeritud haigusest teada andma. Näiteks Lätis on hävitatud tuhandeid koduaedade istikuid.
Ka Raina Mõttuse sõnutsi on tegemist suure ohuallikaga. «Väidetavalt ei olnud seda küsimust võimalik õiguslikult reguleerida,» märkis Mõttus. «Nimetatud kompensatsiooni eesmärk ei ole kedagi rikkaks muuta, vaid motiveerida kaasa töötama.»
Tema andmetel töötab Eestis 22 taimetervise inspektorit ning ei saa loota, et nood jõuaksid istanduste kõrval kontrollida kõiki koduaedu. «Mida rohkem inimesed meiega kaasa töötavad, seda kiiremini saame reageerida. Õnneks on nad olnud väga koostööaldis ja kahtlustest palju teada andnud. Oleme teinud üle saja täiendava inspekteerimise ja käinud väljakutsel kohapeal,» rääkis Mõttus.
Ta rõhutas, et hüvitis võib aidata kaasa sellele, et inimesed asuvad koostööd tegema ega ürita tagajärgede kartuses infot varjata. «Kui tänu sellele saame kahjustajale eos jaole, on kokkuvõttes kahjud hoopis väiksemad. Võidelda viljapuu-bakterpõletiku või mis tahes teise ohtliku kahjustajaga siis, kui see on juba üle riigi laiali, on oluliselt kallim ja keerulisem,» selgitas Mõttus.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul peab kõnealust küsimust väga põhjalikult arutama. «Pean võimalikuks määrust muuta nii, et kõiki koheldaks võrdselt ja kompensatsiooni makstaks ka eraaedades nakatunud taimede hävitamise korral,» sõnas ta.
Sigrid Koorep,
Sakala, 28.11.2013
