Baltic Deal – parimad põllumajandustavad praktikas

Baltic Deal – parimad põllumajandustavad praktikas

Veekeskkonnast hoolivad Eesti põllumajandustootjad on valmis oma kogemusi jagama ka teiste Läänemere riikide tootjatega.

Kõik regiooni riigid peavad üles näitama aktiivset tege­vust, et väheneks Läänemere eutrofeerumine. Siin on oma osa ka Eesti tootjatel, kes oma häid põllumajandusalseid kogemusi teiste riikide toot­jatega vahetavad.

Baltic Deal on Euroopa Liidu projekt, mis ühendab põllumajandustootjad ja nõuandeorganisatsioonid Lääne­mere ümbruses ainulaadses püüdes tõsta keskkonnalase nõu andjate ja tootjate tead­misi keskkonnaga seotud põllumajanduslikes tegevus­tes ja meetmetes. Eesmärk on vähendada taimetoitainete kadu taludest, sealjuures säi­litades kõrge toodangu ning konkurentsivõime.

Projektis osalevad Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Läti. Poola oma 1,5 miljoni põllmajandustöötajaga on üheks võtmeriigiks. Eestis koordineerib projekti Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).

Teadmised kasvavad

Kogemused näitavad; et läbi nõuande ja individuaalsete lahenduste väiketootjatele saab vähendada oluliselt väetiste kasutust. Baltic Deal annab riikide nõuandeorganisatsioonidele paremaid, kulutõhusäid viise ja tööva­hendeid, mis aitavad tootja­tel vähendada lämmastiku ja fosfori leostumist oma taludes. See suurendab ka teadmiste vahetust põllumajanduslike keskkonnameetmete osas.

Eestis on tootjatele nõu andmisel abiks Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse konsulendid. Erine­vate erialade konsulendid on abiks erinevate töövahendite väljatöötamisel ning spetsialis­tidena tootjatele nõu andmisel.

Projekti raames on loodud. näidistalude võrgustik, kuhu kuulub iile 100 põllumajan­dustootja Läänemere ümb­rusest. Eestist osaleb pro­jektis kaheksa tootjat, kelle hulgas on nii väikesemaid põllumajandusettevõtteid, kui ka suuremaid, mahedaid ja tavatootjaid, looma ja taimekasvatajaid. Näidistaludes on võimalik tutvuda veekesk­konda hoidvate praktikatega, nt. otsekülvi, täppisviljeluse, vahekultuuride, puhverribade, väetise sissepritse masinate ja nõuetele vastavate sõnniku­hoidlatega.

Suvel toimus kokkusaamine ühes näidistaludest Pirmastus, Põlvamaal. Tootjad ja konsu­lendid said kuulda, miks on hea mulla seisund oluline ning kuidas seda tagada. Tobrelutsud, kelle talu külastati, on juba üheksa aastat tegelenud otsekülviga ning olid meelsasti valmis oma kogemusi jagama. Seminaril mulla olulisusest rääkinud Margus Essi (Jõgeva Sordiaretuse Instituut) sõnul loob otsekülvi kasutamine mullale hea struktuuri, meel­dib vihmaussidele, vähendab mulla errosiooni ja hoiab niis­kuse tasakaalu mullas.

„Jõgeva katsed on näidanud, et kui muld on kaetud taimkat­tega, siis on tal ka parem struk­tuur kui katmata mullal. Põldu harimata jättes see struktuur ka püsib! Kündmata jätmisest ainuüksi ei piisa, loodusel on oma rütmid, mistõttu ei pruugi tasakaal mullas hetkega taas­tuda. Protsesse on võimalik kiirendada, kui oskuslikult tegutseda," sõnas Ess.

Ühised jõupingutused

Oktoobris külastasid Lääne-Eesti näidistalunikud ja kon­sulendid Taanile kuuluva Born­holmi saare põllumajandus­tootjaid ja nõuandekeskust. Neile avaldas sügavat muljet sealsete põllumajandustoot­jate ja kohaliku nõuandekeskuse Bornholm Landburgi nõustajate omavaheline tugev koostöö, samuti tootjate väga hea ülevaade oma talu toot­miskuludest ja finantsnäitajatest. Osalejad said kuulda kogemustest biogaasi toot­misel, vaheltharimisest, täppissöötmisest, vedelsõnniku separeerimisest, puhveribade olulisusest ja palju muud.

Sarnaseid õppereise ning seminare on toimumas ka järgmisel aastal. See annab võimaluse meie tootjatel tut­vuda naabrite kogemustega ning ideid, milliseid praktikaid võiks enda talus ka katsetada. Ühiselt tegutsedes on võima­lik, et tulevikus paraneb Lää­nemere, kui toitainete suhtes tundliku mere seisund

Partnerid:

• Maaelu Edendamise Sihtastus (MES), Eesti

• Läti Maapirkondad Nõu­ande – ja Koolituskeskus (LRATC)

• Rootsi Põllumajandustoot­jate liit (LRF International)

• Soome Põllumajandus­tootjate ja Metsaomanike Keskliit (MTK)

• Leedu Põllumajanduslik Nõuandeteenistus (LAAS),

• Poola Põllumajandusliku Nõuandeteenistuse Radomi Brinwow harukontor

• Taani Põlluajanduslik tea­bekeskus (VFL)

Lisaks on kõigis üheksas Läänemereäärses riigis (k.a. Venemaal) projektiga liitunud 30 partnerit, kelle hulka kuu­luvad põllumajandustootjate liidud, nõuandeteenistused, ministeeriumid ning muud põllumajandusinstituudid ja -organisatsioonid. Eestis on projekti tegevuste elluviimisel abiks põllumajandusministee­rium, keskkonnaministeerium, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Projekt kestab kolm aastat ning lõpeb järgmise aasta sep­tembris.

Rohkem infot projekti Baltic Deal tegevuste kohta leiad põllumajandusinfoportaali pikk. ee alamlehelt www.pikk.ee/ balticdeal ja rahvusvaheliselt kodulehelt www.balticdeal.eu.

FAKTID:

•• Baltic Deal on üks Euroopa Liidu Läänemere Strateegia lipuprojekt.

•• Projekt kestab 2010 kuni 2013.

•• Projekti finantseeritakse Läänemere piirkonna prog­rammist 2007-2013 ning NEFCO/NIB Läänemere tege­vuskava sihtfondist.

•• Praktikad, mida tootjad kasutavad:

– puhverribad takistavad väe­tusainete kandumist põllult vette;

– vahekultuurid külvataksetavaliselt põhikultuuri koris­tamise järel. Vahekultuurid seovad mullas toitaineid vähendades seega nende kadu;

– sügiskünni edasilükkamine kevadesse on kasulik nii põl­lumehele kui keskkonnale, kuna vähendab mulla ero­siooni;

– rajades märgalasid, saame tõkestada fosfori ja lämmas­tiku edasikannet vooluveeko­gudes. Märgalad on kasuli­kud ka bioloogilise mitmekesuse tagamisel.

Heidi Öövel (Baltic Deali projektijuht/MES)
Eesti Päevaleht (Elu Maal)
13.12.2012

2012-12-13T10:00:00+00:00 Neljapäev, 13. detsember, 2012|Uudised|