Veekeskkonnast hoolivad Eesti põllumajandustootjad on valmis oma kogemusi jagama ka teiste Läänemere riikide tootjatega.
Kõik regiooni riigid peavad üles näitama aktiivset tegevust, et väheneks Läänemere eutrofeerumine. Siin on oma osa ka Eesti tootjatel, kes oma häid põllumajandusalseid kogemusi teiste riikide tootjatega vahetavad.
Baltic Deal on Euroopa Liidu projekt, mis ühendab põllumajandustootjad ja nõuandeorganisatsioonid Läänemere ümbruses ainulaadses püüdes tõsta keskkonnalase nõu andjate ja tootjate teadmisi keskkonnaga seotud põllumajanduslikes tegevustes ja meetmetes. Eesmärk on vähendada taimetoitainete kadu taludest, sealjuures säilitades kõrge toodangu ning konkurentsivõime.
Projektis osalevad Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Läti. Poola oma 1,5 miljoni põllmajandustöötajaga on üheks võtmeriigiks. Eestis koordineerib projekti Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES).
Teadmised kasvavad
Kogemused näitavad; et läbi nõuande ja individuaalsete lahenduste väiketootjatele saab vähendada oluliselt väetiste kasutust. Baltic Deal annab riikide nõuandeorganisatsioonidele paremaid, kulutõhusäid viise ja töövahendeid, mis aitavad tootjatel vähendada lämmastiku ja fosfori leostumist oma taludes. See suurendab ka teadmiste vahetust põllumajanduslike keskkonnameetmete osas.
Eestis on tootjatele nõu andmisel abiks Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse konsulendid. Erinevate erialade konsulendid on abiks erinevate töövahendite väljatöötamisel ning spetsialistidena tootjatele nõu andmisel.
Projekti raames on loodud. näidistalude võrgustik, kuhu kuulub iile 100 põllumajandustootja Läänemere ümbrusest. Eestist osaleb projektis kaheksa tootjat, kelle hulgas on nii väikesemaid põllumajandusettevõtteid, kui ka suuremaid, mahedaid ja tavatootjaid, looma ja taimekasvatajaid. Näidistaludes on võimalik tutvuda veekeskkonda hoidvate praktikatega, nt. otsekülvi, täppisviljeluse, vahekultuuride, puhverribade, väetise sissepritse masinate ja nõuetele vastavate sõnnikuhoidlatega.
Suvel toimus kokkusaamine ühes näidistaludest Pirmastus, Põlvamaal. Tootjad ja konsulendid said kuulda, miks on hea mulla seisund oluline ning kuidas seda tagada. Tobrelutsud, kelle talu külastati, on juba üheksa aastat tegelenud otsekülviga ning olid meelsasti valmis oma kogemusi jagama. Seminaril mulla olulisusest rääkinud Margus Essi (Jõgeva Sordiaretuse Instituut) sõnul loob otsekülvi kasutamine mullale hea struktuuri, meeldib vihmaussidele, vähendab mulla errosiooni ja hoiab niiskuse tasakaalu mullas.
„Jõgeva katsed on näidanud, et kui muld on kaetud taimkattega, siis on tal ka parem struktuur kui katmata mullal. Põldu harimata jättes see struktuur ka püsib! Kündmata jätmisest ainuüksi ei piisa, loodusel on oma rütmid, mistõttu ei pruugi tasakaal mullas hetkega taastuda. Protsesse on võimalik kiirendada, kui oskuslikult tegutseda," sõnas Ess.
Ühised jõupingutused
Oktoobris külastasid Lääne-Eesti näidistalunikud ja konsulendid Taanile kuuluva Bornholmi saare põllumajandustootjaid ja nõuandekeskust. Neile avaldas sügavat muljet sealsete põllumajandustootjate ja kohaliku nõuandekeskuse Bornholm Landburgi nõustajate omavaheline tugev koostöö, samuti tootjate väga hea ülevaade oma talu tootmiskuludest ja finantsnäitajatest. Osalejad said kuulda kogemustest biogaasi tootmisel, vaheltharimisest, täppissöötmisest, vedelsõnniku separeerimisest, puhveribade olulisusest ja palju muud.
Sarnaseid õppereise ning seminare on toimumas ka järgmisel aastal. See annab võimaluse meie tootjatel tutvuda naabrite kogemustega ning ideid, milliseid praktikaid võiks enda talus ka katsetada. Ühiselt tegutsedes on võimalik, et tulevikus paraneb Läänemere, kui toitainete suhtes tundliku mere seisund
Partnerid:
• Maaelu Edendamise Sihtastus (MES), Eesti
• Läti Maapirkondad Nõuande – ja Koolituskeskus (LRATC)
• Rootsi Põllumajandustootjate liit (LRF International)
• Soome Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Keskliit (MTK)
• Leedu Põllumajanduslik Nõuandeteenistus (LAAS),
• Poola Põllumajandusliku Nõuandeteenistuse Radomi Brinwow harukontor
• Taani Põlluajanduslik teabekeskus (VFL)
Lisaks on kõigis üheksas Läänemereäärses riigis (k.a. Venemaal) projektiga liitunud 30 partnerit, kelle hulka kuuluvad põllumajandustootjate liidud, nõuandeteenistused, ministeeriumid ning muud põllumajandusinstituudid ja -organisatsioonid. Eestis on projekti tegevuste elluviimisel abiks põllumajandusministeerium, keskkonnaministeerium, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Projekt kestab kolm aastat ning lõpeb järgmise aasta septembris.
Rohkem infot projekti Baltic Deal tegevuste kohta leiad põllumajandusinfoportaali pikk. ee alamlehelt www.pikk.ee/ balticdeal ja rahvusvaheliselt kodulehelt www.balticdeal.eu.
FAKTID:
•• Baltic Deal on üks Euroopa Liidu Läänemere Strateegia lipuprojekt.
•• Projekt kestab 2010 kuni 2013.
•• Projekti finantseeritakse Läänemere piirkonna programmist 2007-2013 ning NEFCO/NIB Läänemere tegevuskava sihtfondist.
•• Praktikad, mida tootjad kasutavad:
– puhverribad takistavad väetusainete kandumist põllult vette;
– vahekultuurid külvataksetavaliselt põhikultuuri koristamise järel. Vahekultuurid seovad mullas toitaineid vähendades seega nende kadu;
– sügiskünni edasilükkamine kevadesse on kasulik nii põllumehele kui keskkonnale, kuna vähendab mulla erosiooni;
– rajades märgalasid, saame tõkestada fosfori ja lämmastiku edasikannet vooluveekogudes. Märgalad on kasulikud ka bioloogilise mitmekesuse tagamisel.
Heidi Öövel (Baltic Deali projektijuht/MES)
Eesti Päevaleht (Elu Maal)
13.12.2012
