Avaldatud: 24. august 2012Kategooriad: Uudised

Eesti osaleb projektis BalticManure, mille eesmärk pikemas perspektiivis on muuta üldist arusaama, nagu sõnnik oleks jääde, millest on raske vabaneda. Projekti käigus otsitakse viise sõnniku kasutusega seotud ettevõtluse arendamiseks. Projekt kestab 2013.aastani.

Arvutuste kohaselt sisaldab Läänemere piirkonna sõnnik kokku 981 000 tonni lämmastikku ja 281 000 tonni fosforit, mida ei kasutata praegu korrektselt. Eesti Maaülikooli poolt projekti tööpakettide eest vastutavate spetsialistide ülesandeks on uuenduslike tehnoloogiate tutvustamine lautades, loomade toitmisel ning sõnniku töötlemisel, säilitamisel ja laotamisel ning fosforiprobleemidele lahenduste leidmine. Samuti on antud hinnanguid sõnnikutehnoloogia ahelate jätkusuutlikkusele. Lisaks tegeletakse nimetatud projekti raames biogaasi tootmise analüüsiga ja plaaneerimisega tootmisüksuse järgi, kus esmajärjekorras oleks umbkaudu 300 veist ja 2000 siga, reaalselt majanduslikult kasutavate sõnniku koguste potentsiaali hindamisega, sõnnikute keskmiste koostiste ja metaani toodangu ning suurtootmistest realistlike metaanikoguste potentsiaali määramisega. Põhi väljundiks on seega sõnniku energiapotentsiaali tutvustamine ning ülevaadete andmine erinevatest tehnoloogiatest sõnnikukäitluse valdkonnas äriliste uuenduste näol, milleks tänasel päeval võiks Eestis olla näiteks biogaasi tootmine ja selle digestaadi hilisem kasutamine väetisena. Biogaasi tehnoloogia rakendamine Eesti põllumajandusettevõtetes annaks võimaluse toota biokütust ja taastuvenergiat kohalikust ressursist, mis on hetkel paljustki kasutamata.

Sõnnikust energia tootmiseks on biogaasi tehnoloogia praegu kõige perspektiivikam, sest see sobib hästi nii vedel- kui ka tahesõnniku käitlemise ahelasse. Ettevõtjad on taastuvenenergia tootmisest huvitatud, kuid investeeringute tegemise suhtes ollakse ettevaatlikud. Eestis on praegu töös vaid kaks põllumajanduslikku biogaasijaama: Saaremaal Jööris ja Järvamaal Aravetel. Vajalike tehnoloogiliste uuenduste juurutamine on Eesti ettevõtetele küll jõukohane, kuid probleeme kipub valmistama maamajanduse ja taastuvenergeetika arenduseks mõeldud toetuste toimimine ja muu bürokraatlik pool.

Biogaasi tootmise potentsiaaliks on hinnatud Eestis 376–544 miljonit kuupmeetrit aastas. Kõige suurem on see potentsiaal põllumajandusest pärit sõnnikul ja rohtsel biomassil, nagu silo ja hein. Vaadeldes sõnnikut kui biogaasi tootmiseks sobivat substraati, on suurim biogaasi tootmise potentsiaal veise-, sea- ja linnufarmides. Kuna sõnniku koguste kohta puudub Eestis ülevaatlik statistika, saab sõnniku ligikaudseid koguseid loomaliikide kaupa välja arvutada. Samas on leitud, et vedelsõnniku tehnoloogiate rakendamine on Eesti veise- ja seafarmides valdav, vastavalt 61% ja 92%.

Kuna biogaasi toodang ja metaani sisaldus gaasis biogaasijaama antava substraadi tonni kohta kõigub palju, oleme projektis BalticManure partnerriikide andmebaaside põhjal leidnud metaanitoodangu hindamiseks miinimum- ja maksimumtasemed. Kokku on Eesti suurfarmides võimalik toota 36–81 miljonit kuupmeetrit biometaani, millest 65–70% pärineks veisefarmide sõnnikust, ca 20% seasõnnikust ja 10–15% lindlate tahesõnnikust. Saadava biometaani kütteväärtus on 10 kW∙h kuupmeetri kohta, seega on aastase biometaani toodangu energiasisaldus 360–807 GW∙h.

Põllumajandusettevõtetes toodetud biogaasi kasutamiseks on erinevaid võimalusi: põletamine gaasikatlas, soojus- ja elektrienergia koostootmine, puhastamine biometaaniks ja andmine gaasitrassi või kohapealsesse tanklasse. Just puhastamine biometaaniks ja kasutamine transpordisektoriks võiks olla uueks väljakutseks, sest Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 põhjal on Eestil eesmärk katta 10% mootorikütustest biokütusega, aastane biokütuste vajadus on 92 ktoe (tuhat tonni õli ekvivalenti, 1 ktoe = 11,63 GW∙h). Lisasubstraatide kasutamise korral saaks biogaasist toodetud biometaaniga katta Eesti taastuvenergia tegevuskava biokütuste eesmärgi aastaks 2020.

Artikkel on valminud projekti BalticManure (www.balticmanure.eu) raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Artiklis kasutatud allikate osas palume pöörduda autorite poole, täiendavat infot biogaasi kohta leiab portaalist www.eestibiogaas.ee vaata ka www.pikk.ee/valdkonnad/keskkond/baltic-manure.

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/