Baltimaade põllumeeste kannatus on otsas

Baltimaade põllumeeste kannatus on otsas

Pooleteise aasta pärast algab Euroopa Liidus uus eelarveperiood, kus oluline osa on põllumajandustoetustel. Baltimaade toetused on täna madalaimad ja seda tahetakse põlistada veel aastakümneks.

Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Leedu, Läti ja Eesti kinni pidanud kõigist ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) nõuetest. 2012. aastast on kõik üleminekuaegsed piirangud lõppenud ja kõik ühenduse liikmesriigid peavad järgima samu turustandardeid. Kuid vanade liikmesriikide põllumehed, kes asuvad samas kliimavöötmes, saavad 2−3 korda suuremaid toetusi. Balti riikide põllumehed nimetavad sellist olukorda diskrimineerimiseks. Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, Eestis 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, Hollandis aga 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot.

Võrdsus, õiglus ja solidaarsus

Võrreldes liitumisaastaga on EL-i ühisturg muutunud ja liitumislepingu tingimused iganenud ─ hiljem ühinenud riikide Leedu, Läti ja Eesti olukord on ebavõrdne. EL-i ÜPP põhineb Lissaboni lepingul, mis sätestab põhiprintsiibid kõikidele liikmesriikidele: võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Eesti, Leedu ja Läti põllumehed nõuavad ÜPP reformimist Lissaboni lepingu järgi, mille alusel arvutataks ümber EL-i põllumeeste otsetoetuste määr, et liikmesriikide vahel ei oleks nii suuri erinevusi.

Komisjoni ettepanekud, kus ei ole plaanis olemasolevat süsteemi muuta, tekitavad põllumeestes nördimust. Euroopa Liidu eelarveplaan aastateks 2014−2020 määrab alates 2014. aastast Balti riikide põllumeestele vaid viie euro võrra suurema otsetoetuse aastas. Selle järgi on ka 2020. aastal otsetoetused 35−48% madalamad kui ühenduse keskmine. Ajal, mil Euroopa analüüsib oma konkurentsivõimet globaalsel toiduturul, on selline vahetegemine oma liikmesriikide põllumeeste seas lubamatu.

Euroopa Komisjon väidab, et ÜPP-ga püütakse saavutada lihtsamat asjaajamist, kuid tegelikult rakendub veelgi rohkem bürokraatiat ja piiranguid nii farmidele kui ka riikidele. Komisjoni ettepanekud vähendaksid süsteemi arusaadavust avalikkusele ning tekitaksid põllumeestele ja kohalikele ametnikele lisakoormuse. Ellu tuleb viia toetuste lihtsustamine. Põllumehed ei pea kannatama keeruliste ja segadusse ajavate reeglite ja nõuete tõttu ning liiga kõrgete ja teostamatute standardite tõttu.

Brüssel ei ohjelda kõlvatut konkurentsi

Eesti on täitnud Euroopa Liidu ees kõik kohustused. Kuid meie soov järgida ühenduses selle aluspõhimõtet – solidaarsust liikmesriikide vahel – on seni jõudnud kurtide kõrvadeni. Me oleme kõlvatus konkurentsis, sest põllumajandussisendite ja toidutoorme müügihinnad on kogu ühenduses sarnased.

2013. aastast ei luba Brüssel uutel liikmesriikidel enam maksta toetuste riigipoolset lisamakset ning rakendub ka modulatsioon (toetuste vähendamine keskmistel ja suurematel põllumajandustootjatel). Seetõttu vähenevad meie põllumeeste toetused järgmisel aastal pea viiendiku võrra – see on võrdsustamine miinusmärgiga.

Kvaliteetne Eesti toit hakkab liikuma suurema ostujõuga turgudele ja meie tarbija peab rahulduma importtoiduga, mille hind ja tihti ka kvaliteet on madalamad, sest palju suuremad toetused võimaldavad ühenduse põllumeestel oma kaupa odavalt müüa.

Iga eestimaalane saab põllumeest toetada

Meie põllumeeste mõõt on täis – me nõuame uuest eelarveperioodist toetusi Euroopa Liidu keskmisel tasemel ja palume selleks kõigi eestimaalaste abi.

Kuni 17. juunini saavad kõik alla kirjutada Balti põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, toetamaks põllumajandustoetuste võrdsustamist Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil. Seda saab teha kõigis suuremates toidukauplustes. Põllumeeste tänu kaupmeestele!

Kui soovid ka edaspidi osta head Eesti toitu mõistliku hinnaga, siis toeta põllumeest! See aktsioon on demokraatia ja solidaarsuse proovikivi – kui Brüssel meie õiglasi nõudmisi arvesse ei võta, peavad nad lõpetama jutu ka kodanikeühiskonnast, solidaarsusest ja oma kodanikega arvestamisest.

Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon koos allkirjade kogumisega toimub üheaegselt Eestis, Lätis ja Leedus. Allkirjade kogumist korraldavad Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja Eesti põllumeeste keskliit koostöös Eesti toidukaupluste kettidega. Deklaratsiooni teksti saab lugeda Eesti põllumajandus-kaubanduskoja kodulehel www.epkk.ee .

Toetust deklaratsioonile on võimalik avaldada ka internetis Facebooki lehel www.facebook.com/ToetaPollumeest.

Jaan Sõrra
Eesti põllumeeste keskliidu asepresident

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige

ajalehest Raplamaa Sõnumid (12.06.2012)
 

2012-06-12T10:00:00+00:00Teisipäev, 12. juuni, 2012|Uudised|