Edaspidi tohib toetusrahaga osta vaid hinnakataloogi kantud traktori

Edaspidi tohib toetusrahaga osta vaid hinnakataloogi kantud traktori

Põllumajandusministeerium tahab investeeringutoetusega ostetava põllumajandustehnika soetamisel sisse viia muudatuse, mille kohaselt asendub hinnapakkumuste võrdluse nõue hinnakataloogi kasutamisega.

Põllumajandusministeerium märgib, et Euroopa Kontrollikoda tõi praegu Eestis kasutusel oleva hinnapakkumuste võrdluse meetodi puudusena välja, et esitatud hinnapakkumusi ei ole võimalik objektiivsetel alustel võrrelda ja seetõttu on toetuse taotleja valikuprotsessi ja hinna põhjendatuse hindamine raskendatud.

Hinnakataloogi kasutamisel on toetust võimalik taotleda vaid sellistele põllumajanduslikele masinatele ja seadmetele, mis on kantud hinnakataloogi ja mille hind on juba eelnevalt mõistlikuks tunnistatud ehk valideeritud. Hinnakataloog annab võimaluse tugevdada investeeringutoetuste abikõlbulike kulutuste põhjendatuse ja mõistlikkuse kontrolli. Selliseid katalooge on kasutusel ka teistes EL-i liikmesmaades.

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik Merle Saaliste ütles Saarte Häälele, et idee võtta kasutusele hinnakataloog tuli PRIA-lt, kus ollakse tehnika ja masinate hinnatasemega väga täpselt kursis. “Ka Euroopa Liidu audiitorid on ette heitnud, et me ei kontrolli piisavalt, kas hinnad on mõistlikud või ei ole,” lausus Saaliste, kelle sõnul on põllumajandustehnika kõrged hinnad ohuks nii EL-i kui ka Eesti eelarvele.

Saaliste ütles, et hinnakataloogi kasutuselevõtt peaks leevendama ka probleemi, et põllumajandustootjatele mõeldud toetused lähevad tegelikult tehnika maaletoojatele, kes toetuse korral müüvad tehnikat kõrgema hinnaga.

Edaspidi paneb hinnakataloog paika, millise summa ulatuses on üks või teine seade abikõlbulik. “Kui üks või teine toode müüakse kataloogihinnast kallimalt, siis ülejäänud osa tuleb tootjal endal maksta või tuleb saavutada kokkulepe maaletoojaga, et hinda alandada,” selgitas Saaliste. Samas rõhutas ta, et mitte ainsatki põhimõtet pole veel detailselt paika pandud ja kogu kataloogi kasutuselevõtu kava on praegu siiski vaid idee faasis.

Praeguseks on põllumajandusministeerium välja käinud mõtte, et hinnakataloog peaks olema osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist ning ettepanekud toodete hinnakataloogi kandmiseks võiksid tulla huvitatud osapooltelt (näiteks võimalikelt toetuse taotlejatelt või masinate ja seadmete müüjatelt).

Põllumajandustehnika ja põllumajandusseadmete hinnakataloogi võimaliku kasutuselevõtu mõjude hindamiseks ja andmekogumi sisu väljatöötamiseks on toimunud mitu kohtumist, kus on osalenud nii PRIA kui ka Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) töötajad.

Põllumajandusministeerium on omalt poolt asunud juba ette valmistama juriidilisi aluseid hinnakataloogi kasutuselevõtuks. PRIA ülesandeks jääb hinnakataloogi haldamine, vastava tehnilise lahenduse ja tarkvararakenduse väljatöötamine, juurutamine ja valideerijaga lepingu sõlmimine.

Mis puudutab võimalikku hindade valideerijat, siis on ETKI-l juba praegu olemas põllumajandustehnika kataloog, mis on välja töötatud teaduslikel eesmärkidel, ja ka masinate müüjate andmebaas. ETKI-l on ekspertteadmised põllumajanduslikest masinatest ja seadmetest, nende klassifitseerimisest ja hindade kujunemisest. Seega oleks põllumajandusministeeriumi arvates mõistlik, kui huvitatud osapoolte poolt hinnakataloogi lisatud hindu valideeriks ETKI. Kulutuste hindamisel võiks arvestada tingimusega, et valideeritud hinna kehtivusaeg on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt kaks aastat, mille möödumisel tuleb hind uuesti valideerida.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütles, et hinnainfo andmete kogumine ei ole veel käima läinud, seega ei ole PRIA-l võimalik kommenteerida, kas need on Eestis kõrged või madalad. “Kindlasti ei juhtu nii, et kui kataloogis konkreetse masina hinda polegi, siis sellele toetust taotleda ei saa. Andmeid saab vastavalt vajadusele lisada, ka unikaalsete ja Eestis mitte müüdavate masinate ja seadmete omi,” ütles pressiesindaja.

Hinnakataloogi on kavas rakendada esmajärjekorras MAK 2014–2020 meetme “Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” puhul. Meetme kõige varasem võimalik avanemisaeg on 2014. a IV kvartal. 

Ain Lember,
Saarte Hääl, 08.03.2014                      

 

2014-03-12T10:00:00+00:00Kolmapäev, 12. märts, 2014|Uudised|