Eeskujuliku maaettevõtlusega Pärnumaa

Eeskujuliku maaettevõtlusega Pärnumaa

„Mis aastaajal oled Sina Pärnumaad külastanud?“ Küllap kõlab sellele küsimusele enim vastuseks „Suvel“. Kuid ettevõtlus peab toimima aastaringselt ja see on suvepealinna tiitliga maakonnale paras väljakutse. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse mitmekesistamise konsulendid käisid uurimas, kuidas Pärnumaa maaettevõtjad hooajalisusega toime tulevad.

Mitmekesistamise konsulendid on tihti uute ideede ja kogemuste otsingutel, sest nende poolt nõustavate klientide küsimustele ei ole standartseid vastuseid, seega on neil lisaks ettevõtluse toimimise põhitõdede alastele teadmistele vaja osata leida uudseid lahendusi. Mõnevõrra üllatav oli leida Pärnumaalt kelgukoerte kasvandus, mille põhiline hooaeg on suvele vastupidisel aastaajal. Just sellise alaga otsustas juba 10 aastat tagasi hakata tegelema perekond Reppo.

Tänaseks on nende kasvanduses kokku 31 koera, kellest suurema osa moodustavad segaverelised koerad, kes pärinevad Siberi huskyst, Alaska malamuudist ja Saksa lühikarvalisest linnukoerast. Koerad vajavad igapäevast hoolt, kuid põhiline tööperiood algab sügisel treeningutega ning kulmineerub talviste seltskondlike kelgusõitude korraldamise ja võistlustega. Tegevuste mitmekesistamiseks on kasvandusse rajatud mõnus istumise saal, kus saab seltskondadele mitmekesist lõõgastuse paketti pakkuda, samuti müüakse seal perenaise poolt valmistatud koerakarvast kootud kudumeid.

Sarnaselt Reppode perekonnale, toimetab Pärnumaal veel üks tegus pere, kes jagab leidlikult aega mitmete erinevate ettevõtmiste vahel. Nimelt toodab perekond Ruumet firmas Matogard OÜ erinevaid muldasid, lisaks pakuvad nad haljastusteenust, tegelevad maheköögivilja kasvatamisega ja võõrustavad Klaara-Manni turismitalus külalisi. Leidlik on ka nende personali hõivamise lahendus – seitsme töötaja tööülesanded tulenevad hooaja vajadustest, suvel haljastusteenus, talvel muldade tootmine. Nii on töötajatele tagatud aastaringne töökoht ja ettevõttele püsiv tööjõud.

Järgmisena tutvusid konsulendid positiivse rahastamise vastuse saanud projektidega, OÜ Karjamõisa avas aasta tagasi uue tapamaja ja tootmisliini ning OÜ Laszlo Vetravi loomakliiniku Kilingi-Nõmmel. Teatavasti on toetuste taotlemise ja positiivse vastuse aluseks korrektselt koostatud projekt ning tihti abistavad ettevõtjaid nende koostamisel konsulendid. Kahe eelpool mainitud ettevõtte külastusel uuritigi enim projekti kirjutamise kogemuse ja tulemuste hindamise kohta.

See-eest pole siiani õnnestunud toetust saada metsatehnikat tootvale ettevõttele Metsis OÜ-le. Sama keeruline, kui on Metsis OÜ-s toodetav masinavärk, on selle ettevõtte paigutamine mõne toetuse kategooriasse. Kuid ettevõtte juhil Ivo Jürgensonil jätkub ettevõtmist ning jonni tegeleda ise arendamisega ja saadakse hakkama ka toetusteta. Hoolimata sellest, et aastas valmib numbriliselt väike kogus masinaid (2014 a. 10 tk, 2013 a. 12 tk), on see piisav selleks, et ettevõte oleks jätkusuutlik. Konsulendid andsid siiski ettevõtte juhile mõned soovitused, kuid põhjapanevamate tulemuste saavutamiseks tuleks koostööd edaspidi jätkata.

Niidu külas asub pereettevõte, mis sõltub hoopis teistsugusest koostööst. Nimelt on seal perenaise Kaja Varmisoni eestvedamisel asutud tegelema alpakakasvatusega, mille õnnestumist soosivad koostöö ja head suhted pehme ning väga sooja villaga alpakatega. Looduses on alpakad üldiselt pelglikud, kuid kasvatuses sündinud ja inimestega harjutatud isendid lasevad ennast ilusti paitada ning seda enamus külastajad teha loodavadki. Pai käiakse tegemas enamasti suvisel ajal, hea koostöö on erinevate giididega, kes turiste alpakasid vaatama suunavad. Lisaks võimalusele alpakasid paitada ja sööta, pakub Alpakafarm OÜ oma kasvandikelt saadud villast tehtud käsitööd ning soovi korral kerget einet. Kindlasti ei jää kellelgil märkamata ka neli kääbuskitse, kes tähelepanu võitmiseks aia ääres üles hüppavad ja häälitsedes ennast märku annavad. Pererahva sõnul saavad Eestis rohkem tuntud kitsed eksootiliste alpakate kõrval mõnikord isegi rohkem tähelepanu.

Kõik Pärnumaa ettevõtte juhid jäävad meelde selle erilise silmasära poolest, mis tekib inimestel, kes tegelevad neid huvitava alaga kogu südamest. Konsulendid olid vägagi seda meelt, et kõiki külastatud ettevõtteid ootab ees korralik tulevik ja seekordselt õppereisilt saadi kaasa palju häid eeskujusid teistele ettevõtjatele. 

Eve Palloson, 23.09.2014, Maaleht  

2014-09-24T10:00:00+00:00Kolmapäev, 24. september, 2014|Uudised|