Eesti aiadetektiivid täiendavad end Pollis

Eesti aiadetektiivid täiendavad end Pollis

Kord olnud Abja kandi mehel hektar söötis maad, millega ta ei mõistnud midagi ette võtta. Läinud mees targa juurde. Too pannud mehe kõiksugu aiatöid tegema. «Ah, istutan parem metsa täis!» mõelnud mees seepeale.

Umbes nii võib kokku võtta loo, mis algas pool aastat tagasi projekti «Osav mulk on aia kuningas» esimeses koolitusrühmas.

Mainitud projekti juht, Polli aiandusuuringute keskuse teadur Liidia Klaas nentis, et õpingutel ja tööpraktikal saadud kogemused on pannud osalejaid oma võimeid ja võimalusi realistlikult hindama. Nii polegi imestada, kui mõni tulevane aiakuningas on otsustanud varem meeli köitnud pirtsakate kultuurtaimede asemel nüüd hoopis leplike kodumaiste puude ja põõsaste kasuks.

«Ka pealtnäha kõige tavalisema marjaistandusega on palju tööd,» tõdes Klaas. Ometi pole keegi 21 kevadel alustanud inimesest huvi kaotanud ja ettevõtmist pooleli jätnud.

Niisuguse innukuse muudab iseäranis imetlusväärseks asjaolu, et ennast harivate aednike keskmine vanus on 62 ja pool aastat. Neist nii mõnigi daam meenutab oma olemuselt inglise teleseriaalist tuttavaid tarmukaid aiadetektiive. Õnneks ei tule meie prouadel pidada võitlust kahejalgsete kurikaelte, vaid taimekahjuritega ning sedagi esialgu teoreetiliselt.

Teadmised ja kondiproov

Et eakate töölerakendamist toetav projekt kaasab enamasti maapiirkondade elanikke, olid paljud osalejad näppe pidi koduaia mullas tõenäoliselt juba siis, kui Leonid Brežnev ülemnõukogu kõnetoolist viisaastakute plaane välja hõikas. Kas pikaajalistel praktikutel on Pollist üldse midagi juurde õppida?

Sinaida Taal Karksi vallast kummutas selle kahtluse. «Suvine viljapuude lõikus oli minu jaoks täiesti uus asi,» tunnistas ta ja lisas, et nagu iga valdkond, käivad ka aiandus ja sordiaretus ajaga sammu. Huvitavamate proovitööde hulgas nimetaski Taal pookimist ja silmastamist.

Kui enamiku eestlaste ettekujutus sõstrasortidest piirdub vaid kolme värvi marjade tundmisega, siis koolitusel osalejad said teada, et juba ainuüksi musta sõstra sorte leidub Polli aedades 110.

«Maasikaid on 75 sorti, karusmarju 33 ja punaseid sõstraid 27,» loetlesid projektis osalevad naised.

Sügisel viljuvale vaarikale kavatseb oma koduaias koha leida mõnigi neist. «Mõnus on veel oktoobri hakul pista põõsast põske südasuvise maitsega marju,» sõnas Sinaida Taal.

Liidia Klaasi tähelepanekut mööda oli paljudele uudne saagi normeerimine. «Inimestel on raske leppida mõtteviisiga, et taimede elujõu hoidmiseks tuleb osa vilju varakult ära noppida,» selgitas ta.

Et rühmas on kaks kolmandikku naisi, kerkis küsimus, kas töö konti ei murra. «Eks ta tundu mõnikord füüsiliselt raske küll, kuid õigete teadmistega saab tulevikus kas või nooremaid juhendada,» nentisid õppurid.

Inglise keel ja äriplaan

Kas ajal, mil noortelgi on raske tööd leida, on tulevikku projektil, mille sihtrühm jääb vahemikku 50—74 eluaastat? Projekti autori Piia Pääso sõnul pole ettevõtmine mõeldud üksnes eakate tööturul hoidmiseks, vaid nende üldiseks toimetulekuks.

«Oskuslikult oma majapidamises tegutsemist ja ühiskondlikku aktiivsust ei tohi alahinnata,» toonitas Pääso. Ta lisas, et Euroopa sotsiaalfondist rahastatav projekt on juba eos arvestanud piirkonna ettevõtjate tööjõuvajadusi ning nii pole midagi imestada, kui väljaõppinud inimene endale ka teenistuse leiab.

«Lisaks 30-tunnisele aiandusõppele on ette nähtud samas mahus juriidilist ja ingliskeelset temaatilist sõnavara tutvustavat koolitust,» jätkas Pääso. Samuti on võimalik projektis osalejatel saada 10 tundi nõustamist äriplaani koostamiseks ja stardikapitali leidmiseks.

«Kes soovib oma istandust rajada, saab veel 10 tundi individuaalset mentorlust Polli teadlastelt,» lisas projekti autor.

Siiski pole ettevõtmine nii valgekraeline ja siidikäpne, kui kõlab, sest omandatud teadmised tuleb järele proovida 44 päeva kestva tööpraktika käigus. «Koha, kus seda teha, aitame leida meie,» lausus Pääso. Ta osutas projekti partneritele, kelle hulgas on nii omavalitsusi, puukoole, ettevõtjaid kui kodanikuühendusi.

Projekti eestvedajate sõnul ei maksa lasta ennast eksiteele viia loosungist, nagu oleks vaid mulk aia kuningas. Ehkki praegu käivad Pollis kätt harjutamas Paistu, Halliste, Abja ja Karksi valla inimesed, oodatakse novembris alustavasse rühma sobivas vanuses huvilisi kõikjalt Viljandimaalt.

ETTEVÕTMINE

Projekt «Osav mulk on aia kuningas» toetab mõtteviisi, et inimene õpib kogu elu.

• Koolitus on osalejatele tasuta.
• Õppe- ja praktikapäevade eest makstakse stipendiumi ja kompenseeritakse kindlas ulatuses sõidukulu.
• Projekt kestab tänavu aprillist tuleva aasta lõpuni. Selle aja vältel läbivad koolituse kaks paarikümneliikmelist rühma.
• Projektil on 11 koostööpartnerit.

Allikas: Polli aiandusuuringute keskus

Katrin Johanson, Sakala (11.10.2012)

2012-10-11T10:00:00+00:00Neljapäev, 11. oktoober, 2012|Uudised|