Millised kõrrelised heintaimed annavad toitainetega küllaldase varustatuse ja sagedase varajase niitmise korral rohkem saaki ning võimaldavad suurimat niitmissagedust?
Meil traditsiooniliselt viljeldavad talve- ja saagikindlad kõrrelised heintaimed ei ole kiire ädalakasvuga. Sagedast, vähemalt kolmekordset niitmist võimaldavad liigid (kerahein, raiheinad) aga ei ole ebapiisava talvekindluse korral stabiilse saagiga. Suurima seeduvate toitainete saagi saamiseks on optimaalne niita kõrreliste heintaimede rohukamaraid vähemalt kolm korda aastas.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kõrreliste heintaimedega leostunud, leetjail ja turvasmuldadel tehtud sortide ja aretusmaterjali võrdluskatsete tulemused pärinevad aastatest 1999–2011. Katse arvestuslappide väiksusest (6 m²) tulenevalt on oluline liikide omavaheline järjestus, mitte absoluutne saagikus. Külvieelselt ja järgnevate saakide kasvatamiseks kasutati pealtväetisena kompleksväetisi. Lämmastiku alusel olid kevadised väetisenormid N60 või 80, järgnevalt N60 kg/ha. Taimikuid niideti 3–6 korda aastas.
Suurim kuivainesaak külviaastal (keskmiselt 10,67 ja maksimaalselt 11,40 t/ha) saadi kiireima algarenguga heintaimelt, üheaastaselt raiheinalt, itaalia raiheina saak jäi väiksemaks – vastavalt 8,03 ja 8,37 t/ha.
Milline on saagikam?
Püsivamatest heintaimedest on taimiku külvijärgsel aastal olnud suurima produktsiooniga vähe kuni keskmiselt lagunenud kuivendatud madalsoo-turvasmuldadele rajatud kolmeniitelised ohtetu luste (16,77 t/ha) ja põldtimuti puhaskülvid (14,82, maksimaalselt 15,86 t/ha) või ohtetu luste valdavusega lihtsad seemnesegud (13,81 ja 15,42 t/ha). Väetusrežiim on olnud N80P18K33 + N50P11K21 + N40P9K17.
Hariliku aruheina ja põld-raiheina kuivainet saadi esimesel saagiaastal 11,47–13,85 t/ha, keskmiselt vastavalt 12,47 ja 12,74 t/ha. Paraku hõrenesid ja umbrohtusid need katselapid pärast teist talvitumist.
Turvasmuldadel on mikrokliima eriti ebasoodne: suured ööpäevased mullatemperatuuri kõikumised, varajased sügisesed ja hilised kevadised öökülmad, pakane talvel, vegetatsiooni alguse vahe mineraal- ja turvasmuldadel võib ulatuda 14 päevani.
Soomullale külvatud katses oli kuiv-ainesaagi langus teisel aastal eriti järsk, isegi talvekindlaiks peetavail heintaimeliikidel. Kolmandal aastal suurenes saak taas, kõige enam 2–3-liigilistel segukülvidel. Turvasmuldadele sage mullaharimine ja rohumaade uuendamine ei sobi, sest kiirendab turba mineraliseerumist.
Mineraalmullad sisaldavad vähe (~0,2%) lämmastikku. Seepärast jäävad ka kuivainesaagid seal sageli soomuldadel saaduist väiksemaks. Kui taimik on edukalt talvitunud ja sademeid langeb piisavalt, on mineraalmullal esimesel saagiaastal saadud aretiste keskmisena harilikult aruheinalt kuni 12,90-, itaalia raiheinalt 11,74-, karjamaa-raiheinalt 11,48- ja timutilt 11,07tonniseid hektarisaake.
Sortide ja aretiste maksimumid on ulatunud aga vastavalt 14,58; 14,61; 13,20 ja 11,90 t/ha. Keraheina sortidelt on esimesel saagiaastal saadud neljakordsel niitmisel kuivainet keskmiselt 10,04, aretistelt aga kuni 13,06 t/ha. Keraheinal ja timutil säilib saagikus suhteliselt hästi ka taimiku teisel ning kolmandal saagiaastal.
Ebakindla talvekindlusega liikidel langeb see aga kolmandal saagiaastal, moodustades harilikul aruheinal 49–72, karjamaa-raiheinal 56–63 ja itaalia raiheinal.
Rene Aavola Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur,
Maaleht, 18.05.2013
