Olustveres toimunud Eesti künnimeistrivõistlustel võitis noorkündjate arvestuses tavaadraga kündmise Põltsamaa ametikooli õpilane Sander Martins, saades punktisummaks 184 punkti.
Ametikooli põllumajandustehnika ja metallitöö eriala õpetaja Alfred Õunapi sõnul on taoliste võistluse maatükk teistmoodi kui tavaline põllutükk, sest suuruseks on ainult 20 x 100 m. Sellise tüki peal peab tegema nii kokku- kui ka lahkukündi ja võidu võti on lihtne — mida ilusam künd, seda kõrgemad numbrid antakse ja seda kõrgem koht saavutatakse. Peale selle hinnatakse ka vao sirgust, sügavust, üldilmet, seda, kas kõik künniviilud on täpselt ühelaiused — kokku tuleb hindamisele rohkem kui kümme elementi. Üldse on kokku võimalik saada 260 punkti. Harjutamine võistlusteks algas ühe poistegrupiga juba 2. septembril, Sander alustas harjutamist paar nädalat enne võistluse algust. Noorkündjad kasutasid võistlustel kahehõlmalist tavaatra, meistrite klassis ja vabaklassis kasutati pöördatra.
Alfred Õunapi sõnul on Sander selline noormees, kes igale poole jõuab. Huvitaval kombel on Sander hoopiski autoeriala õpilane, kes tuli siia pärast kaheaastast õppimist Türi koolist. „Selline künnivõistlus nõuab hulgaliselt praktikat ja pelgalt teooriaga seda võita ei anna," ütleb Alfred Ounap veendunult. Vanasõna „harjutamine teeb meistriks" tõestab siin end täielikult. Sander Martinsi poolt eelmisel aastal saavutatud 5. koht oli ka igati tugev tulemus, kuid lisaks võidule tõi sel aastal teinegi ametikooli õpilane Igor Murov koju väga hea neljanda koha, kusjuures kolmandast kohast jäi teda lahutama ainult 4,5 punkti. Sander arvab, et neljandale kohale tulemine jätab alati midagi hinges kripeldama, sest kohe tekib mõte, mis sai küll valesti tehtud, et pjedestaalilt nii vähe puudu jäi. Eelmisel aastal viiendat kohta saades mõtles ta aga rahulikult, et küllap ma järgmisel aastal üritan paremini. Igatahes tolle ajaga võrreldes näitas see aasta ametikoolile rõõmustavat ja tugevat edasiminekut. Lisaks meie noormeestele pakkusid konkurentsi võistlejad Olustverest, Türilt ja Kehtnast.
Sander Martinsi sõnul on ta juba lapsest saadik põllutöödega tuttav, sest vanematekodu asub Kalanas ja nii kündmisest kui ka muudest põllutöödest sai ta n-ö maigu suhu üsna varakult. Kuna vanematekodus on kasutusel nii Vene ajast pärit tehnikat kui ka kaasaegsed traktorid Valtra ja Fendt, siis on Sanderi kogemustepagas juba üsna suur.
Uskumatud sekeldused esikohaga
Olustveres võisteldes oli võistlustraktoriks Belarus. Sanderi sõnul ei ole vahet, mis traktoriga võistelda, pikemalt roolis olles aga hakkab rolli mängima inimsõbralikkus, sest Vene päritolu tehnika ei ole nii mugav ja vaikne.
„Oma kogemustest võin öelda, et aastate jooksul taob Vene tehnikal kasutusel olev iste selja ära, Lääne masinaga võrreldes on vahe ikka väga suur,“ ütleb vastne künnimeister. Sander ise ei oskagi öelda, millega ta konkurente edestas, sest talle endale tundus, et viimast ringi tehes läks tal töö puhta rappa, igatahes oma töö kvaliteet talle endale täit rahuldust ei pakkunud. Kui pjedestaalimehed olid välja hüütud, läks Sander sportlikust huvist uurima, mis kohale tema jäi, kuigi kahju oli, et esikolmikusse ikkagi ei saanud. Eelmise aasta 5. koht andis ju südames lootust, et ehk sel aastal läheb veel paremini. Suur oli aga mehe üllatus, kui selgus, et teda tabelis üldse ei olegi ehk siis jäi mulje, nagu poleks ta üldse võistelnudki. Kui aga arvutist ikkagi Sander Martins üles leiti ja selgus, et tegu ei ole mitte viimaste hulka kuuluva kündja, vaid vastse künnimeistriga, läks lahti nii suur sebimine, nagu oleks madu sipelgapessa visatud. Temalt küsiti isegi, kas ta nõuab kordusautasustamist, samuti pidi tegema uue pildistamisvooru. „Apse juhtub ikka," ütleb Sander stoilise rahuga ja näeb selle seiga juures ainult selle naljakat poolt. Kuigi esikoht tuli igati määrustepäraselt ja ka konkurents oli tugev, siis selline võitja mahamagamine annab seda seika arvatavasti edaspidi meenutada koos nii laste kui lastelastegagi. Ka Sander on õpetajaga ühel arvamusel, et ilma kogemusteta taolisel võistlusel midagi ära ei tee, seda enam, et võistlusader on teistmoodi ja iga valesti reguleerimine näitab kohe vea kätte. Sander sai esikoha just õigel ajal, sest järgmisel aastal saab kool läbi ja kuna ta on selleks ajaks ka juba nii “eakas mees“, siis noorteklassis enam võistelda ei saakski. Kui künnivõistlustel edasi käia, siis jääb variantideks kas profiklass või vabaklass. Profiklassis võistlemine eeldab aga rohkem nii huvi, vaba aega kui ka rahalisi ressursse. Tulevikust rääkides jääb künnimeister pisut nõutuks, sest teda ennast köidab autoremondi pool, aga kuna põllutöö on ka nii briljantselt omandatud, siis oleks patt selliseid oskusi laokile jätta, seda enam, et vanemate talus on tegemist küllaga. Igatahes aeg annab arutust ja on siililegi selge, et selliste oskustega mees on alati ja igal pool väga hinnatud.
Raimo Metsamärt, 03.10.2014, Vali Uudised, lk 1.
