Allikas: https://www.esee2025.utad.pt. Artikli koostas Hanna Tamsalu, METK
Portugalis toimunud nõustamiskonverents ESEE 2025 tõi kokku teadlased ja praktikud üle maailma, et arutada põllumajanduse kaasavat kujundamist kiirelt muutuvas maailmas. Sündmuse üks teema käsitles Sloveenia uuringut nõustajate väärtushinnangutest, kuidas kuvand „heast põllumehest“ mõjutab elurikkust toetavate praktikate edendamist.
Nõustamise teemaline teaduskonverents
European Seminar on Extension & Education (ESEE) on pika traditsiooniga rahvusvaheline teaduslik konverents, mis on oluliseks foorumiks põllumajandusliku nõustamise ja hariduse valdkonnas. Seminar pakub platvormi kogemuste ja uurimistulemuste jagamiseks nii Euroopa riikide kui ka globaalse põhja ja lõuna vahel.
Järjekorras 27. konverents pealkirjaga “Inclusivity and transformations of agricultural extension and education” toimus 2025a südasuvel Portugalis Vila Realis asuvas ülikoolis UTAD. Üritus tõi kokku ligikaudu 130 osalejat 25 riigist, sisaldas paralleelsessioone ja kokku 110 ettekannet. Arutelud jaotati viie peamise teemavaldkonna vahel, mis ulatuvad teoreetilistest kontseptsioonidest kuni tehisintellekti rakendamiseni. Käsitleti AKIS-e (põllumajanduslik teabe ja innovatsiooni süsteem) lähenemisviise ja poliitikaid, kuidas liikuda teoreetilistest mudelitest reaalse mõju ja tegevusteni. Eraldi tähelepanu pälvis tehisintellekti kiire areng ning selle mõju nõustamispraktikale ja haridusele.
Milline on Sloveenia “hea põllumees”?
Üks konverentsi ettekandeid pärines Sloveenia, Ljubljana ülikooli teadlastelt Ana Novakilt ja Tanja Šumradalt, kes uurisid teemat: “Kuidas põllumajandusnõustajad näevad ‘head põllumeest’?”. Kuna nõustajatel on oluline roll põllumajanduse muutmisel keskkonnasõbralikumaks, oli uuringu eesmärk analüüsida nende endi väärtushinnanguid ja seda, kuidas need kujundavad antavat nõuannet ning loodussõbralike praktikate aktsepteerimist. Sloveenia 20 nõustajaga läbiviidud süvaintervjuudest joonistus välja “hea põllumehe” kuvand, mis on tihedalt seotud traditsiooniliste väärtuste ja peretalu elujõulisusega.
Nõustajate jaoks on hea põllumehe esmane tunnus suutlikkus säilitada talu jätkusuutlikkus ja tagada selle üleandmine järgmisele põlvkonnale, kusjuures oluliseks peetakse häid peresuhteid ning tasakaalu töö ja vaba aja vahel. Samuti väärtustavad nõustajad ratsionaalset majandamist, tarka investeerimist ja liigse võlakoormuse vältimist. Visuaalne korrapära ehk nn “roadside farming” on nõustajate silmis professionaalsuse sümbol – korrastatud talu ja mitte-võssa-kasvanud maastik peegeldavad kultuuripärandi hoidmist. Samas tähendab see sageli, et elurikkust soodustavaid praktikaid, nagu niitmata ribad, võidakse tõlgendada “segadusena”.
Nõustajate hääled ja väärtushinnanguid kujundavad tegurid
Uuringust selgus, et nõustajate arvamust mõjutavad sügavalt nende endi taust ja professionaalsed võrgustikud. Intervjueeritud nõustajatest 18-l oli kodune talupidamise kogemus ja peaaegu kõigil põllumajanduslik haridus, mis suurendab küll usaldusväärsust põllumeeste silmis, kuid võib samas hoida neid kinni traditsioonilises tootmiskeskses mõtlemises. Nooremad nõustajad on tänu haridusele ja keskkonnateadlikkuse tõusule avatumad elurikkuse teemadele kui vanem põlvkond, kelle haridus põhines peamiselt tootmiskesksel diskursusel.
- Paljud nõustajad defineerivad looduskaitset kui maa hoidmist sellises seisukorras, mis sobib toidu tootmiseks. Seda illustreerib nõustaja Helena öeldu: “Kuidas hea põllumees looduse eest hoolitseb? Eelkõige läbi harimise. Ma arvan, et see on esmatähtis”.
- Pinge majandusliku toimetuleku ja keskkonnameetmete vahel tuli intervjuudes selgelt esile. Nõustaja Petra rõhutas: “Pole olemas sellist rahasummat, mis kataks vahe, kui nad [põllumehed] niidaksid kolme korra asemel kaks korda. Nende jaoks on oluline sööt – tavaliselt taandub kõik sellele”.
- Keskkonnahoidu nähakse sageli teisejärgulisena, kui see takistab toidutootmist, nagu märkis nõustaja Eva: “Looduskaitse, jah. Aga põhimõtteliselt, kui me tahame toota piisavalt toitu, ei saa me sellele liiga palju keskenduda”.
- Lisaks tajuvad nõustajad sageli administratiivset koormust ja survet väljaspoolt sektorit, mis tekitab skeptilisust elurikkuse meetmete suhtes. Nõustaja Alenka tõi välja visuaalse konflikti: “Ma ei taha näha elurikkuse kaitsmise sildi all sööti jäetud maid… See ei ole hea põllumehe kuvand”.
Sloveenia uurimus kinnitas, et põllumajanduse transformatsioon algab inimestest ning nõustajad täidavad siin topeltrolli, olles korraga usalduspartnerid traditsiooniliste väärtustega põllumeestele ja riiklike keskkonnapoliitikate elluviijad. Edukamaks üleminekuks soovitati nõustajaid rohkem kaasata poliitika kujundamisse ning esitleda loodushoidu kui osa vastutustundlikust ja “heast” põllumajandusest, mitte kui välist survet. Nõustamisteenistustesse tuleks kaasata looduskaitseeksperte ning rõhutada tuleks sünergiat loodushoiu ja traditsiooniliste väärtuste vahel (nt kvaliteetne toit, tervisedenus, traditsiooniline maastik).
Põllumehe pilk
Sloveenia talunike seas läbi viidud süvaintervjuudest selgus, et sarnaselt nõustajatele peavad ka põllumehed end looduse hoidjateks. Põllumehe jaoks tähendab looduse eest hoolitsemine eelkõige maa hoidmist sellises seisukorras, mis on sobilik toidu tootmiseks ja tagab talu majandusliku püsimise läbi põlvkondade. Sloveenia näitel, kus maastik on ajalooliselt väga liigendatud, väärtustavad põllumehed emotsionaalselt ja visuaalselt oma kodupiirkonna mosaiiksust, kuid peavad seda samal ajal takistuseks tootmise moderniseerimisel. Huvitava leiuna tuli esile väärtuste kahetisus heinamaade näol: põllumees võib korraga pidada „heaks“ nii intensiivset ja toitainerikast rohumaad, mis annab loomadele kvaliteetset sööta, kui ka traditsioonilist, liigirikast kuivrohumaad, mida väärtustatakse selle esteetika ja kultuuripärandi tõttu.
Uuring rõhutab, et põllumeeste jaoks on „hea maastik“ tihedalt seotud nende tööeetika ja oskuste väljanäitamisega. Professionaalsuse sümboliks on visuaalselt puhas, umbrohuta ja sirgete külvijoontega põld, mis peegeldab kogenud põllumehe kontrolli oma maa üle. Just see sügavalt juurdunud iluideaal tekitab sisemisi konflikte loodussõbralike meetmetega: näiteks elurikkuse soodustamiseks jäetud niitmata ribad või sööti jäetud alad võivad naabrite silmis tunduda märgina lohakusest või suutmatusest maad korras hoida. See näitab, et keskkonnameetmed ei põrku mitte ainult majanduslike huvidega, vaid riivavad ka põllumehe ametiau ja identiteeti.
Põllumeeste vastuseisu uutele keskkonnanõuetele selgitatakse uuringus ka uue mõistega – „põllumajanduslik oravaratas“. See tähistab olukorda, kus põllumehed on surutud majandusliku konkurentsi surve alla, mis nõuab pidevat efektiivsuse kasvu ja toodangu mahu suurendamist, samal ajal kui ühiskond ja poliitika esitavad üha rangemaid nõudeid keskkonnahoiuks. Siiski on märgata põlvkondade vahetusega kaasnevat nihet eesrindlikkuse mõistes. Kui eelmise põlvkonna jaoks tähendas „hea põllumees“ julget kemikaalide kasutamist ja kiiret intensiivistumist, siis tänapäeva noorte põllumeeste jaoks on innovatsiooni ja eesrindlikkuse märgiks pigem säästlikud praktikad ja uued teadmised looduse toimimisest, eeldusel, et need ei ohusta talu majanduslikku elujõulisust.
ESEE 2027 tuleb Eestis
ESEE konverentside traditsioon jõuab peagi ka Eestisse. ESEE 2027 toimub südasuvel 2027 Eestis ja peateemaks on kavandatud “Inimkeskne nõustamine ja haridus: AKIS-e tuleviku võimestamine” (Human-centric Extension and Education: empowering the future of AKIS). Konverentsi korraldajaks on Maaelu Teadmuskeskus (METK) ning fookuses on inimsuhete ja kiirelt areneva tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti, vaheline tasakaal nõustamissüsteemides.
