Avaldatud: 28. jaanuar 2014Kategooriad: Uudised

(Lugu pärineb põllumajandusministeeriumi ajaveebist Maablogi ning on kirjutatud ajendatuna 16.–26. jaanuarini Berliinis peetud maailma suurima toidumessi «Grüne Woche» Eesti väljapanekus mahetoidule pühendatud päevast.)

SEDA, ET MAHETOIT on trendikas, loodussõbralik ja tervisele hea, teab Eestis vähemalt iga teine noor ema. Üle 82 protsendi Eesti tarbijatest sooviks küsitluste andmeil osta just mahetoitu. Seepärast teeb kiiret arengut ka Eesti mahesektor.

15 protsenti Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajandusmaa. Selle näitajaga oleme me Euroopa Liidus koguni kolmandal kohal. 2013. aasta esialgsetel andmetel on Eestis mahepõllumajanduslikku maad üle 153 000 hektari. Lisaks on mahejärelevalve all ligi 130 000 hektarit looduslikke alasid, kust korjatakse marju ja seeni.

Vajalikud eeldused mahetoidu tootmiseks on niisiis olemas. Nõudlus keskkonna- ja tervisesõbralikuma toidu järele kasvab kogu maailmas ning tulevikku vaatav põllumees võib olla kindel, et see on tõusev trend.

Üks suuremaid Eesti mahetootjaid, Harjumaal asuv osaühing Saidafarm pälvis möödunud aastal näiteks läänemeresõbraliku talu tiitli säästvate ja uuenduslike meetmete suures mahus rakendamise eest.

Farmil on 1000 hektarit maad ja 500-pealine kari ning tema 17 piimatootest enamik on mahedad.

Alates 1999. aastast on Eesti mahetalude arv kasvanud 89-lt 1500-ni. Kaks kolmandikku mahetootjatest tegeleb loomakasvatusega ja sektorit iseloomustab karjade laiendamine. Mahelammaste ja -veiste – eelkõige lihaveiste arv on viimase viie aastaga peaaegu kahekordistunud. Näiteks Eesti kogu lambalihast moodustas 2012. aastal maheliha ligi 36 protsenti.

Mahetoodangu töötlejaid ja turustajaid on 180 ringis, kuid kasvav nõudlus ja valdkonna arengu toetamine kasvatavad sedagi arvu kiirelt. Lähiaastail plaanitakse uue maaelu arengukava mahetoetused suunata just nimelt mahetoodangu ja -töötlemise suurendamisele. Mahetootjad ise teevad aga üha aktiivsemalt koostööd, et saavutada suuremat võimekust toodetega turule tulla.

2012. aastal moodustasid töödeldud mahetoodangust tera- ja kaunviljatooted 45, piimatooted üheksa, köögivili ja puuvili 14, lihtpagari- ja kondiitritooted seitse ning lihatooted 11 protsenti. Uute toodetena lisandusid piiritus/viin, soja- ja kalatooted ning pärm. Näiteks 2012. aastal turule tulnud Pagar Võtaks ökopagaritooted ja La Muu ökojäätised on mahepoodide lettidelt suure nõudluse tõttu alatasa otsa saanud.

Peamiste mahetoodete, näiteks maheteraviljatoodete ja marjade ekspordis on Eestil juba head kontaktid naaberriikides Lätis ja Leedus, aga ka näiteks Saksamaal ja Itaalias.

Tänavu sügisel avatud Balti riikide suurim maheviljaterminal, kus saab hoiustada kuni 17 000 tonni vilja, võimaldab eksporti veelgi kasvatada.

Toomas Kevvai, põllumajandus­ministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler
Sakala, 28.01.2014

Viimased uudised

Arhiiv

Pikk.ee uudiskirjaga liitumine.

Isikuandmeid töötleme vastavalt Isikuandmete töötlemise põhimõtetele

Täpsem liitumisvorm on leitav https://www.pikk.ee/liitu-uudiskirjaga/