Eesti nisu kvaliteedi hindamiseks puudub ühtne süsteem

Eesti nisu kvaliteedi hindamiseks puudub ühtne süsteem

Eesti Taimekasvatuse Insti­tuudi Jõgeva sordiaretuse osa­konna teadlased Reine Koppel ja Anne Ingver on arvamusel, et kui Eestis kasvatatavale nisule hakatakse välja töötama kvaliteediklasside süsteemi, tasuks aluseks võtta välisriiki­des praktiseeritud süsteeme, kuid kohandada neid kohalike­le tingimustele.

Riikides, kus nisul suur kasvupind ja suhteliselt sta­biilsed kasvutingimused, on välja töötatud hästi toimi­vad nisu kvaliteedi hindamise nõuded. "Kvaliteediklassid on enamikus riikides kujundatud selleks, et saaks toota jahu pagaritoodete valmistamiseks. Silmas on peetud mitmeid faktoreid, näiteks vilja puh­tust ja mahumassi, millest sõltub jahu väljatulek. Jahu küpsetuskvaliteet sõltub aga paljuski proteiinisisaldusest ja selle kvaliteedist," lausus Reine Koppel. Tema sõnul on Eesti sedavõrd väike, et pole võimalik välja tuua mullast või kliimatingimustest tulenevaid suuri piirkondlikke erinevusi, mis nisu kvaliteeti mõjutavad.

Kvaliteediklasse pole kehtestatud

Eestis pole praeguseks nisu kvaliteediklasse ametlikult kehtestatud. Nii ei ole riiklike majanduskatsete tegijatel, sordiaretajatel ja sordivaliku komisjonil võimalik anda hin­nangut uute katsetes olnud sortide kvaliteedinõuetele vastavuse kohta.

Kohalikuks tarbeks jahu ja teisi tooteid valmistav veski määrab nisule nõuded kok­kuostul ja lähtutakse lõpptoo­dangule vajalikust kvaliteedist. Eksportimisega tegeleva ette­võtja nisu peab vastama selle riigi tingimustele, kuhu vili müüakse.

Eestis on aastane nisutoodang umbes 300 000 tonni, vajadus toidunisu järele aga 90 000 tonni. Seega on tekkinud eeldused nisu väljavedami­seks. Statistikaameti andmetel on peamised sihtriigid olnud Soome, Iirmaa, Taani ja vä­hemal määral Norra, Alžeeria ja Saksamaa. "2012. aastal on Soome läinud näiteks 22,5, Iirimaale 16,6 ja Taani 12,3 protsenti eksportmahust," lausus Koppel.

Koppel märkis, et Jõgeva­maa sordiaretajatel on või­maldanud nisu kvaliteedile tähelepanu pöörata pikaajaline koostöö veskiga Tartu Mill.

"Oleme kahepoolselt jaganud nisu kvaliteedi teemalist infot. Tartu Milli kodulehelt võib näha, et nisu jagatakse E- ja A-gruppi ja kolmele toidunisu kategooriale on esitatud kvaliteedinõuded.

Sordiaretajate koostöö veskiga

Kategooriatesse jaotub nisu vastavalt proteiini- ja kleepvalgusisaldusele, langemisarvule, mahukaalule, niiskusesisaldu­sele ja prügisisaldusele. Nii on kõrgema kategooria vilja proteiinitase minimaalselt 14 protsenti."

Reine Koppeli sõnul on Jõ­geva sordiaretajate katseandmete põhjal selgunud, et kõige suuremat mõju nisu kvaliteediomadustele avaldab ilmastik. Kuid tähtis on ka sordi mõju ning see, kas kas­vatatakse tali- või suvinisu. "Näiteks aastatel 2004-2007 uuriti viieteistkümne tali- ja neljateistkümne suvinisusordi omadusi. Selgus et suvinisu proteiinisisaldus on nelja aasta keskmisena 14,6 ja talinisul 11,6 protsenti," lausus ta

Eesti Taimekasvatuse Insti­tuudi aastaseminaril peetud et­tekandes rääkisid nisuaretajad Reine Koppel ja Anne Ingver ka nisu kvaliteedi hindamistest teistes riikides. Nad tõid esile, et Ameerika Ühendriikides loodi nisu kvaliteedi nõukogu juba 1938. aastal.

"Nisu kvaliteedi nõukogul on 101 liiget (jahuveskid, töötlev tööstus, teadusasutused, valitsusasutused, ametiliidud jne). Üks selle nõukogu eesmärke on ka toetada selliste sortide aretust, mis on vajalikud USA kvaliteediklasside täitmiseks. Samuti on oluline infovahetus, riigi nisu kvaliteedi laborite ja põllumajandusministeeriumi alluvuses olevate asutuste nõustamine. Austraalias, nii nagu USA-s ja Kanadaski, võetakse nisu klassifitseeri­misel aluseks kasvupiirkond ja tera värvus ning tugevus. Euroopas puudub aga ühtne süsteem nisu kvaliteedi hin­damiseks. Põhjuseks on va­rieeruv ilmastik, mis põhjustab märkimisväärseid erinevusi kvaliteedis, samuti lõpp-produktide suur mitmekesisus. Eestis on põhiliselt tuntud Saksamaal kasutatav nisu kva­liteedisüsteem, mille järgi nisu jaotakse E (eliit), A(kõrgem kvaliteet), B (normaalne kva­liteet), K(pehme biskviidinisu) ja C (ülejäänud) klassi," rääkis sordiaretaja. 

Jaan Lukas,
Vooremaa, 06.02.2014 

 

2014-02-06T10:00:00+00:00Neljapäev, 6. veebruar, 2014|Uudised|