Eesti Päevaleht: Roheline mõtlemine loob uusi töökohti

Eesti Päevaleht: Roheline mõtlemine loob uusi töökohti

Keskkonnahoidlikud töökohad vajavad ka vastavate oskustega tööjõudu.

Üha enam vajalik ja ka tren­diks muutuv energia- ja kesk-konnasäästu teema on toonud tööjõuturule ka nn rohelised töökohad. Näiteks koolitas töötukassa möödunud aastal 83 soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldajat, kelle töö on seotud energiasäästuga.

Töötukassa teenuste osa­konnajuhataja asetäitja Kerstin Hollandi sõnul on töö­tukassa kinnitanud priori­teetsed koolitusvaldkonnad, teiste seas sisaldavad need ka nn roheliste töökohtade vald­konnas juba mainitud soojus­isolatsiooni liitsüsteemide paigaldajate koolitusi, aga ka metsurite ja raietööliste ning väiketöötlemise koolitusi koos mahetöötlemise ja ettevõtlusõppega. See ei tähenda aga Hollandi sõnul seda, et need on ainsad valdkonnad, mille puhul saab rääkida roheliste töökohtade tarbeks koolitami­sest, sest keskkonna- ja energiasäästu teemad muutuvad järjest olulisemaks igal pool.

Holland märgib, et roheli­ne töökoht ei ole ilmtingima­ta uus töökoht, vaid võib olla ka olemasolev töökoht, mil­lelt nüüd nõutakse teisenenud oskusi – vajalik on kohanemi­ne rohelise majanduse põhi­mõtetega. «Üldjoontes mõju­tab trend, kus suurem rõhk on näiteks energia- ning ressursi-säästul, keskkonnasõbralikku­sel ja ka taastuvate energiaalli­kate osakaalude suurendami­sel seda, et praegu nõutavad n-ö traditsioonilised oskused on muutumas ja need asen­duvad uute vajalike oskuste­ga," täpsustab ta. Nii erinevad näiteks mahepõllumajanduse vajadused suuresti tavapõllu-majanduse omadest, aina roh­kem on tarvis teavet ja teadus­uuringuid selle kohta, kuidas võidelda umbrohuga ilma her­bitsiidideta, kuidas saada hea saak sünteetiliste väetisteta, kuidas järgida loomade tervi­se ja heaolu standardeid, kui­das vanu maju ökopõhimõtteid järgides renoveerida jne.

Nõudlus kasvab

Töötukassa hinnangul on sisu­liselt igal töökohal potentsiaa­li kasvada keskkonnahoidli­kuks. Need muutused majan­duses tingivad omakorda selle, et tekib vajadus teistsuguste oskustega tööjõu järele. Kui pikemas perspektiivis peaks seda vajadust katma nii kutse-kui ka kõrgharidussüsteem, siis lühemaajaliselt (st väik­sema ooteajaga) peab tööturusüsteem suutma reageeri­da – sealhulgas ka töötukassa pakutavate tööturukoolitustega. „Me räägime igal juhul sellest, et töötukassa on juba praegu ning tulevikus järjest suuremas mahus koolitamas järjest enam ning konkreetse­malt roheliste töökohtade tar­beks, kuivõrd see on see, mille järele on turul nõudlus," ütleb Holland.

Mahepõllumajanduse siht­asutuse tegevjuhi Airi Vete­maa väitel on meil juba 1400 mahepõllumeest, ja see on rõõ­mustav arv. Et Vetemaa sõnul ei tule praegu kõrgkoolidest diplomeeritud mahepõllumehi, siis enesearendamiseks ja uute teadmiste omandamiseks tellib riik praegu maaelu arengukava alt vajalikke koolitusi.

Valmib oluline raport

Roheliste töökohtade loomise võimalusi Eestis hakkas uuri­ma ka säästva arengu komisjon. Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Keit Parts ütleb, et lõpp­raport valmib septembris-oktoobris ja selle eesmärk on uurida töökohtade muutuvat iseloomu olukorras, kus sääst­va ja rohelise majandusarengu põhimõtted on riigi poliitikas üha läbivamad. Raport kesken­dub Eesti põllumajandus-, met­samajandus-, ehitus- ja trans­pordisektorile eesmärgiga anda ülevaade roheliste töökohtade tekkepotentsiaalist ja hariduse vastavusest töökohtadel nõutavatele oskustele. Sektorid on valitud lähtudes rahvusvaheli­ses kirjanduses toodud hinnangutest, mille kohaselt nimeta­tud sektorites esineb enim nn rohelisi muutusi. Samuti tööta­takse välja poliitikasoovitused, mis on suunatud kõrgharidu­se vastavusele rohelise majan­duse vajadustega.

Jäik seadusandlus

Eesti roheliste erakonna juhatu­se liige, ettevõtja Andrei Gudim ütleb, et roheliste töökohta­de loomine on igati teretul­nud, kuid Eestis takistab taas­tuvenergia kasutuselevõttu ja energiavaldkonnas uute rohe­liste töökohtade loomist väga jäik seadusandlus. „Me oleme olukorras, kus järjest kasvav energiahind survestab meid üha rohkem," tõdeb ta. „Energiahind muutub aastatega ja varsti kulub kogu palk arve­te tasumiseks. Samas pole riik praegu andnud mingitki või­malust luua tulundusühinguid, kes paneksid oma tuuliku küla vahele püsti, toodaksid taas­tuvenergiat ja seda soovi kor­ral ka edasi müüksid." Gudim lisab, et energiavaldkonnas on inimesed muudatusteks väga küpsed. Seega tuleks Gudimi hinnangul kiiremas kor­ras muuta energiaseadust.

TASUB TEADA

Roheliseks kasvamine

Mõned EL-i riigid on juba viimased kümme aastat kesk­konnahoidlikke töökohti loo­nud. Saksamaal on praegu üle 250 000 keskkonnasõbra­liku töökoha.

Euroopa Komisjoni pre­sidendi Jose Manuel Barroso hinnangul on aastaks 2020 Euroopa Liidus juba kolm mil­jonit keskkonnahoidlikku ehk rohelist töökohta.

Greenpeace'i uuringu kohaselt on taastuvenergia ja tõhusa energiakasutusega sektoris üle maailma võimalus luua rohkem kui kaheksa mil­jonit uut töökohta.

Keskkonnasõbralikud töö­kohad säästavad energiat, kasutavad taastuvenergiat, ei raiska loodusressursse ja ökosüsteemi ning väldivad üleliigse prügi ja õhusaaste tekitamist.

Allikas: Euroopa Parlament

2012-08-21T10:00:00+00:00Teisipäev, 21. august, 2012|Uudised|