Keskkonnahoidlikud töökohad vajavad ka vastavate oskustega tööjõudu.
Üha enam vajalik ja ka trendiks muutuv energia- ja kesk-konnasäästu teema on toonud tööjõuturule ka nn rohelised töökohad. Näiteks koolitas töötukassa möödunud aastal 83 soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldajat, kelle töö on seotud energiasäästuga.
Töötukassa teenuste osakonnajuhataja asetäitja Kerstin Hollandi sõnul on töötukassa kinnitanud prioriteetsed koolitusvaldkonnad, teiste seas sisaldavad need ka nn roheliste töökohtade valdkonnas juba mainitud soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldajate koolitusi, aga ka metsurite ja raietööliste ning väiketöötlemise koolitusi koos mahetöötlemise ja ettevõtlusõppega. See ei tähenda aga Hollandi sõnul seda, et need on ainsad valdkonnad, mille puhul saab rääkida roheliste töökohtade tarbeks koolitamisest, sest keskkonna- ja energiasäästu teemad muutuvad järjest olulisemaks igal pool.
Holland märgib, et roheline töökoht ei ole ilmtingimata uus töökoht, vaid võib olla ka olemasolev töökoht, millelt nüüd nõutakse teisenenud oskusi – vajalik on kohanemine rohelise majanduse põhimõtetega. «Üldjoontes mõjutab trend, kus suurem rõhk on näiteks energia- ning ressursi-säästul, keskkonnasõbralikkusel ja ka taastuvate energiaallikate osakaalude suurendamisel seda, et praegu nõutavad n-ö traditsioonilised oskused on muutumas ja need asenduvad uute vajalike oskustega," täpsustab ta. Nii erinevad näiteks mahepõllumajanduse vajadused suuresti tavapõllu-majanduse omadest, aina rohkem on tarvis teavet ja teadusuuringuid selle kohta, kuidas võidelda umbrohuga ilma herbitsiidideta, kuidas saada hea saak sünteetiliste väetisteta, kuidas järgida loomade tervise ja heaolu standardeid, kuidas vanu maju ökopõhimõtteid järgides renoveerida jne.
Nõudlus kasvab
Töötukassa hinnangul on sisuliselt igal töökohal potentsiaali kasvada keskkonnahoidlikuks. Need muutused majanduses tingivad omakorda selle, et tekib vajadus teistsuguste oskustega tööjõu järele. Kui pikemas perspektiivis peaks seda vajadust katma nii kutse-kui ka kõrgharidussüsteem, siis lühemaajaliselt (st väiksema ooteajaga) peab tööturusüsteem suutma reageerida – sealhulgas ka töötukassa pakutavate tööturukoolitustega. „Me räägime igal juhul sellest, et töötukassa on juba praegu ning tulevikus järjest suuremas mahus koolitamas järjest enam ning konkreetsemalt roheliste töökohtade tarbeks, kuivõrd see on see, mille järele on turul nõudlus," ütleb Holland.
Mahepõllumajanduse sihtasutuse tegevjuhi Airi Vetemaa väitel on meil juba 1400 mahepõllumeest, ja see on rõõmustav arv. Et Vetemaa sõnul ei tule praegu kõrgkoolidest diplomeeritud mahepõllumehi, siis enesearendamiseks ja uute teadmiste omandamiseks tellib riik praegu maaelu arengukava alt vajalikke koolitusi.
Valmib oluline raport
Roheliste töökohtade loomise võimalusi Eestis hakkas uurima ka säästva arengu komisjon. Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Keit Parts ütleb, et lõppraport valmib septembris-oktoobris ja selle eesmärk on uurida töökohtade muutuvat iseloomu olukorras, kus säästva ja rohelise majandusarengu põhimõtted on riigi poliitikas üha läbivamad. Raport keskendub Eesti põllumajandus-, metsamajandus-, ehitus- ja transpordisektorile eesmärgiga anda ülevaade roheliste töökohtade tekkepotentsiaalist ja hariduse vastavusest töökohtadel nõutavatele oskustele. Sektorid on valitud lähtudes rahvusvahelises kirjanduses toodud hinnangutest, mille kohaselt nimetatud sektorites esineb enim nn rohelisi muutusi. Samuti töötatakse välja poliitikasoovitused, mis on suunatud kõrghariduse vastavusele rohelise majanduse vajadustega.
Jäik seadusandlus
Eesti roheliste erakonna juhatuse liige, ettevõtja Andrei Gudim ütleb, et roheliste töökohtade loomine on igati teretulnud, kuid Eestis takistab taastuvenergia kasutuselevõttu ja energiavaldkonnas uute roheliste töökohtade loomist väga jäik seadusandlus. „Me oleme olukorras, kus järjest kasvav energiahind survestab meid üha rohkem," tõdeb ta. „Energiahind muutub aastatega ja varsti kulub kogu palk arvete tasumiseks. Samas pole riik praegu andnud mingitki võimalust luua tulundusühinguid, kes paneksid oma tuuliku küla vahele püsti, toodaksid taastuvenergiat ja seda soovi korral ka edasi müüksid." Gudim lisab, et energiavaldkonnas on inimesed muudatusteks väga küpsed. Seega tuleks Gudimi hinnangul kiiremas korras muuta energiaseadust.
TASUB TEADA
Roheliseks kasvamine
Mõned EL-i riigid on juba viimased kümme aastat keskkonnahoidlikke töökohti loonud. Saksamaal on praegu üle 250 000 keskkonnasõbraliku töökoha.
Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso hinnangul on aastaks 2020 Euroopa Liidus juba kolm miljonit keskkonnahoidlikku ehk rohelist töökohta.
Greenpeace'i uuringu kohaselt on taastuvenergia ja tõhusa energiakasutusega sektoris üle maailma võimalus luua rohkem kui kaheksa miljonit uut töökohta.
Keskkonnasõbralikud töökohad säästavad energiat, kasutavad taastuvenergiat, ei raiska loodusressursse ja ökosüsteemi ning väldivad üleliigse prügi ja õhusaaste tekitamist.
Allikas: Euroopa Parlament
