Eesti põllumees riskib külvata üha rohkem talirapsi. Tasub ära!

Eesti põllumees riskib külvata üha rohkem talirapsi. Tasub ära!

Heiki Raudla 
Maaleht, 07.10.2013

Põllumehed loobuvad aina enam suvirapsist talirapsi kasuks ning võtavad suvirapsi kasutusele vaid juhul, kui talirapsi talvitumine peaks ebaõnnestuma.

Põllumehed loobuvad aina enam suvirapsist talirapsi kasuks ning võtavad suvirapsi kasutusele vaid juhul, kui talirapsi talvitumine peaks ebaõnnestuma.

“Urmas Uustalu oli üks neist, kellega koos kümmekond aastat tagasi käisime mitmel suvel Lõuna-Lätis kogemusi omandamas!” meenutab vilja- ja taimekaitseäris ning seemneviljaturul tegutseva ASi Baltic Agro Eesti arendusdirektor Margus Ameerikas. Nüüd moodustab taliraps tema sõnul umbes kolmandiku praegu Eestis kasvatatavast rapsist. “Võib aga prognoosida, et aastaks 2020 on meil juba kaks kolmandikku taliraps.”

Margus Ameerikase hinnangul võib selle suve seemnemüügi järgi ennustada järgmise aasta talirapsi ja -rüpsi kasvupinnaks juba 30 000−40 000 ha.

Sarnaselt, kuigi mõnevõrra tagasihoidlikumalt hindab olukorda teise Eesti vilja- ja seemneäris tegutseva ettevõtte Scand­agra Eesti ASi seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel: “Kui müüginumbreid vaadata, on viimasel kahel aastal talirapsi seemnemüük suurenenud hüppeliselt. Kui arvestada umbkaudset talirapsi ja -rüpsi seemnemüüki Eestis sellel sügisel, siis arvestuslikult võib kogu külvipind jääda vahemikku 32 000−35 000 hektarit.”

Võrdluseks toob Tagel 2011. aasta sügise, kui külvipind oli hinnanguliselt 15 000 ha, ning 2012. aasta sügise, kui see näitaja oli 24 000−27 000 ha. Tema sõnul teevad põllumehed omalt poolt kõik võimaliku, et taimed talvituks.

Loe edasi täispikka artiklit Maalehest  

 

2013-10-07T10:00:00+00:00Esmaspäev, 7. oktoober, 2013|Uudised|